5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pisike95
Õppematerjali autor
Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi hulga järgi mõõdetakse tavaliselt orgaanilise aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. 11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid. Mitmed tegurid Õhustatusest ehk aeratsioonist Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks. Kiire lagunemine. Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine. Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veereziimist ja füüsikalistest omadustest.
Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane
Neelamismahutavus - Tähis T, näitab ühe kg mullas neeldunud katioonide või anioonide hulka. See on üks mullaviljakuse põhinäitajaid. 17. küllastusaste - arv, mis näitab, mitu protsenti moodustavad neeldunud alused neelamismahutavusest. 18. puhverdusvõime - mulla võime vastu panna reaktsiooni muutumisele ükskõik millise teguri mõjul. (Näiteks orgaanilise aine lagundamine, väetised jne) 19. Hapestumine - Mulla pH langeb alal 5,6. Põhjuseks nii looduslikud tegurid (orgaanilise aine lagunemine) kui inimtegevus. Eestis toimub, sest aastane sademete hulk ületab aastast sademete aurustamist. 20. Mulla reaktsioon - H ja OH ioonide teatud kontsentratsiooni mullalahuses. Sõltuvalt nende ioonide vahekorrast võib mullalahuse reaktsioon olla neutraalne, happeline või leeliseline. 21. aktiivne reaktsioon - on tingitud mullas olevatest hapetest “süsihape, huumushapped, võihape,
Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on üks loodusteaduse harudest, mis uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Rakenduslik mullateadus: agronoomiline, metsanduslik, maaparanduslik, keskkonnakaitseline. Mullateaduse harud: · mullageneetika (uurib muldade teket ja arengut) · mullafüüsika (uurib muldade füüsikalisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi) · mullakeemia (uurib muldade keemilisi ja füüsikalis-keemilisi omadusi)
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk
nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid 3)kliima 4)reljeef 5)aeg(mulla vanus) 6)Tänapäeval mõjutab mulla arengut paljuski veel inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mulla vertikaalset kahemõõtmelist läbilõiget pinnalt kuni muundumata lähtekivimini nimetatakse mullaprofiiliks.
pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid 3)kliima 4)reljeef 5)aeg(mulla vanus) 6)Tänapäeval mõjutab mulla arengut paljuski veel inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mulla vertikaalset kahemõõtmelist läbilõiget pinnalt kuni muundumata lähtekivimini nimetatakse mullaprofiiliks.
elastsuspiir: surve, mille korral mulla endine kuju enam ei taastu Kõvadus: mõõduks on surve, mida on vaja avaldada, et suruda mulda mingi kindla kujuiga keha Kõvaduspiir: väikseim surve, mille juures mullaoskakeste kohesioonijõudu ületamise tõttu puruneb Plastilisusindeks: näitab kui palju muld võib paisuda mulla küpsus: mulla seisund, kus kõik mulla füüsikalised, füüsikalis-mehaanilised, keemilised ja bioloogilised tegurid on mmullaharimisel optimaalsed eriveotakistus: on künniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja mulla ning adra vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse, kandevõime: näitab maksimaalset koormust, mida muld suudab taluda, ilma et ta deformeeruks struktuursus: mulla omadust pudeneda erineva suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks ajutuselt liigniisked mullad: soostunud mullad, mis on välja kujunenud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid