Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lihashooldus: toitumise mõju taastumisele (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas aru saada et vedeliku hulk kehas on madal?
Vasakule Paremale
Lihashooldus-toitumise mõju taastumisele #1 Lihashooldus-toitumise mõju taastumisele #2 Lihashooldus-toitumise mõju taastumisele #3 Lihashooldus-toitumise mõju taastumisele #4 Lihashooldus-toitumise mõju taastumisele #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmmikk Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
pptx

Toitumise mõju lihastaastumisele

Toitumise mõju  lihastaastumisele Toitumine ja taastumine • Toitained ja vedelik o Süsivesikud o Valgud o Vedelik o Elektrolüüdid Süsivesikud­ Energia  taastajad • Lihaste töö o Mitu treeningut päevas • Treeningute vaheline energia taastamine o Pikad treeningud (Jalgratturid ja triatleedid) • Treeningu ajal energia taastamine o Treeningu järgseks taastamiseks vajalik keskmiselt 0.8- 1.2 g süsivesikuid 1kg kehakaalu kohta ( oleneb treeningu pikkusest) • Aju töö o Aju ainuke energia allikas Valgud­ Lihase  ehitusmaterjal • Koormuse järgne lihaskoe taastamine o Treeningu käigus vigastatud lihaskoe taastamine • Koos süsivesikutega manustamine o Tagab kiirema imendumise o Taastab kiiremini • Šokolaadipiim • Teraviljad ja väherasvane piim • Kogused o Peale treeningut peaks vähemalt 0,3- 0,4 g valku 1kg kehakaalu kohta tarbima o Olenevalt treen

Toit ja toitumine
thumbnail
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

enam hakatakse lihaste energiavajadusi katma valkude arvel. Faktorid, mis mõjutavad sportlase valguvajadust: *dieet, üldiselt ebapiisav kaloraaz viib negatiivse lämmastikubilansini ka sellise valgu hulga korral toidus, mis piisava kaloraazi korral tagaks positiivse lämmastikubilansi; *ajafaktor, kui töö kestab üle tunni aja siis suureneb AH-te ksüdatsioon kaks korda; *treenitus ­ noortel ja algajatel valguvajadus suurem; *kehaliste harjutuste tüüp ja sagedus ­ ükskõik milline keh pingutus kutsub töötavates lihastes esile valgusünteesi vähenemise ja valgu degradatsiooni suurenemise töö ajal ja vahetult pärast seda. Probleemid, mis seostuvad liigse valguga toidus: *maksa ja neerude ülekoormus, *organism vajab rohkem vett, *organismist viiakse välja Ca ja Zn, SV-te osa menüüs jääb väikeseks, *valgurikas toit on tihti rasvarikas ja kallis. 12. Vitamiinide, kui toitainete olemus ja seos sportliku saavutusvõimega.

Sport
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
10
odt

Tervisesportlase treening

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................

Kehaline kasvatus
thumbnail
19
odt

Tervisesportlase treening

Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1 1 Tervisesportlase treening Juhendaja: Alari Põlm.....................................

Tervisesport
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

inimorganismi talitlus ühtse tervikuna. 12 SPORDI ÜLDAINED ­ I TASE NB! TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE VAHUR ÖÖPIK Treeningukoormuste mõju inimese organismile käsitletakse tavaliselt kahes plaanis, pidades silmas kas ühekordse kehalise koormuse toimet või pikemaajalise regulaarse treeningu efekti. Üksik kehaline pingutus võib organismi talitluses esile kutsuda väga ulatuslikke muutusi, mis väljenduvad näiteks hingamise intensiivistumises, südame löögisageduse suurenemises ja higistamises. Need nihked on aga lühiajalised ­ nii hingamine, südame töö kui ka higieritus normaliseeruvad koormusjärgsel taastumisperioodil kiiresti. Üksikute koormuste mõju akumuleerumine pikemaajalise kindla suunitlusega treeningu protsessis viib aga võrdlemisi püsivate muutuste väljakujunemisele

Inimeseõpetus
thumbnail
45
docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei

Toitumine
thumbnail
17
docx

Toitumine ja sportlik saavutus

Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi. Võrdlen senist toitumist sellega, milline peaks minu toitumine olema pärast materjali läbi töötamist. Töö põhineb raamatul ,,Sportlase toitumine" Rein Jalak, Vahur Ööpik 1

Uurimistöö




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun