Maimikuiga (1-3 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on iseseisvumine, oma ,,mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek. Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on initsiatiivi, algatusvõime väljaarendamine. Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on oma identiteedi leidmine, et inimene igas mõttes, igas arenguvaldkonnas tajuks, kes ta on ja kes ta tahab olla, missugune ta on ja missuguseks tahab saada. Noorukiiga (16/16-20/22 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on inimsuhete arendamine.
Õpetaja kui loodusega tutvustaja ja õppekäigu juht. · Panna lapsed ümbritsevat maailma märkama. · Esitada märgatu kohta küsimusi. · Aidata lastel küsimustele vastuseid leida, kui nad ise sellega toime ei tule. · Aidata märgatust ning kogetust järeldusi teha. · Kasutada õpitut igapäevaelus. · Aidata lastel mõista looduses valitsevaid seoseid ja seaduspärasusi. · Lastes tähelepanelikkuse ja huvi ning vastutustunde kasvatamine looduse vastu. · Vaatlused on vahetud ja rajanevad iseseisval tööl, arendades mitmeid meeli ja luues seoseid olemasolevate kujutlustega. · Ülesanded vaatluseks on konkreetsed ja läbimõeldud. · Vaatluseks on planeeritud piisavalt aega, vaatlust saadab väljendus nii sõnas järeleaimamisena kui kunstiliste tegevustena. · Vaatlustele järgneb alati kokkuvõte. · Õppekäigu kavandamisel tuleb sõnastada selge õppe-eesmärk.
Kainikuiga Aivo Jääger 11.klass 2012 Kes on Kainik? Kainiku eas olev laps on 6/7-11/12 aastane laps. Kainikuiga 7- aastane on veel peamiselt vanemate kaitsta ja valvata. 12- aastane ajab ise oma asju, sageli selliseidki, millest vanemail aimugi pole Arenguülesanne Arenguülessandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. On ainult üks võimalus saavutada seda, et kainik tahaks oma kohustusi kanda, endale ülesandeid võtta ja täita neid nii hästi kui vähegi võimalik. Tööd tehes. Lapse arenemine Lapse põhiliseks koustuseks on oma õpiülesanded võimalikult hästi ära teha. Õppetööl on tavatööga võrreldes siiski olulisi erinevusi: tulemused pole õppijale silmnähtavad ega käega katsutavad, seega mitte nii selgelt tajutavad
5. Milles väljendub valikuvabadusele orienteeritus teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Isiksuse tunnustamine, isiksuskesksus, lähtumine kliendi mugavusest, firma esindamine, põhjuste likvideerimine, kehtestav käitumislaad. 6. Milles väljendub jaotav mõtteviis ehk mitteteenindamine teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Lähtumine indiviidist, vahendikesksus, lähtume iseenda mugavusest, iseenda esindamine, tagajärgede likvideerimine, vastutustunde puudumine 7. Milline on kliendi tüüpkäitumine (3 aspekti) a)Klient talub kogetut tervikuna, b) kaldub märkama enam vigu kui head, c)kannab puudused üle koguhinnangule 8. Kliendi rahulolu 10:3 reegel.
võimalust tegeleda relvade ja muude sõjaliste varustustega tutvumiseks. Samas leian, et kui inimest üleüldse ei huvita see valdkond, siis ta peaks saama valida kas ta tahab selles osaleda või mitte. Seega võiks riigikaitseõpe kuuluda valikainete hulka, kuid nagu ma juba varem mainisin, siis on see kaheotsaga asi. Aine poolt tuleb esile tuua seda, et ta õpetab eluks vajaminevat ning see laiendab tunduvalt õpilaste silmaringi. Õppuritele tuleb see kasuks ka distsipliini ja vastutustunde osas, sest see on aine, kus kõik käib õpetaja käskude järgi. Tänu suhteliselt rangele korrale saavad õpilased ettekujutuse sõjaväe olemusest. Kokkuvõtteks arvan , et riigikaitseõpe on siiski koolisüsteemis vajalik, kuna me õpime eluks tarvilkku. Me saame teadmisi, kuidas ohuolukordadel käituda ja mitte pead kaotada. Lisaks muudab riigikaitseõpe koolipäeva põnevamaks ning me saame palju uusi teadmisi.
3. Milles väljendub valikuvabadusele orienteeritus teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Isiksuse tunnustamine, lähtumine kliendi mugavusest, firma esindamine, põhjuste likvideerimine, vastutamine oma sõnade/tegude ja lubaduste eest, tolerantsus ja võrdne käitumine. 4. Milles väljendub jaotav mõtteviis ehk mitteteenindamine teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Käitumine iseenda mugavusest, iseenda esindamine, kohustusi ei peeta vajalikuks, vastutustunde puudumine, usaldamatus, reageerimine alles siis kui kilent seda nõuab. 5. Milline on kliendi tüüpkäitumine (3 aspekti) 1. klient tajub kogenut tervikuna(tüüpilisteks on see, et nii rahulolu kui ka rahulolematust väljendatakse pigem ettevõtte kui konkreetse töötaja aadressil) 2.kaldub märkama teeninduse vigu, enam kui häid külgi(keskendub teenindusahela nõrgimale küljele) 3.kannab puudused üle kogu hinnangule 6
võimalust tegeleda relvade ja muude sõjaliste varustustega tutvumiseks. Samas leian, et kui inimest üleüldse ei huvita see valdkond, siis ta peaks saama valida kas ta tahab selles osaleda või mitte. Seega võiks riigikaitseõpe kuuluda valikainete hulka, kuid nagu ma juba varem mainisin, siis on see kaheotsaga asi. Aine poolt tuleb esile tuua seda, et ta õpetab eluks vajaminevat ning see laiendab tunduvalt õpilaste silmaringi. Õppuritele tuleb see kasuks ka distsipliini ja vastutustunde osas, sest see on aine, kus kõik käib õpetaja käskude järgi. Tänu suhteliselt rangele korrale saavad õpilased ettekujutuse sõjaväe olemusest. Kokkuvõtteks arvan , et riigikaitseõpe on siiski koolisüsteemis vajalik, kuna me õpime eluks tarvilkku. Me saame teadmisi, kuidas ohuolukordadel käituda ja mitte pead kaotada. Lisaks muudab riigikaitseõpe koolipäeva põnevamaks ning me saame palju uusi teadmisi.
Televisioonis on mitmeid saateid, kus antakse nõu ja selgitatakse lemmiklooma võtmisega kaasnevaid probleeme. Tuleks teha selgitustööd, et inimesed ei võtaks liiga kergekäeliselt kodulooma linnakorterisse, kus sageli pole häid tingimusi tema pidamiseks. Siin saavad palju ära teha lasteaedade ja koolide õpetajad. Näiteks võiks kutsuda külla spetsialiste või lihtsalt loomasõpru, kes oskaksid lastega lihtsalt ja veenvalt rääkida. Oluline on ka vastutustunde kasvatamine. Inimene on lemmikloomad teinud enesest sõltuvaks ja peab ka vastutama nende käekäigu eest. Ma loodan, et mõnest mainitud abinõust on mõnele loomale kunagi kasu ja et hulkuvate loomade hulk väheneb. Minu üleskutse kõigile, kes kavatsevad alles kiisu või kutsu koju tuua, või kellel tekib see soov mõnda armsat kutsikat-kassipoega nähes: mõelge enne hoolega järele oma võimaluste üle! Kui te pole kindlad, et suudate looma eest täiel määral vastutada ja
Laps ei suuda tihti kannatada ja tahab katsetada vanemate piire. Fantaasiamaailm laieneb ning on võimeline mängima rollimänge. Tähtis on,et ise julgeks algatada,siis on lihtsam toime tulla ja enda eest seitsa. Laps peaks mõistma,et maailm on tore ja põnev koht,kus elada ja uurida. 4.Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Iseseisvus suureneb,saab ise validi sõpru ja mängukaaslasi. Arenguülessanne on- töörõõmu,töökuse,kohuse- ja vastutustunde kujudamine. Kogemuste saamine on tähtis ning,et elus peab pingutama ja tulemused teevad rõõmu. Õppimine on tähtis,saavutama lugemis-,kirjutamis-,arvutamisoskuse. 5.Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Lapseea lõpp,tajutakse,et vanemad pole täisulikud. Elu on täis mõistatusi ja küsimusi ning tulevik on sünge. Tähtis on leida oma identiteet ning seksuaalne mina. Tuleb ületada kuristik ning edasi liikuma,võtma riske ja oma eluga ise toime tulema. Valmistuma
Sünergia Hulkade psühholoogia Gustav Le Bon Teiste inimeste keskel muutub inimese käitumine tundmatuseni Anonüümsus: inimese personaalne vastutus väheneb Mõjutatavus: teiste inimeste mõjule allumine suureneb Deindividuatsioon Olukord kus inimesed grupis ei pööra teistele grupiliikmetele tähelepanu kui üksikisikutele Anonüümsuse tunne Vastutustunde kadumine Sisemiste piirangute kadumine Deindividuatsioon võib esile kutsuda normidevastast käitumist Varastamine, petmine, röövimine Vägivald asjade ja inimeste suhtes Teiste inimeste abistamisest keeldumine Sotsiaalne looderdamine Inimene töötab grupis väiksema intensiivsusega kui üksi olles Eeldusel, et tema idividuaalne panud grupis pole kindlaks tehtav
jälgima ka enda alkoholi tarvitamist.Teine äärmus on, et vanemad ise pakuvad või ostavad oma lastele alkoholi, arvates, et kui lapsed kodus vanemate juuresolekul joovad, siis vähendab see nende huvi alkoholi vastu.Tegelikult on see selge signaal, et kui vanemad alkoholi tarvitavad ja seda ka oma lapsele pakuvad, ei ole tegu millegi ohtliku ega taunimisväärsega. See signaal kõneleb selget keelt nende inimeste sotsiaalse vastutustunde puudumisest.Sotsiaalne vastutus tähendab peale enda tegude eest vastutamise ka tahet ja julgust tegutseda olukordades, mis puudutavad ühiskonnas toimuvat. Näiteks meelekindlust mitte istuda purjus peaga rooli ja mitte lasta seda teha ka oma sõbral ega kellelgi teisel.Kuid kas me julgeme kutsuda politsei korda rikkuvale purjus inimesele või alaealistele, kes avalikus kohas joob? Kas teame, mida teha, kui keegi on saanud alkoholimürgistuse ja vajab esmaabi?Olles teadlik,
üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutse- või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust); tööalaseks koolituseks (kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ja täiendamine, samuti ümberõpe kas töökohas või koolitusasutuses); vabahariduslikuks koolituseks (võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist). Kuni 30 kalendripäeva aastas Sõltumata koolituse liigist antakse töötajale koolitusel osalemiseks koolitusasutuse teatise alusel kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaasta jooksul. Kui õppepuhkust kasutatakse tasemekoolituse või tööalase koolituse omandamiseks, säilitatakse töötajale keskmine töötasu 20 kalendripäeva eest. Ülejäänud kümme
on olulisim maimikuea lesanne. *koolieelikuiga- (3-6/7) Lapse maailma laieneb, suhtlusring avardub. Ilmuvad tema ellu ka peale koduste teisedki thtsad inimsed.Vime kuulda, nha ja kogeda on llatavalt suur. Korjab infot raashaaval kigilt kellega kohtub. Fantaasia areneb ja mngitakse palju ka rollimnge. Koolieelikud on limalt uudishimulikud, liikuvad ja ettevtlikud. *kainikuiga- Iseseisvuse oluline suurenemine. Selle vanuseastme arengulesanne on trmu, tkuse, kohuse ja vastutustunde kujundamine. *murdeiga- ehk mrsikuiga thistab lapseea lppu. Sisemised ja vlimised vastuolud, konfliktid, trkav iseseisvus ja takerdumine lapseplve. Perioodi arengulesanne on oma identiteedi leidmine. Aru saada kes ma olen ja kes ma tahan olla jne. Seksuaalse mina otsimine, kuidas inimene tajub enda sugupoolt missugused igused kohustused sellest tulenevad. *noorukiiga- teismeiga. Vastuolud ja probleemida aga suudetakse neid ise selgemalt lbi melda, analsida ja tulevikuvljavaateid kaaluda.
hetkeemotsioonidest ajendatud otsuseid. Catherine Fedden on Nicki sõbra, Tobiase õde. Peretütrel on kalduvused depressioonile, läbi teose on ta üsna ettearvamatu ning veidi ennast täis. Nick tunneb end tüdruku eest vastutavana ning on talle halbadel aegadel suurimaks toeks. Noormees muutub Catherine'ga üha lähedasemaks, saades peagi tüdrukuga paremini läbi kui Tobiasega. Catherine on väga julge ning otsekohene, talle meeldib pidudel käia ning vastutustunde puudumise ja elukommete tõttu on tal tihti probleeme vanematega. Lisaks ei meeldi talle suhelda Faddenite peretuttavatega. Gerald Fadden on vastne konservatiivist parlamendiliige, ta on enesekindel, edumeelne ning uhke. Mida aeg edasi, seda seda rohkem hakkavad need iseloomuomadused aga talle probleeme tekitama. Liigne enesekindlus ning uhkus tegitavaid pingeid eraelus ning õli valab tulle tema afäär sekretäriga
" "Tundide väliselt on õpilastel võimalik vaba aega sisustada järgmistes huvialaringides: · kangakudumise ring, · kunstiring, · meisterdamise ring, · muusikaring, · estraadilauluring, · poiste spordiring. Huvitöö teised üldeesmärgid on: 1. laste vaba aja võimetekohane ja huvipakkuv sisustamine 2. õpilaste arengupotentsiaali leidmine ja arendamine 3. lisateadmiste ja oskuste andmine 4. koostööoskuste arendamine 5. vastutustunde kasvatamine 6. lastele eduelamuse andmine ning selle läbi nende enesehinnangu tõstmine 7. ülekooliliste ürituste kaudu traditsioonide ja ühtsustunde loomine 8. preventsioon" Nõustamine 1998.a. sügisel alustas kooli juures iseseisva osakonnana tööd Nõustamis- ja Õpiabikeskus, mis annab infot tavakoolide õpetajatele ja teistele lastega tegelevatele spetsialistidele, lapsevanematele ja erivajadustega õpilastele endile ja pakub rehabilitatsiooniteenust
Minu teine idee meeste abituse tunde kohta on teisisõnu ebapiisav, mõistmaks meeste vägivalda naiste vastu. Me peame lisama veel ühe perspektiivi, mis näitab, kuidas mehed tahavad, et naised toidaksid nende egoismi, rahuldamaks meeste emotsionaalseid ja seksuaalseid vajadusi. Seda ideed nimetan ma vägivalla strukturaalseks seaduspärasuseks. Kombineerides neid kolme ideed näeme meest, kes on kaugel oma isiklikest emotsioonidest, kes ei mõista subjektiivset vastutustunde tähendust, kes mõtleb, et oma jõu kasutamine on õigustatud ja põhjendatud. Sellise kirjelduse järgi on lihtne näha, kuidas eraelus vägivalda kasutav mees on kõigi inimeste vastu meie ühiskonnas. Sama loogika, et naised loovad probleeme oma ebarealistlike nõudmistega ja takistuste seadmisega, kehtib ka selliste üldiste probleemide puhul nagu lahutus, kodused konfliktid, isade ja laste õigete suhete puudumine. Sellepärast on võimatu eristada
Et selliseid koole veel mõned on, seda isegi usun ja tahan uskuda. Olen kuulnud ka haridusreformist, mis liidab maakonnakeskuste koolid üheks Riigigümnaasiumiks, aga see on vist sootuks kokkuhoiupoliitika.. Olen ju väikses Viljandi kultuuriakadeemias tundnud seda vaimustavat kokkukuuluvustunnet, mida ma kahjuks Tartus ei tunne. Seepärast arvangi, et haridusasutuste liitmine suurteks haridusgigantideks ei tule kindlasti kasuks õppurite vastutustunde ja empaatia arendamisele. Ärimaailmas aga on lood minu meelest vastupidised – suurtes firmades võib olla hoopis tervem sisekliima kui väikestes. See pole muidugi reegel, aga suuremates firmades on enamasti teadlikum juhtkond, kes väärtustab teadmisi ja on võimeline teadmusjuhtimistki organisatsioonis rakendama. Teadmusjuhtimine aga toob teatavasti kasumliku edu turul ja töötajate heaolu! Kogu sellest käsitlusest on välja jäetud finantspool, mille sissetoomine muudaks minu
Kiindub ühe rohkem raamatuisse. Kujuneb võime lükata edasi häid asju ja heameele kogemist. Fantaasia areneb, palju mängitakse rollimänge. Ülim uudishimulikkus, liikuvus ja ettevõtlikkus. Arenguülesanne on initsiatiivi, algatusvõime väljaarendamine. Perioodi lõpuks leiab, et maailm on üks tore ja põnev koht. Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Iseseisvuse oluline suurenemine. Arenguülesanne on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. Põhiline kohustus teha oma õpiülesanded võimalikult hästi ära. Korraliku lugemisoskuse, kirjutamisoskuse, arvutamisoskuse omandamine. Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Laps tajub, et vanemad polegi täiuslikud ja et elu on täis lahendamatuid küsimusi ja kogu tulevik tundub süngena. Arenguülesanne on oma identiteedi leidmine. Seksuaalse mina otsimine. Kõlbeline areng. Tahaks olla juba suur. Laps võitleb iseseisvumise eest. Noorukiiga (15/16-20/22 aastat)
vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend. Tasemekoolitus - võimaldab õhtuses, kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhi-, kesk- või kõrgharidust, samuti taotleda akadeemilist kraadi. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom. Vabahariduskoolitus - võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning eluks vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis. Personalikoolituse korraldamisel ettevõttes juhindutakse käesolevast eeskirjast ning järgmistest õigusaktidest ja dokumentidest: · Täiskasvanute koolituse seadusest; · Töösisekorraeeskirjast; · Kollektiivlepingust; · Tööandja käskkirjadest. Koolitusvajaduse analüüs
Meeleolu joobes Eufooria Düsfooria Düsfooria ja agressiivsus Mälulüngad joobe Vahetevahel Sageli Sageli ka väikeste kohta annuste korral Isiksuse muutused Initsiatiivi langus, Huvide ahenemine, Huvi üksnes alkoholi meeleolu labiilsus vastutustunde langus suhtes, hoolimatus Siseelundite Funktsionaalsed häired Kujunevad Taaspöördumatud kahjustused kahjustused kahjustused mitmes elundis Psühhooside esinemineVäga harva Sagedamini Üsna sageli Alkoholismi tunnused Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi
inimkonna suurtest ideaalidest, ajastule omaselt ka kommunistlikest ideaalidest. Luulekogu „Küngasmaa“ väljendab Traat huumoriga tasakaalustatud kaduvusnukruse kaudu kohustust tagada rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. „Laternad udus“ (1968) koondab armastusluulet, milles on kujundid valgusest, kevadest, õnnejanust ja õigusest õnnele. Sama teemaga läheb Traat süvitsi kogus „Ilmakaared“, mis protesteerib töö devalveerimise ja vastutustunde bürokratiseerimise vastu. Ka kogu ülejäänus loomingus domineerib pidev eetiline uuenemise kohus. Epitaafikogu „Harala elulood“, mis sai ka J.Smuuli nimelise preemia, on tema luule üks jõulisemaid ja sisukamaid väljendusi, kujutades eestlaste dramaatilist ajalugu läbi inimsaatuste sümboolsel Harala kalmistul. Teo sisaldab 168 epitaafi ning iga tegelase lugu ja toimumise aeg on erinev. Näide luulekogust: „LEILI SUUROJA
taotleda akadeemilist kraadi. 2. Tööalane koolitus võimaldab kutse, ameti või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist, täiendamist või ümberõpet ka töökohas või koolitusasutuses. Tööalane koolitus jaguneb: esmaõpe, täiendõpe ja ümberõpe. 3. Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning eluks vajalike teadmiste oskuste omandamist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või mõnes muus vormis.
Vahekoristus (jooksevkoristus) See on koristus kliendi seeselamise ajal. Koristamisega kaasneb ettevõtja (toateenija) vastutus külalise isiklike asjade eest, mis on koristamise ajal majutusruumides. Peale vastutustunde ja algatusvõime nõutakse personalilt oskust töötada kiiresti, täpselt ning kliendi kohal viibides. Selle koristuse käigus tuleb teha kõik vajalikud toimingud, kuid ei tohi puudutada kliendi asju. Kapiuksi ja sahtleid ei avata. Kindlasti peab koristamise ajal olema avatud numbritoa uks. (Lubatud sulgeda ainult siis, kui hügieeniruumist puudub kontroll ukse üle (asub nurga taga). Ust lukustada ei tohi). Sellisel juhul asetatakse uksele märgis, et tuba koristatakse.
Ka psüühikaga seotud tunded ja iseloomujooned on viie liikumisega vastavuses. Seetõttu saab rääkida siseorganite psüühilistest korrelatsioonidest ehk organite psüühikast. Hiina meditsiin väidab, et emotsioone tekitab organite energia ja vastupidi, ülemäärased emotsioonid kahjustavad organite energiat. Neijingi kooli traditsiooni kohaselt on need seosed järgmised. Normaalsete tunnete seosed viie muutuva riigiga on sellised, et vesi (neerud) annab vastutustunde, puu (maks) otsustusvõime, tuli (süda) rõõmutunde, maa (põrn) mõtisklemise ja kaastunde, metall (kopsud) meenutamise. Siia kuuluvad samuti liias organismi kahjustavad emotsioonid: hirm ja ehmatus (neerud), viha ja vägivaldsus (maks), kurbus (süda), kinnismõttelisus (põrn), igatsus (kopsud). Ka iseloomu- või käitumisjooned on seotud viie liikumisega. Vesi annab ettevaatlikkuse, puu heatahtlikkuse, tuli viisakuse, maa truuduse, metall õiglustunde.
Moraaliseadus lõpeb õiglase tasuga õnne näol, vastavalt voorusele kui „täielikule hüvele“. 5 Need, kes väärivad õnne, saaksid seda vastavalt oma moraalsele teenele. Kanti vaate kriitika 1. Vastuolus intuitsiooniga Kui reegel „räägi alati tõtt“ on absoluutne ja seda tuleb alati järgida, siis teatud tingimustes, kus tõe rääkimine on vägagi ebaeetiline ja kahjulik, on see reegel ka ise kahjulik, kuna välistab igasuguse vastutustunde 2. Emotsioonide roll Kanti moraaliteooria jätab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli (empaatia, sümpaatia..) 3. Head idioodid Kant ei võta piisavalt arvesse tagajärgi. Mõni heade kavatsustega idioot võib tahtmatult põhjustada paljude inimeste surma. Heal tahtel võivad olla halvad tagajärjed. 4. Kui me ei leia tõestust Jumala olemasolu kohta, kas siis peaksime moraali üldse hülgama? III Vooruseetika • keskseks voorusemõiste
Talveohutus Kütteperioodi algus toob kaasa tulekahjude sagenemise eluhoonetes. Selliste tulekahjude tekkepõhjustest on hooletu ja ebaõige käitumise järele arvestataval teisel kohal probleemid küttekolletega, seal hulgas ka pühkimata korstnad. Kuigi igasugune ennetav tegevus oma elu ja vara kaitseks, mida ka korstnate ja küttekollete hooldus kahtluseta on, peaks toimuma eramuvaldajate enese targa mõtlemise ja vastutustunde kohaselt, kohustab korstnaid pühkima ka seadus. Mitu aastat tagasi täiendati siseministri määrust "Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded" ning selle kohaselt tuleb eluhoonete korstnaid ja tahmalõõre puhastada kaks kord aastas. Aiamajade puhul võib piirduda korstnapühkija külaskäik ühe korraga aastas. Määrus ütleb ka, et küttekehade puhastamist võib teha ainult korstnapühkija kvalifikatsiooni omav isik, kes on läbinud vajaliku koolituse ja saanud vastava kutsetunnistuse
Elitaardemokraatia ei tähenda automaatselt eliidi vastandamist kodanikkonnale. Elitaardemokraatia kontseptsiooni alusepanija Joseph A. Schumpeteri nägemuses pole rahvas mitte midagi muud kui ,,valitsuste tootja", pärast hääletamist pole edasine enam valija asi. (Toots, 2007). 1.15 Kogukonnademokraatia Peab keskseks solidaarsust ja koostegutsemist kohalikul tasandil. Riik ei mängi selles mudelis domineerivat rolli ning ühiskond toimib kogukonnaliikmete tugeva vastutustunde ja hoolivuse tõttu. Kodanikud on kaasatud otsustamisse ja otsuste rakendamisse, seega võib kogukonnademokraatiat pidada ka osalusdemokraatia sünonüümiks. Kogukonnademokraatia mudel ei paneb rõhku dialoogile ja koostööoskustele. Ühistegevuses ühed panustavad teadmiste, teised meeskonnatöö psühholoogia ja kolmandad eestvedamise oskusteabega. (Toots, 2007) 8 2.TÄNAPÄEVA DEMOKRAATIA
sisemise ja välise rahu, ühiskondliku edu ja üldise kasu ning eesti rahvuse ja kultuuri kestmise nimel [5]. Kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö eesmärkideks EKAKi raames on: kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine; vabatahtliku tegevuse kui kodanikuksolemise olulise tunnuse väärtustamine; kodanike majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste ja kohustuste parema tundmise ning järgimise edendamine; kodanike vastutustunde arendamine oma pere, kaaskodanike, kodukoha, riigi ja maailma ees; kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete teadvustamine ning vastastikuste kohustuste, õiguste ja tegevusprioriteetide piiritlemine; kodanikeühenduste kui demokraatia arengu vältimatu teguri toimimiseks ja tugevnemiseks soodsa keskkonna loomine; kodanikualgatuse tugisüsteemi arendamine;
olid. Hea töötaja testist tulid välja omadused nagu sõbralik, täpne, konkreetne, abivalmis, praktiline, teadmishimuline, hoolikas, tõsimeelne, seltskondlik(piisavalt), kaalutlev, enesekindel, isikupärane, loominguline, paindlik, sõltumatu, inimsõbralik, kannatlik, lahke, mõistev, sooja südamega, koostööaldis ja vastutustundlik. Ise arvan, et kui end parandan mõnes osas, siis need kõik omadused iseloomustaksid ka mind. Vaeva peaksin nägema just vastutustunde suurendamisega, paindlikkusega, hoolikas- ja konkreetsem olemisega. Tähtsa viisiku testis olen: keskmiselt pisut üle neurootiline( ainult katki minemisel olen kurb, kuid depressiooni langeda ma enam endal ei lase, üritan olla tugev, kontrollida oma emotsioone. Ka töös, kus pole kindlaid reegleid, saaksin ma arvan, et hakkama. Mingid reeglid on ikka, aga need on siis kirjutamata. Olen Nõustumisvallas täpselt keskel, kuna ma pigem usaldan, kuid kontrollin ka samas
peaksid olema klassi käitumise kord ja protseduurireeglid. Klassile kehtestatavad käitumisnormid peaksid tulenema kavandatava õppetöö vajadusest. Kuigi koolides kehtivad üldised käitumisreeglid, on otstarbekas neid täpsustada. Õpetaja peaks seejuures piirduma kõige olulisemaga ja kehtestama 5-8 konkreetset ning eluliselt vajalikku käitumisreeglit. http://maieoppar.wikispaces.com/file/view/Klassi+k%C3%A4itumiskorra+kavandamine.pdf Esimeseks võimaluseks õpilaste vastutustunde arendamisel klassi moraalse distsipliini eest on nende kaasamine klassi reeglite koostamisse. Kui õpetaja ja õpilased sõnastavad reeglid koos, siis juba reeglite loomine ise on oluline ühistegevus, mis tõstab iga klassi õpilase vastutust nende täitmise eest. Heakskiidetud reegleid on vajalik tingimata säilitada, selleks et edaspidi kontrollida nende väärtust. Kuidas nad töötavad? Kas mõnda oleks vajalik muuta?
Reageerimine ebaeetilisele käitumisele Näiteid ebaeetilisest käitumisest võib leida organsatsioonide kõikidelt tasanditelt. Hoolimata optimismist inimloomuse ja inimeste headuse suhtes, on mitmeid tõendeid ebaaususe kohta organisatsioonides. Selle ärahoidmiseks rakendatakse organisatsioonides rangemat kontrolli, sõnastatakse eetikakoodekseid, viiakse läbi eetikakoolitusi. Töötajad reageerivad ebaeetilise käitumisele vastavalt oma vastutustunde tugevusele. Eetilise käitumise juhised Väldi esimest eetiliselt vale sammu, mis viib sind alla „libedast kallakust“ Ära kirjuta alla valedele dokumentidele ega peida oma vigu. Ära järgi massi ja usu, et „igaüks teeb nii.“ Küsi tarka nõu enne tegutsemist. Tegutse ausalt, küsides endalt „kui igaüks teeb, mida ma kavatsen teha, kuidas see välja näeb“ Vastastikune usaldus
Nakkuseid saab kontrolli all hoida vastupanuvõime suurendamise, patogeensete mikroobide hävitamise, isoleerimise, vaktsineerimise abil. Epideemiate kontrolli all hoidmine on oluline nakkuste vältimisel ning see nõuab rahvusvahelist koostööd. (Roper, Logan, Tierney 1999: 84-86) Kõik tuleõnnetuste vältimisele suunatud tegevused aitavad säilitada turvalist elukeskkonda. Tuleohutusalaste teadmiste levitamise ning inimese vastutustunde kasvatamisega tegelevad erinevad organisatsioonid. Kui tulekahju puhkeb, on kolm kõige olulisemat asja tulekahju avastamine, piiripanemine ja kustutamine. (Roper, Logan, Tierney 1999: 87) 3.5. Poliitilis-majanduslikud tegurid Turvalise keskkonna säilitamine on olulisel määral ka poliitiline küsimus nii kohalikul, regionaalsel, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. (Roper, Logan, Tierney 1999: 87) Paljusid turvalise keskkonna säilitamise aspekte kontrollitakse seadusandlusega
