Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES

1.5. ARVUTUSED


1.5.1. Katseandmete põhjal leitakse:
1) vedeliku voo kiirus w, m/s;
2) Re arvu väärtus;
3) rõhukadu p, Pa (katse käigus mõõdetud rõhulangu H põhjal);
4) Eu kriteeriumi väärtus;
5) sirge toru hõõrdekoefitsiendi väärtus (valemi (1.1) järgi) ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi väärtused (valemi (1.2) järgi);
1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi (1.12) või (1.13) abil;
1.5.3. Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused (kas graafiliselt või arvutuslikult)
1.5.4. Teades ja Re (või Eu) väärtusi ja kasutades Joonist 1.1 või 1.2, hinnata katses uuritud sirgete torude kareduse e väärtusi.
1.5.5. Võrrelda eksperimendi tulemusi kirjandusandmetega ning esitada töö kokkuvõte.


2. Mõõtmised


Katse
nr
Torustiku
osa
Vee maht
V, l
Aeg
t, s
Vee kulu
V/t, l/s
Vee nivoo kõrgus piesomeet-
rites ja kõrguste vahe, mm
Alg
Lõpp
H1
H2
H3
1
E
0
3,5
24,32
0,143914
39,8
17,3
22,5
2
E
0
3,5
20,34
0,172075
39,8
17,3
22,5
3
E
0
3,5
13,88
0,252161
41,5
21,0
20,5
4
E
0
3,5
12,59
0,277998
41,5
21,0
20,5
5
E
0
3,5
16,84
0,207838
50,0
35,0
15,0
1
C
0
3,5
10,25
0,341463
40,0
5,0
35,0
2
C
0
3,5
10,85
0,322581
43,0
11,0
32,0
3
C
0
3,5
11,69
0,299401
45,5
17,0
28,5
4
C
0
3,5
12,29
0,284784
48,0
22,0
26,0
5
C
0
3,5
14,09
0,248403
50,0
29,0
21,0
1
B
0
3,5
13,22
0,26475
32,0
10,0
22,0
2
B
0
3,5
11,72
0,298635
37,5
18,0
19,5
3
B
0
3,5
11,00
0,318182
39,0
22,5
16,5
4
B
0
3,5
11,69
0,299401
43,0
29,0
14,0
5
B
0
3,5
14,69
0,238257
50,0
40,0
10,0
1
A
0
3,5
10,22
0,342466
40,0
30,0
10,0
2
A
0
3,5
10,69
0,327409
41,0
34,5
6,5
3
A
0
3,5
11,09
0,3156
43,5
37,5
6,0
4
A
0
3,5
12,69
0,275808
48,0
44,0
4,0
5
A
0
3,5
13,47
0,259837
50,0
47,0
3,0
1
D1-D6
 
D6-D7
D7-D8
0
1,7
18,25
0,093151
48,0
5,5
42,5
D8-D9
10,0
6,5
3,5
D9-D10
0,0
0,0
0
D10-D12
7,0
4,5
2,5
2
D1-D6
 
D6-D7
D7-D8
D8-D9
0
1,7
20
0,085
17,5
14,8
2,7
D9-D10
0
0
0
D10-D12
15,0
13,0
2,0
3
D1-D6
 
D6-D7
D7-D8
D8-D9
0
1,7
18,66
0,091104
9,2
5,8
3,4
D9-D10
0
0
0
D10-D12
23,0
21,2
1,8

Arvutused :


1. Vedeliku voo kiirus
1)ω = ==1,09 m/s
2. Re arvu väärtus
1) Re= =14074
3. Rõhukadu
1)
4. Eu kriteeriumi väärtus
1)Eu= =1,86
5. Sirge toru hõõrdekoefitsiendi väärtus ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi väärtused
1a) λ===0,0346
1b) ξ===29,68
6. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi abil
= 0,316 Re-0,25
  • λ=0,316*14074-0,25=0,029
    7.Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused
    Sirgetes torudes voolamise arvutused
    Torustiku osa
    Katse
    Kiirus, m/s
    Re
    Rõhukadu, Pa
    Eu
    Hõõrdekoefitsent
    Hõõrdekoefitsent emp võrrandi alusel
    E
    1
    1,08
    14007,35
    2203,24
    1,875579
    0,0348
    0,0290
    E
    2
    1,30
    16748,22
    2203,24
    1,311928
    0,0244
    0,0278
    E
    3
    1,90
    24543,14
    2007,40
    0,556619
    0,0103
    0,0252
    E
    4
    2,10
    27057,89
    2007,40
    0,457964
    0,0085
    0,0246
    E
    5
    1,57
    20229,14
    1468,83
    0,599516
    0,0111
    0,0265
    C
    1
    2,07
    29796,90
    3427,26
    0,802121
    0,0166
    0,0247
    C
    2
    1,95
    28149,14
    3133,50
    0,821739
    0,0170
    0,0251
    C
    3
    1,81
    26126,45
    2790,77
    0,849568
    0,0176
    0,0255
    C
    4
    1,73
    24850,95
    2545,97
    0,856646
    0,0177
    0,0259
    C
    5
    1,51
    21676,24
    2056,36
    0,909422
    0,0188
    0,0268
    B
    1
    1,63
    23263,18
    2154,28
    0,815808
    0,0168
    0,0262
    B
    2
    1,83
    26240,54
    1909,48
    0,568319
    0,0117
    0,0255
    B
    3
    1,95
    27958,11
    1615,71
    0,423615
    0,0087
    0,0251
    B
    4
    1,84
    26307,89
    1370,91
    0,405938
    0,0084
    0,0255
    B
    5
    1,46
    20935,27
    979,22
    0,457874
    0,0094
    0,0270
    A
    1
    0,60
    16049,01
    979,22
    2,739107
    0,1207
    0,0337
    A
    2
    0,57
    15343,40
    636,49
    1,947942
    0,0859
    0,0341
    A
    3
    0,55
    14789,98
    587,53
    1,935181
    0,0853
    0,0344
    A
    4
    0,48
    12925,21
    391,69
    1,689237
    0,0745
    0,0356
    A
    5
    0,45
    12176,76
    293,77
    1,427459
    0,0629
    0,0361
    Arvutustulemused kohttakistuste leidmisel.
    Piesomeetrid
    Katse
    Kiirus, m/s
    Rõhukadu, Pa
    Kohttakistus
    D1-D6
    D6-D7
    D7-D8
    1
    0,53
    4161,68
    29,98
    D8-D9
    0,53
    342,73
    2,47
    D10-D12
    0,53
    244,80
    1,76
    D1-D6
    D6-D7
    D7-D8
    2
    D8-D9
    0,48
    264,39
    2,28
    D10-D12
    0,48
    195,84
    1,69
    D1-D6
    D6-D7
    D7-D8
    3
    D8-D9
    0,52
    332,93
    2,51
    D10-D12
    0,52
    176,26
    1,33

    Kokkuvõte.


    Antud katse eesmärgiks oli määrata eksiperimentaalselt hõõrdekoefitsendi λ ja kohttakistusteguri ξ väärtused ning võrrelda katsetulemusi kirjandusandmetega.
    Saadud tulemuste põhjal sai võimalikuks ka torustiku ekvivalentkareduse hindamine.
    Hõõrdekoefitsendid erinesid igal uuritaval katsel empiirilise valemi abil leitutest. Kusjuures kui torude E ja C korral olid need ligilähedased, siis A ja B puhul olid erinevused empiirilistega juba suuremad.
    Järeldused toru kardeuste kohta.
    1.Toru A – tsingitud toru DN 25
    Kirjanduse andmetel peaks sellise toru karedus olema 0,15 mm.Katseliselt leitud karedus oli umbes 2,7mm.Katse võib lugeda ebaõnnestunuks.
    2. Toru B - tsingitud toru DN 15
    Kirjanduses on antud toru kareduseks 0,15mm.Katse näitab kareduse piirkonna vahemikuks 0,009-0,096 mm, mis on väiksem teoreetilisest karedusest.
    3.Toru C - polüvinüülkloriidtoru DN 15
    PVC toru karedus kirjanduses on 0.0015 - 0.007 mm.Meie katsetulemuseks oli ligikaudu 0,01 mm.
    4.Toru E - vasktoru DN 15
    Kirjandusandmed annavad kareduseks 0.001 - 0.002 mm. Katsetulemused jäid vahemikku 0,00013-0,0325mm.
    Järeldused kohttakistuste kohta.
    Ventiili kohttakistus 15 mm diameetriga toru puhul on kirjanduse alustel 10,mõõtmised näitasid aga tulemuseks 30. Kuna selle torustiku osa takistust sai määrata vaid ühe kulu juures, on raske hinnata tulemuse täpsust.Järsu ahendi kohttakistus on kirjandusandmete järgi 0,45, meie mõõtmised olid vahemikus 2,28-2,51.Järsu laiendi kohttakistus on teoreetiliselt 0,81, eksperimentaalselt olid tulemused vahemikus 1,33-1,76.
    7
  • VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES #1 VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES #2 VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES #3 VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES #4 VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES #5 VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor VaresPuuOtsas Õppematerjali autor
    Gaaside ja vedelike voolamine

    Sarnased õppematerjalid

    HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED
    17
    docx

    HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Tallinn 2011 1. VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.2. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on 1. tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega; 2. hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; 3. torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; 4. saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.3. KATSESEADME KIRJELDUS

    Keemiatehnika
    Hüdrodünaamika
    42
    docx

    Hüdrodünaamika

    Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega

    Gaaside ja vedelike voolamine
    Hüdrodünaamika
    15
    docx

    Hüdrodünaamika

    Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB-41 Sooritatud: 11.02.2013 Esitatud: Tallinn 2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega

    Gaaside ja vedelike voolamine
    Hüdrodünaamika aluste protokoll
    34
    docx

    Hüdrodünaamika aluste protokoll

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Töö teostasid: Töö teostamise kuupäev: 30.09.3014 Tallinn, 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Töö ülesanne.......................................................................................................... 3 Katseseadme kirjeldus ja skeem............................................................................. 4 Arvutused............................................................................................................... 7 Tabelid..................................................................................................

    Keemia
    Keemiatehnika alused
    23
    pdf

    Keemiatehnika alused

    mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid. Põhimõisted: Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed või osad, mis põhinevad sarnastele teaduslikele printsiipidele ja mille teostamiseks kasutatakse ühiseid meetodeid (G. Davis, 1887). Põhioperatsioonide printsiib kujutab endast äsja mainitud tehnoloogilise protsessi jagamist põhioperatsioonideks. Põhioperatsioonideks loetakse järgmiseid protsesse: 1. Fluidumi voolamine käsitleb nii vedelate kui ka gaasiliste ainete voolamist, voolamise tekitamiseks kasutavat tehnikat, samuti selle mõjutamist erinevate objektide poolt. 2. Hüdromehhaaniline separeerimine uurib tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete lahutamist teineteisest mehhaaniliste meetoditega, nt. filtrimine, sadenemine, jms. 3. Soojusvahetus uurib (soojusliku) energia ülekandmist ühelt soojuskandjalt teisele,

    Keemiatehnika
    СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ
    150
    doc

    СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

    504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    Mõõtmestamine ja tolereerimine
    65
    pdf

    Mõõtmestamine ja tolereerimine

    MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb

    Mõõtmestamineja tolereerimine
    Teraskonstruktsioonide abimaterjal
    79
    pdf

    Teraskonstruktsioonide abimaterjal

    TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................

    Ehitus




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    retrix profiilipilt
    retrix: kõik mis on vaja - tabelid, formulid ja arvutused!
    01:58 18-03-2013
    Polineisha profiilipilt
    Polineisha: Hea protokoll tabelitega ja arvutustega
    19:32 16-02-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun