Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Polümeerid meie ümber (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Polümeerid meie ümber


Tavaliselt nimetatakse polümeerideks aineid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli. Selliste ühendite molaarmass on kaugelt üle 1000-de ning võib küündida sadadesse tuhandetesse. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid.
Osad polümeerid on tekkinud looduslikult, nt. Luud ja juuksed. Neid nimetatakse biopolümeerideks. Tehispolümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid . Plaste on meie igapäevases elus aga igal pool. Kui näiteks võtta ühe tavalise inimese kodu ,siis võib seal üless lugeda lugematul arvul asju mis on tehtud erinevatest polümeeridest. Näiteks polüeteenist võivad olla tehtud kõikvõimalikud plast - ja kilekotid ning ämbrid. Polüpropeenist, mis on sarnane polüeteenile, kuid on tugevam ja kõrgema pehmenemistemperatuuriga, tehakse voolikuid, palu ja kõikvõimalike seadmetedetaile. Polüvinüülkloriid on läbipaistev, jäik, ja termoplastiline. Seda kasutatakse isolatsioonimaterjalina, kuid sellest tehakse ka torusid ja kunstkiudu. Sellest on tehtud ka põrandakate PVC. Polüstürool on üks levinuimaid polümeere tarbeesemete seas. Sellest valmistatakse kõikvõimalike valatud tarbeesemeid, näiteks kammid , karbid ja mänguasjad. Polümeeridest tehakse ka liime. Ülimalt laialdaselt kasutusel olev PVA liim on tehtud polüvinüülatsetaadist, mis on läbipaistev ja kõrge kleepumisvõimega polümeer. Polüakrüülnitriil on väga tugev polümeer, millel on ka hea kuuma-, valgus-, ja kemikaalipüsivus. Sellest valmistatakse erinevaid kiudaineid millest omakorda valmistatakse näiteks vaipu ja soojasid riideid . Üks polümeer mida peaaegu kõik teavad on teflon . See on erakordselt püsiv materjaal mis talub ka ekstreemseid temperatuure . Enamik teab seda selle järgi, et sellest tehakse praepannidele kattekihte, kuid selda kasutatakse ka keemiaaparatuuris ka isolatsioonimaterjalina. Polümetüülmetakrülaat ehk pleksiklaas on sammuti teadatuntud. See on läbipaistev ja ilmastikukindel polümeer. Seda kasutatakse klaasi asendajana kohtades kus on tähtis tema tugevus ja vastupidavus nt. Lennukiakendes ja prilliklaasides. Pleksiklaas on ka kergem kui tavaline klaas.
Kõiki neid tooteid ei valmistata aga puhastest polümeeridest. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid .
Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on kallimad, kui täiteained mida lisatakse. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud , kaoliin, tekstiilmaterjalid .
Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, muutuks kile rabedaks.
Plastifikaatorid kui ka stabilisaatorid on madalmolekulaarsed ained. Need ained võivad sattuda näiteks nõus asetseva vedeliku või toiduaine sisse. Selle tõttu võibki vahel tunda plastmassnõus pikalt olnud vedelikes , näiteks veepudelis, ebameeldivat maitset . Tihtipeale võivad need ained olla ka tervisele kahjulikud, seetõttu ei tohi toidu hoidmiseks kasutada suvalist plastmasskarpi. Karp peab olema alati mõeldud toidu säilitamiseks.
Võib isegi öelda et pole asja mida tänapäeval polümeeridest teha ei saa. Neid kasutatakse kõikjal. Nii igapäevaelus, kui ka kõikjal mujal. Kas või meditsiini näiteks tuues me näeme, et seal on polümeerisest valmistatud esemed muutunud asendamatuks. Inimkond kasutab üha rohkem polümeere, kuid ei mõtle siiski tulevikule. Polümeere tehakse fossiilsetest kütustest ja kui need ära visata siis nad ei lagune looduses ja kui lagunevad siis väga pika aja jooksul. Mina näen ajutist lahendust taaskasutamises, sest osasid polümeere saab taaskasutada. Taaskasutamine toimib juba praegugi aga enamus polümeeridest valmistatud tooteid rändab ikkagi prügimäele. Polümeerid on meile väga vajalikud ja me ei kujta elu ilma nendeta ettegi, aga kindlasti peaks rohkem rõhku panema nende ümberkäitlemisele.
Juhan Poolma 11.m
Polümeerid meie ümber #1 Polümeerid meie ümber #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 147 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor juhan0000 Õppematerjali autor
Millised on polümeeri, millest nad koosnevad ja kus neid kasutatakse.

Sarnased õppematerjalid

Plastmassid ja polümeerid-referaat
10
doc

"Plastmassid ja polümeerid" referaat

Elva Gümnaasium " Plastmassid ja polümeerid " Referaat keemiast Liis Kukin 9.D.klass 2009/2010 õppeaasta 1 Sisukord 1. Plastmassid.............................................................. lk 3 Plastmasside ja polümeeride erinevad liigid ja nende kasutamine lk 4 2. Polümeerid - Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus.. lk 5 3. Kasutatud kirjandus...................................................... lk 10 2 Plastmassid Plastmassid- on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit,

Keemia
Polümeerid - nende olemus ja kasutamine
3
doc

Polümeerid - nende olemus ja kasutamine

Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass (üle tuhande). Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks ja biopolümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid on toodetud tehislikult. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste teatavasti kasutatakse igapäevases elus väga laialdaselt. Meditsiin kasutab plaste enda töövahendite näol. Plastmassist topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad

Keemia
Minu elu polümeeridega
2
pdf

Minu elu polümeeridega

Minu elu polümeeridega Polümeerideks nimetatakse kõrgmolekulaarseid ühendeid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli ning molaarmass jääb vahemikku 2 000 - 2 000 000 g/mol. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelatest. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid. Päritolu järgi jagunevad polümeerid biopolümeerideks, tehispolümeerideks ja sünteetilisteks polümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult, näiteks luud ja juuksed. Tähtsaimad looduslikud polümeerid on nukleiinhapped (nt RNA), valgud, polüsahhariidid (nt tselluloos, tärklis) ja polüpreenid (nt kautšuk). Need polümeerid on kõige olulisemad meie elus kuna nendeta poleks võimalik inimeste elu. Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel (nt tsellofaan)

Keemia
Polümerisatsioon
6
docx

Polümerisatsioon

1. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad ja moodustavad polümeere, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Elementaarlülide arv polümeeris näitab polümerisatsiooniastet. Polüpropeen on propeeni monomeeridest koosnev polümeer. -Polümeeri näiteks on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). -Tavaliselt mõeldakse monomeeri all orgaanilist ühendit, mille molekul sisaldab küllalt suure aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. -Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Polüpropeeni elementaarlüli on: -Polümerisatsiooniaste (tähis: n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. 2

Keemia
Arvestused 12-kl
11
doc

Arvestused 12. kl

seepärast polüestrid lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Nii aga saastatakse keskkonda kile, riide, anumate ja muude jäätmetega. On leiutatud ka polüestreid, mis lagunevad mikroorganismide toimel kiiresti, kuid need on esialgu veel kallid. Üks sellistest on 3-hüdroksübutaanhappe polüester. Mõned bakterid kasutavad seda estrit varuainena polüsahhariidide asemel. Märksa odavam on polülaktiid, mida oleks õigem nimetada polüpiimhappeks. See on samuti biodegradeeruv polümeer ning USA-s on tema tooraineks mais ­ kiiresti uuenev ressurss. Maisist eraldatakse sahhariidid, kääritatakse piimhappeks ning see polümeeritakse katalüsaatorite abil. Samahästi võib polülaktiidi teha nisust, riisist või põllumajandusjäätmetest. Polüamiidid Polüamiidid on polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidirühm (-- CO -- NH --). Polüamiid võib moodustuda aminohappe molekulide kui monomeeride polükondensatsioonil.

Keemia
Materjaliteadus
37
docx

Materjaliteadus

Joonisel 2-20 on esitatud kvartsi kristalli ja kvartsklaasi struktuur (amorfne). Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaoline) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid ­ kristalsed; keraamilised materjalid ­ suurem osa kristalsed; polümeerid ­ suurem osa amorfsed. 2. Punktdefektid ja joon defektid kristallides. Jaotatakse omadefektideks ja lisanddefektideks. 3.2.1 Oma-punktdefektid 1) Vakantsid e tühjad võresõlmed (joon 3-1). Tekivad kristallide kasvamisel ja temperatuuridel, kus aatomid on küllalt liikuvad. Nad on nn tasakaalulised defektid, st temperatuuril T>0,6 Tsul on nende kontsentratsioon määratud temperatuuriga: (3.1) kus N - üldine osakeste kontsentratsioon (aatomit/cm3) EV ­ vakantside tekkeenergia

Materjaliteaduse üldalused
Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013
32
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Joonisel 2-20 on esitatud kvartsi kristalli ja kvartsklaasi (paremal; amorfne) struktuur. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaolise) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid ­ kristalsed. Keraamilised materjalid ­ suurem osa kristalsed. Polümeerid ­ suurem osa amorfsed. 2. Difusiooni mehhanismid (4.1) Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõttu võib mõni aatom omandada energia, mis ületab keskmise energia sedavõrd, et aatom saab võres liikuda. Seda energiabarjääri, mida aatom liikumiseks peab ületama (vajalikku lisaenergiat) nimetatakse difusiooni aktiveerimise energiaks

Materjaliõpetus
Põhiliste plastide leiutamine ja ajalugu
23
doc

Põhiliste plastide leiutamine ja ajalugu

.......................................................................................................20 Kokkuvõte.................................................................................................................................21 Kasutatud allikad...................................................................................................................... 22 2 Sissejuhatus Plastmasside tähtsust meie igapäevaelus on võimatu alahinnata. Alustades plastikpudelitest ja fliisidest, lõpetades sõiduautode detailide ja kilekottidega. Tundub uskumatu, et veel pool sajandit tagasi suutsid inimesed hakkama saada plastikuvabas maailmas... Või kas suutsid? Üleminek plastivabast maailmast plastikuteajajärku võis olla palju sujuvam kui esmapilgul tundub. Referaadi eesmärk on ühelt poolt välja selgitada plastide kasutusele võtu aegtelje,

Looduskaitsebioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun