50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karelll
Õppematerjali autor
silindritesse kinni ja klapid kuumeneksid üle lubatud määra. Mootori ülekuumenemine toob kaasa ka mootori võimsuse languse. Kajulik oleks ka mootori liigne jahutamine, sest see toob kaasa detailide kiirema kulumise ja suurema bensiinikulu. Mootori jahutamiseks on kaks võimalust: õhuga jahutamine (mootorrattad) ja vedelikuga jahutamine (autod). Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25%- 35% juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90-95 °C . Jahutussüsteemi sagedasemad rikked on jahutusvedeliku lekkimine ja mootori ülekuumenemine. Jahutussüsteemi osad on: radiaator, termostaat, ventilaator, ventilaatori tiivik ja veepump. Radiaator koosneb kahest anumast ja südamikust. See asub tavaliselt auto esiosas. Südamik koosneb suurest hulgast õhukeste seintega torudest. Torude arv sõltub sellest kui võimsat radiaatorit vajatakse. Vedelik voolab püsttorudega radiaatoris üleval alla, õhk aga liigub südamiku sees torudega risti.
kõige paksem. 8 4. Kolb koosneb järgmistest osadest: Kolvipõhi, kolvipea, hõlm surverõnga sooned, kolvisilmad, kolvipõsed Kolvirõngas 1. Kolvirõngad on valmistatud legeeritud malmaist ja harva ka lehtterasest 2. Surverõngas, õlirõngas, 3. Ülesanne tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt üleliigne õli ja juhtida soojust kolbidelt silindritele ja sealt jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas Kolvisõrm 1. Ülesandeks ühendada kepsu ülemine pea kolviga 2. Valmistatakse terasest, mille süsiniku sisaldus ei ole kõrge 3. Lastakse kolb soojaks ja lükatakse sõrm sisse 9 Keps 1. Kepsud on valmistatud terasest, alumiiniumist, titaanist või sünteetilisest materjalist. 2
Õlirõhu suurus on 90 psi (0,62 MPa). Täiustatud ja suurema mahtuvusega õlitussüsteemide korral kasutatakse kuivkarteriga õlitussüsteeme. Selline süsteem koosneb: a) väline õlimahuti koos deaeraatoriga, b) hammasratas õlipumbad (rõhu-ja imipump), c) filtrid (imi- ja rõhufiltrid) koos möödavooluklappidega, d) õliradiaator, e) reduktsioonklapp, f) õlitorustik, 14 g) andurid. 15 6. Jahutussüsteem 6.1 Vedelikjahutus Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis
....................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted........................................................................................6 4. Vänt- kepsmehhanism............................................................................7 5. Õlitussüsteem....................................................................................10 6. Jahutussüsteem...................................................................................15 1. Automootorite liigitus *Mootor on seade, mis muudab energiat mehaaniliseks tööks. 1.1 Liigitus kütuse järgi. · Bensiinimootor. · Diiselmootor. · Gaasimootor. · Elektrimootor. · Hübriidmootor (gaas + elekter), (bensiin + elekter). 1.2 Mootorite litraaz. · 0,7 l
Einar Kootikum LABORI ARUANDED Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31b Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid................................................................
diiselmootor vajab kindlasti turbiini, et täita silindrid vajaliku hulga õhuga. Siukesi mootoreid kasutatakse üldjuhul suurtel masinatel(laevad, vedurid). Kolvi liikumisel silindris toimub pidevalt gaaside ruumala ja temperatuuri muutumine. Muutub ju kolvi peal oleva ruumi suurus pidevalt väiksemaks, kui kolb liigub Ü.S.S poole ja vastupidi. Diiselmootoris kokkusurutud õhk peab kuumenema kütuse süttimis temperatuurini. Mootori ehitus Sisepõlemis mootor koosneb 2 mehhanismist ja neljast süsteemist. Mehhanismideks on vänt mehhanism ja gaasijaotus mehhanism. Süsteemideks on toitesüsteem, süütesüsteem, õlitussüsteem, jahutussüsteem. Vänt mehhanism väntmehhanismiks on vastuvõtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Vänt mehhanism koosneb mootoriblokk, blokikaas, karter, kolvid, kepsud, väntvõll koos laagritega, rõngad, hooratas,
b) detsentreeritud väntvõlliga mootorid; 10) kasutusvaldkonna alusel: statsionaarsed mootorid (ka külmutusvagunites!), sõidukite mootorid, 11) kolvikäigu kiiruse järgi ( C = 2 S n): p a) aeglasekäigulised mootorid ( C = 3.5...6.5 m/s); p b) keskmise kiirusega mootorid ( C = 6.5...9.0 m/s ) p c) kiirekäigulised mootorid (C = 9.0...15.0 m/s); 1 p 12) jahutussüsteemi järgi: õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega, 13) kolvikäigupikkuse järgi: a) lühikäiguline mootor (S/D < 1), b) ristkäiguline mootor (S = D), c) pikakäiguline mootor (S/D >1). 3. Kolbmootori põhisõlmed ja nende inglisekeelsed nimetused Kolbmootor DOC: E exhaust camshaft,
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: 1. Moo
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid