Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine. Termomeetrite võrdlus (1)

1 Hindamata

Tallinna Tehnikaülikool
Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine
Termomeetrite võrdlus
Protokoll
2013

Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine

Teist järku objektid. Niisugustes objektides aine või soojus on suletud kahte mahtu, mis on eraldatud takistusega. Nende näiteks on soojusvaheti , kus läbi fluidumeid eraldava vaheseina antakse soojust ühelt fluidumilt teisele; kaks ühendatud anumat vedelikuga jne. Vaatleme süsteemi, mis koosneb kahest aparaadist, mis on omavahel ühendatud torustikuga, millele on paigaldatud ventiil .
Joonis 1 Vedeliku mahuti skeem (teist järku objekt)
Selle objekti sisendsuurusteks on vedelikuvood Fs ja Fv, väljundsuuruseks vedeliku nivoo muutus L parempoolses mahutis . Väikese hüdraulilise takistuse korral mahuteid ühendavas torustikus, hakkavad vedeliku nivood mahutites muutuma praktiliselt ühtemoodi ja niisugust süsteemi võib vaadelda esimest järku objektina, mille maht on mahutite mahtude summa. Kui ventiil kahe mahuti vahel tekitab märgatava hüdraulilise takistuse, tuleb objekti käsitleda teist järku objektina.
Teist järku püsivad objektid. Kui vedelikku juhitakse teisest mahutist välja isevooluga läbi takistuse, siis objekt on püsiv. Algul väljundsuurus muutub järjest kasvava kiirusega, seejärel rõhulangu vähenemise tõttu ühendaval ventiilil, nivoo muutumise kiirus järkjärgult väheneb
nullini. Niisugust objekti saab käsitleda kahe järjestikku ühendatud esimest järku aperioodilise lülina.

1.1 Kalibreerimisgraafik

1.1.1 Töökäik
Erinevate rotameetri näitude juures (20, 40, 60, 80, 100) määrame aja, mis kulub nivoo muutuseks 10 cm võrra. Saadud andmete ja anuma ristlõikepindala abil, arvutame välja vastavad mahtkulu ning koostame kalibreerimisgraafiku.
1.1.2 Katseandmed
Anuma diameeter : d=19,3 cm
Ristlõikepindala: A= πr2= π*(9,65)2= 292,55 cm2 = 2,93 m2
Maht: V= 292,55 * 10 = 2925,5 cm3 = 0,002926 m3
Rotameetri näit
Keskmine aeg, s
Maht, m3
Mahtkulu, m3/s
20
52,07
0,002926
0,000056
40
32,81
0,002926
0,000089
60
24,12
0,002926
0,000121
80
20,21
0,002926
0,000145
100
16,55
0,002926
0,000177
1.2 Staatiline karakteristik
1.2.1 Töökäik
Anumatevaheline kraan avatakse. Erinevate rotameetri näitude juures (20, 35, 45, 65, 85) määrame tasakaalunivoo parempoolses anumas . Saadud andmete ja anuma ristlõikepindala abil, arvutame välja vastavad mahtkulu ning koostame staatilise karakteristiku graafiku.
Staatiline karakteristik – süsteemi väljundi sõltuvus sisendist tasakaalu olukorras.
1.2.2 Katseandmed
Anuma diameeter: d=19,3 cm
Ristlõikepindala: A= πr2= π*(9,65)2= 292,55 cm2 = 2,9255 m2
Maht: V= 2,9255 * tasakaalunivoo
Rotameetri näit
Tasakaalunivoo, m
Maht, m3
Mahtkulu, m3/s
20
0,13
0,3803
0,0000056
35
0,195
0,5705
0,0000089
45
0,22
0,6436
0,0000121
65
0,39
1,1409
0,0000145
85
0,635
1,8577
0,0000177
1.3 Dünaamiline karakteristik
1.3.1 Töökäik
Valime staatilise karakteristiku ühe katsepunkti (rotameetri näit 65) ja määrame iga 30 sekundi järel nivoo kõrguse parempoolses anumas kuni tasakaalunivoo saabumiseni. Seejärel koostame vastava graafiku.
Dünaamiline karakteristik – süsteemi väljundi sõltuvus sisendist ja ajast
mittetasakaalses olekus.
1.3.2 Katseandmed
Aeg, s
Nivoo muutus, m
Aeg, s
Nivoo muutus, m
0
0
450
0,13
30
0,01
480
0,13
60
0,02
510
0,135
90
0,03
540
0,14
120
0,04
570
0,14
150
0,05
600
0,14
180
0,065
630
0,145
210
0,075
660
0,15
240
0,08
690
0,15
270
0,09
720
0,155
300
0,1
750
0,155
330
0,105
780
0,16
360
0,12
810
0,16
390
0,12
840
0,16
420
0,125
900
0,16
1.4. Kokkuvõte
Katse tõestas, et tegemist on püsiva objektiga, kuna igaerineva kulu juures teatud ajavahemiku järel saavutas objekt tasakaalu. Staatilise karakteristiku määramisel on taskaalu nivoo seda kõrgemal, mida suurem on kulu. Dünaamilise karakteristiku määramisel nivoode sarnane muutumine mõlemas anumas näitas, et takistus kahe anuma vahel oli väike ning teist järku objekti võib vaadelda kui esimest järku objekti.

Termomeetrite võrdlus

I termomeeter
II termomeeter
Hülsiga termopaar
Hülsita(joodetud) termopaar

aeg
temperatuur, °C
aeg
temperatuur, °C
aeg
temperatuur, °C
aeg
temperatuur, °C

1:30.16
119
1:14.34
119
49,84
113,2
22,35
113,2

1:23.53
116
1:11.75
120
44,69
111,6
15,94
118,4

1:26.66
119
1:10.97
119,5
53,31
115,7
23,59
116,4
Keskmine
1:26.78
118
1:12:35
119,5
49,28
113,5
20,63
116
2.1. Kokkuvõte
Termopaarid saavutasid kiiremini maksimumpunktid kui vedeliktermomeetrid. Hülsiga termopaar oli aeglasem kui hülsita.
Vedeliktermomeetrid saavutasid kõrgemaid temperatuure . Vedeliktermomeetritest saavutas maksimumpunkti kiiremini peenema kapillaariga termomeeter.
Kui ventilaator oli välja lülitatud, siis maksimumpunkti saavutamiseni läks peaaegu kuus korda rohkem aega.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 26 allalaadimist

Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine-Termomeetrite võrdlus #1

Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine-Termomeetrite võrdlus #2

Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine-Termomeetrite võrdlus #3

Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine-Termomeetrite võrdlus #4

Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine-Termomeetrite võrdlus #5

Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine-Termomeetrite võrdlus #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

VaresPuuOtsas Õppematerjali autor

Teist järku püsivad objektid. Kui vedelikku juhitakse teisest mahutist välja isevooluga läbi takistuse, siis objekt on püsiv

Teist järku püsivad objektid siirdekarakteristikute määramine termomeetrid tootmisautomaatika

Sarnased õppematerjalid

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

elektriajamid teha seda paremini. Ajalooline taust. Võrreldes maailma teaduse ajalooga, on elektroonika ja elektriajamid noored teadusharud, sest esimesed ideed antud valdkondades tekkisid teadlaste hulgas vähem kui kaks sajandit tagasi. Arusaam sellest, et kogu maailm ja kõik temas peituv koosneb liikuvast mateeriast, ajendas teadlasi uurima mudeleid, milles oleksid omavahel seotud nii mehaanika kui elektroonika. Paljudele inimestele jäi arusaamatuks, et üks keha võib teist vahetult mõjutada "tühjuse" (näiliselt tühja ruumi) kaudu. Seetõttu püstitasid nad mitmeid hüpoteese, kuidas üks keha võib rakendada jõudu teisele ilma sellega kontaktis olemata. Algul oletas Isaac Newton (1643...1727), et kehad võivad teineteisele mõjuda läbi "tühjuse". Olulise tähtsusega avastuse selles vallas aga tegi inglise füüsik Michael Faraday (1791...1867). Üheksateistkümnenda sajandi algul formuleeris ta elektromagnetilise induktsiooni seaduse, st

Elektrivarustus

151

pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika