Polümeerid - nende olemus ja kasutamine (8)

Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus

Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass (üle tuhande). Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks ja biopolümeerideks.
Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid on toodetud tehislikult. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste teatavasti kasutatakse igapäevases elus väga laialdaselt. Meditsiin kasutab plaste enda töövahendite näol. Plastmassist topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme. Elementaarlülide arvu polümeeris nimetatakse polümerisatsiooniastmeks.
Polümeer võib tekkida monomeeride liitumise teel. Näiteks alkeenid polümeeruvad liitudes kaksiksidemete arvel. Sel viisil saadakse liitumispolümeerid. Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid ja teised sel viisil saadud ained ongi liitumispolümeerid. Polümerisatsioon võib toimuda ka polükondensatsiooni teel, sel juhul moodustub kondensatsioonipolümeer. Kondensatsioonireaktsioonil tekib elementaarlülide liitumisel ka vesi. Nende ainete elementaarlülide erinevus monomeeridega on see, et nendes puudub vee molekuli osa. Tuntuimad kondensatsioonipolüeerid on polüestrid, polüamiidid, looduslikud polüsahhariidid ja polüpeptiidid.
Polümeere kasutatakse erinevate toodete valmistamieks. Tavaliselt plastmassidena. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid .
Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on puhtal kujul tunduvalt kallimad, kui täiteained, mida lisatakse. Selle kasutamise põhjuseks võivad olla ka plastmassi omaduste parandamiseks toote kasutamisele paremaks. Nendeks aineteks võivad olla kvarts , klaaskiud, kaoliin , tekstiilmaterjalid.
Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, murduks kile katki murdmisel. Osa kilesid nende ainete vähesuse tõttu purunevad.
Plastifikaatorid kui ka stabilisaatorid on madalmolekulaarsed ained. Need ained võivad sattuda näiteks nõus asetseva vedeliku või toiduaine sisse. Selle tõttu võibki vahel tunda plastmassnõus pikalt olnud vedelikes , näiteks veepudelis, ebameeldivat maitset . Tihtipeale võivad need ained olla ka tervisele kahjulikud, seetõttu ei tohi toidu hoidmiseks kasutada suvalist plastmasskarpi. Karp peab olema alati mõeldud toidu säilitamiseks.
Polümeere kasutame me kõik pidevalt igapäevases elus. See arvuti, mille peal ma hetkel trükin seda juttu, koosneb ka suures osas polümeeridest. Kõikvõimalikud pinalid, autod, isegi majad on tänapäeval tehtud polümeeridest. Maju küll tugevdatakse väheke tõsisemate ja kõvemate ainetega, küll aga kasutatakse ehitusel polümeere väga palju. Meditsiinitööstuses on polümeeridel eriti tähtis roll. Arstid kasutavad enda töövahendite näol polümeere pidevalt. Nad kasutavad polümeere teiste inimeste elude päästmiseks ning valu ära võtmiseks.
Erinevatel polümeeridel on erinevad omadused ja kasutusalad. Polüeteeni näiteks kasutatakse kilede, mahutite, ämbrite ja pudelikastide valmistamisel. Polüpropeeni samas kasutatakse hoopis voolikute, paelade, karpide ja seadmedetailide valmistamisel. Polüvinüülkolriidi tunneme PVC näol. Seda kasutatakse laialdaselt ehitusel. Sellest ainest toodetakse torusid, isolatsioonimaterjale kunstkiudusid ja paljuid muid selliseid aineid.
Meie kooli jõulukaunistusteks paljude teiste seas olid nööriga tehtud jõuluehted. Need olid eelnevalt ümber õhupalli keeratud. Selleks, et nöör kõva püsiks, kasteti seda eelnevalt PVA- liimi sisse. PVA- liim on polüvinüülatsetaat. Keegi ei tea selle aine keerulist pikka nime. Kõik ütlevad selle kohta PVA liim, mida need tähed aga tähendavad, ei tea mitte keegi.
Väga laialdaselt tänapäeval on kasutusel teflon . Teflonpannid on peaaegu igas majapidamises olemas. Teflon takistab toiduainetel panni külge kinni jääda. Teflon on mürgine aine, õnneks on ta aga ülimalt püsiv. Teflonpannid on tegelikult niivõrd uued tooted, et me ei tea kunagi, milline võib selle aine pikaajaline mõju olla meie tervisele.
Polümeeridel on lisaks minu kirjeldatuile veel väga palju erinevaid kasutusalasid. See näitab, et Hermann Staudinger, kes hakkas esimesena polümeeridega tegelema, oli mees, kelle töö vilju saab kogu inimkond kasutada. Me sõltume minu arvates seda tüüpi ainetest liiga palju. Kui leiutataks mingi aine, mis hävitaks mingis piirkonnas kõik polümeerid, oleks kaos tohutu. Sõjalistel eesmärkide võib-olla on midagi sellist isegi leiutatud. Ma arvan, et tänapäeval elu ilma polümeerideta oleks täiesti jube variant. Me sõltume nendest lihtsalt liiga palju.