Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lihashooldus: toitumise mõju taastumisele (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas aru saada et vedeliku hulk kehas on madal?
TARTU ÜLIKOOL
Kehakultuuri Teaduskond
Kehaline kasvatus ja sport
Mikk Saarela
Toitumise mõju lihastaastumisele
Referaat
Juhendaja : Inga Neissaar
Tartu 2015
Sissejuhatus
Mitte kaua aega tagasi, soovitati peale rasket treeningut või võistlust juua palju vedelikke ja süüa banaani. Selle peale, kui palju ja millal vedelikke ja toitaineid tarbida, mõltlesid vähesed. Viimasel ajal on sellele valdkonnale spordis palju rõhku pandud. Peale tippspordi, on lihaste võimekuse võimalikult kiirele taastamisele rohkem mõtlema hakatud ka amatöör- ja rahvaspordis. Selle üle, kuidas toitumist ja vedeliku tarbimist võimalikult kasulikult taastumise kasuks tööle panna, arutletakse pidevalt ja selle koha pealt on palju erinevaid arvamusi . Samuti tekivad erinevused ka sõltuvalt sportliku eriala spetsiifikast.
Taastumis protsessis on hõlmatud erinevate toitainete taastamine organismis, nagu süsivesikud , valgud , vedelikud ja elektrolüüdid . Nende tarbimise kogus sõltub suuresti inimesest ja sellest, mis spordiala harrastajaga on tegu. Sellist valemit, mis sobib kõigile, taastumiseks pole, sest väga suured mõjurid on sugu, vanus, kehakaal , sportlik vorm, pingutuse kestus ja muidugi ka keskkond, kus pingutus toimus.
Meelde tuleb jätta peale füüsilist pingutust kolm märksõna: Vedeliku varude ja mineraalide taastamine; valgu varude täiendamine; energia varude täitmine. Need on peale pingutust kõige tähtsamad tegevused, et kiiresti taastuda.
Energia taastamine
Energia taastamisel on kõige tähtsam tarbida süsivesikuid. Süsivesikutest tulenev energia on vajalik lihaste ja aju tööks. Energia võimalikult kiire taastamine on eriti tähtis neile, kellel on päevas rohkem kui üks treening. Mida pikemad on treeningud , seda rohkem süsivesikuid kulub ja seda rohkem peab neid tarbima. Inglismaa Loughborough´i Ph.D Clyde Williams´i läbi viidud uuringute tulemuste kohaselt peavad sportlased , kellel on mitu pikka pingutust nõudvat tegevust päevas, tarbima kiiresti peale igat pingutust süsivesikuid, sest süsivesikute puudus kehas võib tugevalt mõjutada järgnevat sooritust. Pärast treeningut või võistlust peab energiavarude taastamiseks tarbima 0,8 kuni 1,2 grammi süsivesikuid kilogrammi kehakaalu kohta. (Carlson-Phillips 2015:1)
Valgu varude täitmine
Valgu varude täitmine on väga tähtis selleks, et organism saaks koorumusjärgselt taastada vigastatud ja luua uut lihaskudet, mis kasvatab lihasmassi. Süsivesikute ja valkude koos tarbimine tagab parema taastumise, kui ainult ühte neist tarbida. (Beelen, Burke , Martin, Gibala, van Loon 2010:515) Teadusajakirja Journal of the International Society of Sports Nutrition uuringu kohaselt on väga hea treeningu järgne lihastaastumist soodustav kombinatsioon teraviljad ja rasvatu piim või šokolaadipiim. Peale treeningut manustatavate valkude kogus peaks 0.3 kuni 0.4 puhast valku kilogrammi kehakaalu kohta. (Carlson-Phillips 2015:1) Paljude kulturistide arvamuste kohaselt peaks valke tarbima vähemalt 1 grammi kilo kehakaalu kohta. Paljude sportvõimlejate arvamuste kohaselt võib olla kasulik tarbida ka 3 grammi valku kilogrammi kehakaalu kohta. Süsivesikute tarbimine koos valkudega aitab kiirendada valgusünteesi.
Vedeliku varude täitmine
Põhjus, miks on vedeliku varude täitmine organismis tähtis, on lihtne, füüsilise pingutuse ajal on higi eritus suurenenud ning selle kaudu eralduvad kehast vedelik ja ka elektrolüüdid. Kuidas aru saada, et vedeliku hulk kehas on madal? Lihtne võimalus seda kontrollida on jälgides oma uriini värvi. Kui uriin on hele ja kogus on suur, siis on organismi vedeliku tase normaalne, kui aga tume ja kogus väike, on kehas liialt vähe vedelikku. Kui uriin on kontsentreeritud, peaks enne järmist pingutust kindlasti vedelikku tarbima. Keskmine vedeliku kulu tavatingimustes sportides on umbes 1 liiter tunnis. (Carlson-Phillips 2015:1)
Oluline on ka see, millist vedelikku tarbida ja millal. Hea oleks tarbida tunni aja jooksul enne pikemat pingutust umbes 0,5 liitrit vedelikke ja 150 milliliitrit pingutuse ajal iga 15 minuti järel. Kogused võivad muutuda olenavalt keskonna temperatuurist ja toimumis koha kõrgusest merepinnast.
Elektrolüüdid
Higistamisega kaotab organism ka elektrolüüte. Mineraale nagu kaalium ja naatrium on vaja organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Neid aineid saab tavalisest taskaalustatud toidust, spordijookidest ja toidulisanditest. Paljud inimesed seostavad lihaskrampe kaaliumi puudusega, aga viimased uuringud näitavad, et tihti on krampide põhjuseks hoopis naatriumi puudus. Elektrolüütide taastamiseks loodud spordijookide koostis on vastav sellele, kui palju mineraale kaotab organism sportides. Samuti saab vajalikke mineraale ka puuviljadest ja aedviljadest nagu apelsinid , banaanid, ananass ja tomatid. (Carlson-Phillips 2015:1)
Kokkuvõte
Toitumise osakaal lihaste töövõime taastamisel on suur. Tähtis on taastada peale pingutust kõigi füüsilise töö käigus kulutatud ainete tasakaal. Kui enne järgmist treeningut või võistlust pole tasakaal taastunud, võib järgneva pingutuse tulemus suuresti kannatada. Oluline valkude, vedelike, energia ja elektrolüütide tasemete taastamisel lähtuda igast inimesest eraldi, sest harrastatavad spordialad ja inimeste füüsilised näitajad on erinevad. Kindlasti aitab õige toitumine õigetel aegadel kaasa lihaste taasumisele ja ka hüpertroofiale.
Kasutatud kirjandus:
Carlson-Phillips, ( 2015). THE NEW SCIENCE OF RECOVERY NUTRITION, EXOS Journal.
Kättesaadav: http://www.coreperformance.com/knowledge/nutrition/recovery-nutrition.html
Beelen, Burke, Martin, Gibala, van Loon, (2010) NUTRITIONAL STRATEGIES TO PROMOTE POSTEXERCISE RECOVERY, International Journal of Sport Nutrition and Exercise Metabolism, 20, 515-532
Kättesaadav: http://journals.humankinetics.com/ijsnem-pdf-articles?DocumentScreen=Detail&ccs=6406&cl=20100
Vasakule Paremale
Lihashooldus-toitumise mõju taastumisele #1 Lihashooldus-toitumise mõju taastumisele #2 Lihashooldus-toitumise mõju taastumisele #3 Lihashooldus-toitumise mõju taastumisele #4 Lihashooldus-toitumise mõju taastumisele #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmmikk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Toitumine ja sportlik saavutus
17
docx

Toitumine ja sportlik saavutus

Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi.

Uurimistöö
Toitumise põhialused spordis
50
doc

Toitumise põhialused spordis

Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (vitamiinid, süsivesikud) ärahoidmine. Toitumise tähtsus spordiga tegelejale (järg)

Kehaline kasvatus
Toitumine noorsportlaste elus
54
doc

Toitumine noorsportlaste elus

Uuritakse, kas spordiharrastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest ja kas noorsportlane toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada

toiduainete sensoorse hindamise alused
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused
29
doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda.

Bioloogia
Toit-toitumine ja sportlik saavutusvõime
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

ensüümide poolt monosahhariidideni, eelkõige glükoosiks, kuid vähem ka laktoosiks ja fruktoosiks. SV-d saavad imenduda üksnes monosahhariididena peensoolest verre ja kantakse laiali kudedesse ning maksa. SV- te seedimise lõpp-produkt on glükoos, galaktoos imendub sama mehhanismiga nagu glükoos ja fruktoos imendub passiivselt. Verega maksa jõudnud monosahh muundatakse glükoosiks, mis on peamine süsivesikuline ühend, mis inimese AV-s toimib. Toitumise järgselt, mil glükoosi tase veres tõuseb, intensiivistub nii maksas kui lihastes glükoosist glükogeeni sünteesimine ja ladestam. See toimub kõhunäärme hormooni insuliini mõjul, mille kontsentr suurenem kaasneb alati glükoositaseme tõusuga ringlevas veres. Glükogeeni säilit maksas ja lihastes. SV-te vajaduse suurenemisel lammutatakse maksa glükogeen glükogenolüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. Vajaduse korral võivad maksarakud sünteesida

Sport
Sportlase lihashooldus konspekt
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

· Suurendab liigeste elastsust ja liigeste liikuvusulatust · Soodustab sügavamat ja kergemat hingamist · Alandab/tõstab vererõhku · Suurendab vedelike ja jääkproduktide eritust (parandab seedimisprotsesse) 1 · Kiirendab kehaliste harjutuste järgset taastumist koormusest ja laktaadi eemaldamist lihastest Massaazi toime: · Neuraalne mõju ­ närvilõpmete ärritamine, mis paiknevad nii nahas kui siseelundites. Retseptorite ärritamine kutsub organismis esile organismi üldise vastureaktsiooni, mis väljendub elundeis ja süsteemides kulgevate funktsionaalsete nihetena. Nahas retseptorite poolt vastuvõetud ärritus kandub kesknärvisüsteemi, sealt peaajukoorele. Seal töödeldakse info ja kantakse edasi kogu organismi. · Humoraalne mõju ­ soodustab verevarustuse paranemist ja kiirendab ainevahetusprotsesse

Sport/kehaline kasvatus
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

organismi talitlust kehalisel tööl ning regulaarsete kehaliste koormustega ja treenitusseisundi tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi.

Inimeseõpetus
Akadeemilise sõudmise üldised alused
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun