Soojustehnika instituut
MSE0100 Soojustehnika
Praktikum nr. 2
DIAFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE
Üliõpilane:
Matrikli number:
Rühm:
Töö tehtud:
Esitatud:
1 Töö eesmärk Töö eesmärkideks on: tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega, tareerida diafragmakulumõõtur, koostada tareerimiskõverad 𝑄 = 𝑘√𝑝 ja C = f(ReD) korral, esitada koostatud kõverate valemid ja diafragmakulumõõturi tööpiirkond. 2 Katseseadmete kirjeldus Joonis 2.1. Joa ahenemine ja voolu kiirenemine diafragma piirkonnas Vedeliku voolamisel läbi torule asetatud diafragma tekib joa kohalik ahenemine ja vooluse kiirenemine (joonis 2.1). Joa kineetiline energia suureneb, kuid potentsiaalne energia, seega ka staatiline rõhk väheneb. Teatud kaugusel diafragma taga saavutab voolukiirus esialgse väärtuse ning staatiline rõhk taastub osaliselt (p'3). Diafragma hüdrodünaamilise takistuse tõttu esineb jääv rõhukadu (p'1 – p'3). Joonis 2.2. Diafragmakulumõõturi tareerimisseadme skeem: 1) mõõtepaak; 2) nivooklaas; 3) veekulu reguleerimiskraan;
Praktilised tööd aines Töö nr Soojustehnika 2 Tudengid: Õppejõud Allan Vrager Esitatud: Arvestatud: Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut Töö eesmärk 1. Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. 2. Tarreerida diafragmakulumõõtur. Koostada tarreerimiskõverad Δp=f 1(Q) ja α=f2(ReD)m = const korral. Tööks vajalikud vahendid Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul Mõõtepaak veeklaasiga Rõhulangu mõõteriist Piesoelektriline muundur Elavhõbetermomeeter Stopper Töö käik
Kõik kommentaarid