Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB-41 Sooritatud: 11.02.2013 Esitatud: Tallinn 2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada k...
Tauno Sõmmer Iseseisva töö ülesanded Kodutöö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2010 Ülesanne 1 (variant 4) Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Antud: X=100 mmHg = 13600 kg/m3 Leida: X= ? Pa X= ? bar X= ? MPa 13600 kg/m3 elavhõbeda tihedus näitab, et tegu on normaaltingimustega. Teisendan ühikud: 1mmHg = 1 torr 1 torr= 133,3Pa 100 mmHg= 100 torr 100 torr= 100*133,3=13330 Pa 1 bar = 105 Pa 13330Pa= 13330/105 bar=0,1333 bar 1MPa= 106Pa 13330Pa=13330/106=0,01333 MPa Vastus: Juhul kui X on 100mmHg siis see on võrdne 13330 paskaliga, 0,1333 bariga ja 0,01333 megapaskaliga. Ülesanne 3 (variant 4) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silind...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördü...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Töö teostasid: Töö teostamise kuupäev: 30.09.3014 Tallinn, 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Töö ülesanne.......................................................................................................... 3 Katseseadme kirjeldus ja skeem............................................................................. 4 Arvutused............................................................................................................... 7 Tabelid.................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II DESORPTSIOON Üliõpilased: A B C Juhendaja: N.S. Tallinn 2010 2 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni ehitusega 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ} 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga k arv m n y = Auõ H 0 Joonis 1. Katseseadme skeem ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II DESORPTSIOON Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni ehitusega 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ} 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga k arv m n y = Auõ H 0 Joonis 1. Katseseadme skeem väljalase ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Tallinn 2011 1. VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.2. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on 1. tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega; 2. hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; 3. torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; 4. saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.3. KATSESEADME KIRJELDUS Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: 1. toitesüsteem, 2. katsetorustikud, 3. mõõtesüsteem. 1.3.1. Toites...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Üliõpilased: Terje Menert Jaanika Paju Ardi Lepp Allar Leppind KAKB51 Juhendaja: Natalja Savest Tallinn 2010 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ}. 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltu...
Gaaside ja vedelike voolamine eksam. 1. Mõisted reaalne fluidum- Reaalvedelikud jaotatakse: - tilkvedelikud – moodustavad homogeense võõristeta ja tühikuteta keskkonna (vedelikud), on praktiliselt kokkusurumatud ning väikese ruumpaisumisteguriga, - gaasid ja aurud - on kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust. ideaalne fluidum -vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus. See tähendab, et ideaalvedelikul on lõpmatult suur voolavus, ta liikumine on hõõrdevaba (puudub viskoossus); ta ei ole rõhu mõjul kokkusurutav ning ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes. perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse ...
1. Mõõtemeetod on antud mõõteriistaga teostatavate mõõtmisvõtete ja tingimuste kogum. Eristatakse otsest mõõtmismeetodit ja kaudset mõõtmismeetodit. Otsese meetodi puhul saadakse tulemus vahetult katseandmetest. Kaudse meetodi puhul saadakse tulemus katseandmete töötlemise käigus. Absoluutne viga on mõõtmisel tekkinud viga, mis näitab tegeliku ja mõõdetud suuruse vahet. Suhteline viga on absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides. Taandatud viga on absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse suhe protsentides. 2.Temperatuuritemperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Nimetus püromeeter kasutatakse suhteliselt kõrgematetemperatuuride mõõtmisel kiirguse põhimõttel. . temperatuurimõõtmist vahendab enamasti nn. termomeeterkeha, mis mõõteobjektiga kontakti viiduna omandab aegamööda mõõteobjekti temperatuuri. Ligitus: Paisumistermomeetreid, mis toimivad vedelike termilise ruumpaisumise tõttu. Manomeetrilisi termomeetreid,...
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 2 DIAFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. Samuti ka tareerida diafragmakulumõõtur ning koostada tareerimiskõverad Δp=f1(Q) ja α=f2(ReD) m=const korral 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseks kasutatakse järgmisi vahendeid: mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul, mõõtepaak veeklaasiga, rõhulangu mõõteriist, piesoelektriline muundur, elavhõbetermomeeter, stopper. Joonisel nr 1 on näidatud katseseadme skeem, kus 1 – mõõtepaak; 2 – nivooklaa...
Ujuki Ujuki Välja Veekihi Ujuki lõpp- lõpppunkt voolanud kõrgus ava algpunkt t Vee maht, punkt Vee maht -algpunkt vee maht Ava kohal (m) (mm) (l) (mm) (l) (mm) (m3) 1 4,65 30 7,174 34 3,582 40 0,003592 31 6,276 35 2,684 40 0,003592 30,5 6,725 34,5 3,133 40 0,003592 2 3,55 29 8,072 33 4,48 40 0,003592 30,5 6,725 34,5 3,133 40 0,003592 31 6,276 35 2,684 40 0,003592 3 2,35 31,5 5,827 35,5 2,235 40 0,003592 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Rühm: Üliõpilased: Õppejõud: Natalja Savest Enn Tali Tallinn 2010 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss vastavalt joonisele 1 ja võrrandile (2). 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel võrranditest (5)-(8). 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ}. 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Üliõpilased: Tallinn 2014 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss vastavalt joonisele 1 ja võrrandile (2). 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel võrranditest (5)-(8). 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ}. 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga [3,lk.572]: k arv m n y = Auõ H 0 (15) Katseseadme skeem väljalase ...
Kontrolltöö nr. 2D. 1.Elektronvõimendid. Elektronvõimenditena kasutatakse elektronlampe või transistorvõimendeid. Elektronlamp on elektronvaakuumseadis, milles elektronide voogu tüürivad erilised elektroodid, mida nim. võredeks. Kolme elektroodiga elektronlampi trioodi tüürvõre potentsiaali väikesed muutused põhjustavad anoodvoolu suuri muutusi. seda trioodide omadust rakendatakse elektrivõngete võimendamiseks. Transistorvõimendi põhiosaks on pooljuhtelement. Transistoril on kolm väljaviiku: emitterist (piirkond, mis initsieerib laengukandjaid baaspiirkonda (baasi), kollektorist (piirkond, mis ekstraheerib st. tõmbab välja baasist laengukandjaid) ja baasist. Baas on emitteri ja kollektori vaheline pooljuhtkiht 2.Hüdraulilised võimendid. Kahe joatoruga jugavõimendi. Hüdraulilistes võimendites juhtseade tööpõhimõtte järgi jaotatakse juga, siiber, drossel, kompensatsioon ja kombineeritud juhtsead...
Tallinna Tehnikaülikool Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine Termomeetrite võrdlus Protokoll 2013 1. Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine Teist järku objektid. Niisugustes objektides aine või soojus on suletud kahte mahtu, mis on eraldatud takistusega. Nende näiteks on soojusvaheti, kus läbi fluidumeid eraldava vaheseina antakse soojust ühelt fluidumilt teisele; kaks ühendatud anumat vedelikuga jne. Vaatleme süsteemi, mis koosneb kahest aparaadist, mis on omavahel ühendatud torustikuga, millele on paigaldatud ventiil. Joonis Vedeliku mahuti skeem (teist järku objekt) Selle objekti sisendsuurusteks on vedelikuvood Fs ja Fv, väljundsuuruseks vedeliku nivoo muutus L parempoolses mahutis. Väikese hüdraulilise takistuse korral mahuteid ühendavas torustikus, hakkavad vedeliku nivood mahut...
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub...
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub oma tundliku elemendi...
PALAVIK Mare Tupits 2013 Palavik— kehatemperatuuri kõrgenemine • Palavik on mööduv ning hästi kontrollitud hüpotaalamuse poolt nii soojuse tootmise ja kaotuse osas ning temperatuur ei tõuse üle 42 °C. Lapse normaalne kehatemperatuur • Vanus Temperatuur (° Celsius) • 3-kuune 37,5 • 6-kuune 37,5 • 1-aastane 37,7 • 3-aastane 37,2 • 5-aastane 37,0 • 7-aastane 36,8 • 9-aastane 36,7 • 11-aastane 36,7 • 13-aastane 36,6 • Haiguse kulu raskust ja surma ei põhjusta palavik • Kaasnev palavik on pigem kaitsev, avaldades üldist ebasoodsat mõju bakterite kasvule, mõnedele kasvajatele ning takistades viiruste paljunemist ja tõhustades immunoloogilisi protsesse • Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne • kehatemperatuur vahemikus 36–38 °C. • Lapseea palavik on kehatemperatuuri tõus pärasoolest mõõdetuna üle 38 ...
KEEMIATEHNIKA ALUSED 1. SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: - Keemilis-tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine, uurimine, kasutamine ja täiustamine - Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt, et oleksid tagatud ohutus, ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika (alused) on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile, mis omab keemiaga seost. Neid on aga väga palju, alustades igapäevaste asjadega nt. joogivee ja heitvee puhastamine, elektri- ja soojusenergia tootmine lõpetades suurte tööstuslike rakendustega, nagu nafta- jm. kemikaalide tehastega, kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud. Igat tervikuna suurt ja keerulist tootmisprotsessi saab jagada kompaktseteks osadeks, milleks on mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid. Põhimõisted: Põhioperatsioon...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri Teaduskond Kehaline kasvatus ja sport Mikk Saarela Toitumise mõju lihastaastumisele Referaat Juhendaja: Inga Neissaar Tartu 2015 Sissejuhatus Mitte kaua aega tagasi, soovitati peale rasket treeningut või võistlust juua palju vedelikke ja süüa banaani. Selle peale, kui palju ja millal vedelikke ja toitaineid tarbida, mõltlesid vähesed. Viimasel ajal on sellele valdkonnale spordis palju rõhku pandud. Peale tippspordi, on lihaste võimekuse võimalikult kiirele taastamisele rohkem mõtlema hakatud ka amatöör- ja rahvaspordis. Selle üle, kuidas toitumist ja vedeliku tarbimist võimalikult kasulikult taastumise kasuks tööle panna, arutletakse pidevalt ja selle koha pealt on palju erinevaid arvamusi. Samuti tekivad erinevused ka sõltuvalt sportliku eriala spetsiifikast. Taastumis ...
Põhioperatsioon tootmisprotsessi alused või osad, mis põhinevad sarnastel teaduslikel alustel või mille tegemiseks kasutatakse samu võtteid. Toimub energia ülekanne ja muutumine ning materjalide ülekanne ja muutumine põhiliselt kas füüsikaliste või füüsikalis-keem,imliste meetoditega. Põhiopid: fluidiumi voolamine, hüdromeh separeerimine, soojusvahetus, aurustamine, kuivatamine, destillatsioon, absorptsioon, membraanlahutus Ekstraktsioon, adsorptsioon, leostamine, kristallisatsioon Keemiatehnika aluseks on - termodünaamika - mateeria ja energia jäävuse seadus - ülekandeprotsesside kineetika ja keemiline kineetika Ülekandeprotsessid: 1)liikumishulga ülekanne liikumishulga ülekanne esineb liikuvas keskkonnas 2)massiülekanne toimub massi ülekanne ühest faasist teise faasi. Põhimehhanism nii gaasi, tahke kui vedela oleku korral on sama. 3)soojusülekanne Hüdraulika alused: Fluidium aine, mis ei allu jäävalt deformatsioonile ning seet...
Küsimused refereeritud osast 1. Torude tugevusarvutus – F= p*l*d ( p- rõhk, l-torupikkus, d-toru sisemine diameeter) 2. Voolupidevus – Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 𝑞1 = 𝑞2 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 𝑣1/𝑣2 = 𝐴2/𝐴1 Skeem 1 vihikus. 3. Kirchoffi seadus - Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. Skeem 2. 𝑛 𝑘 ∑ 𝑞𝑠 𝑖 − ∑ 𝑞𝑣 𝑗 = 0 𝑖 =1 𝑗=0 4. Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust • Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 5. Hüdrauliline löök – Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. V...
Jahutussüsteemi ehitus Mootorite jahutamiseks on kaks võimalust: 1)õhuga jahutamine, kus õhuvool mootoriploki ümber tekitatakse kas ventilaatoriga või mootori kiire liikumisega õhukeskkonnas 2)vedelikuga jahutamine. Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25...35% jahutussüsteemi kaudu juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90...95C. Selline temperatuur kindlustab mootori parima töö, see tähendab, et mootori kulumine on väiksem, kütuse kulu väiksem, võimsus suurim. Liiga kõrge temperatuur põletab ära kolbe ja silindriseinu katva õlikihi, mistõttu kasvab hõõrdumine ning kiireneb kulumine. Liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kolvi kinnikiilumise silindris. Seda põhjusel, et kolb, olles valmistatud alumiiniumsulamist, paisub rohkem kui silinder, mille materjaliks on teatavasti malmsulam. Liiga madala temperatuuri korral hakkab aurustuma kütus (bensiin) kondenseer...
Protsesside kordamine Üldosa 1. Mis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Perioodiline protsess toimub tsüklitena ja viiakse teatud aja möödudes lõpule, siis see kordub uuesti, aeganõudvam. Pidev protsess toimub kogu aeg ning ei lõppe ära, sest materjali tuleb koguaeg juurde jne, need on tootlikud ja kiired. 2. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid /massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, vähemalt 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1 oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid – jõud: rõhkude vahe; kaastegurid: mõõtmed/voolu ristlõike pind (mida suuremad mõõtmed, seda kiirem), temp (mida kõrgem, seda kiiremad protsessid), viskoossus (mida viskoossem, seda aeglasem), vedelik ja selle omadused/olek; o...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut ROTAATORAURUSTI Tallinn 2015 1. TÖÖ EESMÄRK Tutvumine laboratoorse rotaatoraurusti ehituse ja tööpõhimõttega. Lahuse kontsentreerimine. Seadme soojusbilansi koostamine ja kasuteguri määramine. 2. LABORATOORSE ROTAATORAURUSTI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE Laboratoorne rotaatoraurusti on ette nähtud preparatiivsete tööde teostamiseks. Seadmel on mõõteriistad bilansskatsete jaoks. Rotaatoraurusti skeem on esitatud Joonisel 1. Joonis 1 Katseseadme skeem 1. Lähtelahuse anum 2. Kahekäiguline kraan lahuse juhtimiseks kapillaari mööda aurusti kolbi või aparaadi täitmiseks õhuga. 3. Vaakumkondensaator 4. Kondensaator-jahuti spiraal 5. Voolik vee ärajuhtimiseks 6. Jahutist väljuva vee temperatuuri andur (termomeeter) 7. Vaakummeeter 8. Seadmest lahkuva auru temperatuuri andur (termomeeter) 9. Termoandurite si...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 1.1 INVERATSSI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla Teooria Invertaas ehk -D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D- fruktofuranosiid + H2O ,D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses enim levinud -D-fruktofuranosiid, tema hüdrolüüüsi reaktsiooni produktidena tekivad ,D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produktseerivad pärmid, hallitusseened, mitmed taimed ja mesilased. Invertaas on oluline seedeensüüm, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Invertaasi toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Inve...
VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.5. ARVUTUSED 1.5.1. Katseandmete põhjal leitakse: 1) vedeliku voo kiirus w, m/s; 2) Re arvu väärtus; 3) rõhukadu p, Pa (katse käigus mõõdetud rõhulangu H põhjal); 4) Eu kriteeriumi väärtus; 5) sirge toru hõõrdekoefitsiendi väärtus (valemi (1.1) järgi) ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi väärtused (valemi (1.2) järgi); 1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi (1.12) või (1.13) abil; 1.5.3. Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused (kas graafiliselt või arvutuslikult) 1.5.4. Teades ja Re (või Eu) väärtusi ja kasutades Joonist 1.1 või 1.2, hinnata katses uuritud sirgete torude kareduse e väärtusi. 1.5.5. Võrrelda eksperimendi tulemusi kirjandusandmetega ning esitada töö kokkuvõte. 2. Mõõtmised Vee Torustik maht Aeg Vee Vee nivoo kõrgus pi...
Vee karedus Looduslik vesi võib sisaldada lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisooli. Sellist vett nimetatakse karedaks veeks. Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust: karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): · Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O · Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Et vesinikkarbonaadid kuumutamisel lagunevad, väheneb vee karedus kuumutamisel,ent sellisel juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi. Katlakivi rikub kuumutus nõu, halvendades soo...
1. kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda ...
Sportlaste toitumine ja immuunsüsteem Kui suur on energia kulu? Tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas. Sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Toitumise alus Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Soovitatav saada: rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % valkudest 1520 % Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule. Mida tarbida, millest hoiduda? Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut. (leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid, täisteraleib, teraviljatooted kartulid, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, spordijoogid) Tavaliselt on probleemiks valkude saamine. (tailiha, linnuliha, kala, muna, piima ja kõik piimaproduktid, pähklid) Hoiduda tuleb treeningujärgselt kohesest rasvarikkast toidust. ...
Laboratoorne töö 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 06.03.13 18.03.13 Teooria Invertaas on on ensüüm, mis kuulub glükosidaaside hulka ning katalüüsib β-D- fruktofuranosiidide hüdrolüüsiraktsiooni, vabastadesneist molekule: Invertaas on inimese jaoks oluline seedeensüüm ning seda ensüümi produtseerivad pärmis, paljud taimed, hallitusseened ja ka mesilased.Sahharoos on looduses levinuim β-D-fruktofuranosiid, mis hüdrolüüsil annab β-D-fruktoosi ja α-D-glükoosi. Sahharoos hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel vastavalt: Invertaasi aktiivs...
Aine ehituse alused I Aatomid (atomos jagamatu kr.k.) Aatomi sisestruktuur ei ole soojusõpetuses ja molekulaarfüüsikas sisuliselt oluline. Aatomi ehitust uurib aatomi- ja tuumafüüsika. Aatom koosneb tuumast ja tema ümber tiirlevatest elektronidest. Tuum omakorda koosneb prootonitest ja neutronitest, mida ühtselt nimetatakse nukleonideks. Praegu tuntakse ca 118 (arv on vaieldav) erineva keemilise elemendi aatomit. 2009a nimet 112. element (vesinikust 277 korda raskem) ilmselt Koperniku nime järgi. Neist 92 esinevad iseseisvalt looduses, ülejäänud on nn tehiselemendid, mida inimene saab luua laboris ja mille püsivus on väga lühiajaline. Ühe keemilise elemendi aatomid on kõik absoluutselt identsed! Perioodilisustabel Aatomid on kantud perioodilisustabelisse prootonite arvu kasvamise järjekorras. Neutraalses aatomis on prootonite arv võrdne tuuma ümber ti...
Tallinna Tehnikaülikool 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Invertaas ehk -D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D- fruktofuranosiid + H2O ,D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses enim levinud -D-fruktofuranosiid, tema hüdrolüüüsi reaktsiooni produktidena tekivad ,D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produktseerivad pärmid, hallitusseened, mitmed taimed ja mesilased. Invertaas on oluline seedeensüüm, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Invertaasi toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sa...
Polümeerid meie ümber Tavaliselt nimetatakse polümeerideks aineid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli. Selliste ühendite molaarmass on kaugelt üle 1000-de ning võib küündida sadadesse tuhandetesse. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid. Osad polümeerid on tekkinud looduslikult, nt. Luud ja juuksed. Neid nimetatakse biopolümeerideks. Tehispolümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste on meie igapäevases elus aga igal pool. Kui näiteks võtta ühe tavalise inimese kodu ,siis võib seal üless lugeda lugematul arvul asju mis on tehtud erinevatest polümeeridest. Näiteks polüeteenist võivad olla tehtud kõikvõimalikud plast- ja kilekotid ning ämbrid. Polüpropeenist, mis on sarnane polüeteenile, kuid on tugevam ja kõrgema pehmenemistemperatuuriga, tehaks...
3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaan...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Helen Roost Parkinsoni tõbi Kodulugemine Õppejõud: Olga Jagintseva, MD Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 SISSEJUHATUS Parkinsoni tõbi on levinud neuroloogiline haigus, teda esineb kogu maailmas. 1996. aastal Tartus tehtud epidemioloogiline uuring näitas, et meil on Parkinsoni tõve levimus 176 patsienti 100000 elaniku kohta. Seega on Eestis kokku umbes 2500 haiget. Võime selle põjal olla kindel, et tänapäevane meditsiinitöötaja peab teadma selle haiguse sümptoomidest, õenduseprobleemidest ja tegevustest. MIS ON PARKINSONI TÕBI JA KUIDAS SEDA TEKIB? Parkinsoni tõbi on sagedasemaid kroonilisi neuroloogilisi haigusi, mis avaldub kesk- ja vanemas eas. Haiguse kulg on aeglane ja algus hiiliv; sümptomid võivad varjeeruda ja seega ei ole haiguspilt erinevatel haigetel ühe...
Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass (üle tuhande). Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks ja biopolümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid on toodetud tehislikult. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste teatavasti kasutatakse igapäevases elus väga laialdaselt. Meditsiin kasutab plaste enda töövahendite näol. Plastmassist topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme. Elementaarlülide arvu polüm...
LIHASDÜSTROOFIAD Lihasdüstroofiad: · ... on grupp pärilikke haigusi, mis põhjustavad progresseeruvat lihasnõrkust · Tekivad siis, kui tahtele alluvad lihased kehas või neid kontrollivad närvid on kahjustatud · Võivad tekkida mistahes eas ning esineda kõigil rassidel 2 Lihasdüstroofiad: · Võivad esineda mistahes lihastes · Lihasdüstroofiad jagunevad eri tüüpideks, iga vormi puhul on haaratud teatud lihased · Erinevad lihasdüstroofia tüübid on erineva kulu ja progresseerumisega 3 Lihasdüstroofia kahtlustamiseks alust andvad sümptomid: · Aeglaselt arenev lihaste nõrkus · Lihaste atroofia · Valusad ja kanged lihased · Diploopia · Ptoos · Neelamisraskused · Kõnelemisraskused 4 Varase lapsepõlve lihashaiguste sümptomid: · Vastsündinu/väikelapse lõtvus/lihaste n...
RAKVERE AMETIKOOL Autokeemia Leotuspesu Koostaja : Tõnu Kaine Juhendaja : Pertti Pärna Rakvere 2012 Leotamine Leotust ei tohi kanda liialt soojale pinnale, kuna nii kuivab see kiiresti ära. Vajadusel tuleks pind jahutada jaheda veega. Leotuse peale kandmist tuleks alustada mustematest kohtadest ja jätkada puhtamatel kohtadel. Nii saavad mustemad kohad kauem leotuda. Samuti tuleks leotust kanda ka uste vahedesse. Vajadusel tuleks lasta leotusel mõne minuti mõjuda, kuid tuleb ka jälgida, et pind ära ei kuivaks. Talvist leotust loputades tuleb a...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau PUIDU TULEKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS 4 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks 4 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega 5 2.3. Kapillaarimmutus 5 2.4. Difusioonimmutus 6 2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SISSEJUHATUS Üheks puidu, kui konstruktsioonmater...
Vananemise protsessid. Inimese võimekus saavutab maksimumi 25ndaks eluaastaks. Kehalised võimed ja nende langus algab pärast 30ndat eluaastat. Vastupidavuserialadel algab langus 40aastaselt. Lapsepõlv jaotatakse 1-16 eluaastat, olulisim puberteediperiood. Enne esimest eluaastat imikuiga oluline, sest toimuvad suurimad muutused organismis. Misiganes muutus lapsel elus on, seda suuremat mõju ta avaldab. Kui inimene on ülekaaluline sel perioodil, on ta ülekaaluline kogu oma elu. Kõik sõltub rasvarakkudest. Rasvarakke elu jooksul juurde ei teki. Teine puberteediperiood, kus toimuvad kehalised iseärasused, muutused, mis sel perioodil on, mõjutavad kogu elu. Täiskasvanueas on võimekus konstantsed, vanuriigas organismi võimed alanevad. Südame löögimaht, süstoolne maht vähenevad vananedes. Hapnik jõuab lihastesse vähem. Pulsisagedus vanusega alaneb aastaga 1 löök. Lihasjõud, vastupidavus. Maksimaalsed 25-35. Märgatav alanemine 50-eluaas...
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2017/2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk Tallinna Tehnikaülikool Betooni täitematerjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva terastikulise koostise ja huumuse sisalduse määramine. Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 3. Kasutatud töövahendid Anumad liiva ja killustiku tõstmiseks vajalikud Sõelakomplekt killustiku terastiku koostise määramiseks kasutav seade, kus on mitmed erinevad sõelad vahepeal Mensuur huum...
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) KIIRPUHASTUS OÜ ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) TULEOHUTUSJUHEND ___________________________ (ametikoht) 1. ÜLDOSA Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile ettevõtte töötajatele. 2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine Sissejuhatava ja esmase tul...
KORDAMISKÜSIMUSED õppeaines “Piimatoodete tehnoloogia põhikursus” 2015.a. 1. Milliseid piimatooteid nimetatakse piimakonservideks? Piimakonservid on sellised piimatooted, mille säilivusaeg on pikk, temperatuuril üle 0°C. Nende kiire riknemine ei toimu ka toatemperatuuril, kui säilitatakse toote pakendi hermeetilisust. 2. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust? Pikk säilivusaeg, võimalus ära kasutada sekundaartoorainet, suur energiamahukas, palju eriliike ja kasutusvaldkondi. 3. Kuidas jaotatakse piimakonserve kasutusviisi / kasutusvaldkonna järgi? Tuua välja 4 valdkonda koos näidetega. Lõpptootena inimtoiduks, otse tarbijale - kondenspiim suhkruga väikepakendis Pooltootena toiduainetetööstuses/inimtoiduks- kondenspiima suhkruga kondiitritööstu...
Piletite vastused 1) 1. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui ka kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. 2. nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. 3. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga 4. 5. On teada 118 keemilist elementi. Neist 92 leiduvad looduses, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesel 80 elemendil leidub vähemalt üks stabiilne isotoop, järgmistel on kõik isotoobid radioaktiivsed element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (eh...
TKK, TT ja TO- konspekt ÜLDINE TULEOHUTUSJUHEND (töötajate sissejuhatavaks tuleohutusalaseks juhendamiseks) 1. ÜLDOSA Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile ettevõtte töötajatele. 2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE 2.1. Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine Sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise teenistus- või töökohal (edaspidi töökoht) peavad läbi tegema kõik töötajad. Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja esmase tuleohutusalase juhendamise töökohal objekti tuleohtlikkusest, tuleohutusreziimi nõuetest, olemasolevatest tuletõrje- ja päästevahenditest jms viib läbi ettevõtte- või struktuuriüksuse juht või tema määratud ametiisik. 2.2. Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta töökaitsealase koolituse päevikusse sissekanne. 2.3. Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määra...
IMETAVA EMA TOITUMINE · Raseduse ajal loob enamik naisi 2-4 kg keharasva Kuigi valkude, süsivesikute ja rasvade kogused varu, mis katab esialgu imetamisel energia erivajadused. rinnapiimas on suhteliselt stabiilsed, on juba enda tervise huvides mõistlik süüa mitmekesist toitu. Tundes huvi käesoleva voldiku vastu, olete · Imetav ema vajab piima tootmiseks umbes 500 te tõenäoliselt juba raseduse ajal tervislikule lisakalorit rohkem kui mitterase naine, seega on toitumisele rohkem tähelepanu pöörama soovitatav toiduga saada keskmiselt 2700 kcal päevas. hakanud ja oma toitumisharjumustes ehk · Sageli sööb imetav ema vähem, mistõttu naine mõningaid muutusi teinud. Ajal, mil imetate saavutab kergesti ra...
Termodünaamika seadused ja alused 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga: a) kohv väga hea kvaliteediga termoses; -isoleeritud b) jahutusvedelik külmkapi jahustussüsteemis; -suletud c) pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni; - isoleeritud d) automootoris põlev bensiin; - suletud e) elavhõbe termomeetris; - isoleeritud f) taim – avatud 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetoditest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni neist meetoditest kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? – avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga – suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). – isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Siseenergiat avatud süsteemis...
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Berno...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
