Vee karedus (1)

Vee karedus
Looduslik vesi võib sisaldada lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisooli. Sellist vett nimetatakse karedaks veeks . Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust : karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust.
Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite ( CO32 - ja HCO3 -) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel , ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks.
Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid ( reaktsioon toimub vee keetmisel):

• Ca(HCO3)2 → CaCO3↓ + H2O
  
• Mg(HCO3)2 → Mg(OH)2↓ + 2CO2
  

Et vesinikkarbonaadid kuumutamisel lagunevad, väheneb vee karedus kuumutamisel,ent sellisel juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi . Katlakivi rikub kuumutus nõu, halvendades soojusjuhtivust.Eriti kahjulik on katlakivi teke suurtes kateldes ja veeboilerites,põhjustades ülekuumenemist ning suurt täiendavat energia kulu. Katlakivi võib põhjustada veetorustikes ohtlikke ummistusi.
Mittekarbonaatne karedus ehk jäävkaredus ehk püsikaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao.
Vee kareduse kõrvaldamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid . Esimene neis on vee destilleerimine .Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse ehk vett keedetakse , tekkinud aurud kondenseeritakse jahutamisel teise anumasse.Kuna vee keetmisel tema soolad ei aurustu, siis destilleeritud vesi praktiliselt ei sisalda lahustunud soolasid. Destillerimist kasutatakse puhta vee saamiseks keemialaborites, apteekides kuid vähesel määral ka tööstuses (destillerimine kulutab palju energiat ning on seetõttu kallis)
Teine võimalus vee kareduse kõrvaldamiseks on kasutata reaktiive, mis sadestavad vees sisalduvad kaltsium- ja magneesiumioonid vähelahustuvate ühenditena( karbonaatide fosfaatide või sulfaatidena).Tänapäeval on üks levinumaid vee pehmendamise meetodeid ioniitide kasutamine. Ioniit kujutab endast tahket teralist ainet, mis on võimeline vahetama vees esinevaid ioone ioniide koostises olevate ioonide vastu. Ioonitide abil on võimalik saada täielikult sooladest vabastatud vett (nn demineraliseeritud vett). Sellist vett kasutatakse näiteks auru saamisel Eesti suurtes soojuselektrijaamades.
Praktiline töö
Töövahendid: paekivi tükk, graniitkivi tükk, kriit, äädikas, soolhape e.HCl
Töökäik:
Tulemused:
Katrin Lilleorg
10.K