Tööstressi avaldumine William J. Lynott oma artiklis ,,Is workplace stress hurting your practice?" (2006: 98) jagab tööstressi ilmingud järgmiselt: · füüsilised ilmingud: valud rinnas, väsimus, unetus, sagedased viirushaigused; · psühhosotsiaalsed ilmingud: ärevus, ärrituvus, kurbus, viha, meeleolu kõikumised, ülitundlikkus, ükskõiksus, lootusetuse ja abituse tunne; · käitumuslikud ilmingud: söögiisu kadumine, kannatamatus, kalduvus vaidlemisele, viivitamine, vastutustunde puudumine, kaaslastest eemaldumine, madal töötase, usulised muutused, peresuhete halvenemine, motivatsiooni puudumine. Tööstressil võib inimese jaoks olla tõsised tagajärjed, sest stress nõrgendab organismi vastupanuvõimet. Merle Nurmoja (2003: 15) toob välja ilmingud, kuidas tööstress avaldub psühholoogilisel ja füsioloogilisel tasandil. Tööstressi psühholoogilised ilmingud: · äng, ärevus; · viha, agressiivsus; · apaatia, depressioon;
karjumine); - pettus (valetamine); - teise tunnetega mängimine (püüd saada kaastunnet, provotseerimine) Motiveerimine on püüd saavutada, et teine mõistaks, miks see või teine tegevus talle kasulik on. Motiveerimine õnnestub juhul, kui teine saab aru kasulikkusest ning soovib vastavalt toimida. Motiveerimine on seotud inimese minapildiga ja sellega tuleb arvestada. Motiveerimine loob eeldused vastutustunde tekkeks. Motiveerimine on personaalne ja see eeldab motiveeritava tundmist ning tema väärtuste ja vajadustega kursis olemist. Motiveerimise viisid: - tasu kaudu; - selgitamise teel, mida teisel on võita (näidatakse kasusid, teise väärtuste ja vajaduste kaudu); - tunnustamise kaudu Enesemotivatsioon on emotsioonide mobiliseerimine eesmärgi teenistusse. Ma saan hakkama, ma teen selle ära "kontrollitud emotsioonid"
mille kaudu riik teostab sekkumist. Ja Eesti kasutab niisama oma poliitikat sekkumise meetodina selle jaoks on loodus ja kultuur rahva rikkus, ning seega, kui kavandatav tegevus võib tuua eeldatavalt kaasa olulise mõju, siis sügava mõju hindamise kohustust, järelevalvet ja toetust 5 riigitasandi poolt ei ole üldse võimalik vältida (KeHJS §3). Teiseks efektiivseks meetmeks on algatajate vastutustunde tõstmine oma projektide osas ning range kohtlemine ja vastutusele võtmine juhul, kui keskkond on kahjustatud. Selle näiteks on Eestis kehtiv Euroopa Komisjoni keskkonnavastutuse direktiiv, mille kohaselt kui keegi hävitab väärtusliku koosluse tekitab keskkonnakahju siis kahju tekitanud isik peab taaslooma keskkonna seisundi, mis eksisteeris enne kahju tekitamist (Euroopa Komisjon 2013, 5). See omakorda sunnib ettevõtjad, kes
liikumisega (wuxing). Ka psüühikaga seotud tunded ja iseloomujooned on viie liikumisega vastavuses. Seetõttu saab rääkida siseorganite psüühilistest korrelatsioonidest ehk organite psüühikast. Hiina meditsiin väidab, et emotsioone tekitab organite energia ja vastupidi, ülemäärased emotsioonid kahjustavad organite energiat. Neijingi kooli traditsiooni kohaselt on need seosed järgmised. Normaalsete tunnete seosed viie muutuva riigiga on sellised, et vesi (neerud) annab vastutustunde, puu (maks) otsustusvõime, tuli (süda) rõõmutunde, maa (põrn) mõtisklemise ja kaastunde, metall (kopsud) meenutamise. Siia kuuluvad samuti liias organismi kahjustavad emotsioonid: hirm ja ehmatus (neerud), viha ja vägivaldsus (maks), kurbus (süda), kinnismõttelisus (põrn), igatsus (kopsud). Ka iseloomu- või käitumisjooned on seotud viie liikumisega. Vesi annab ettevaatlikkuse, puu heatahtlikkuse, tuli viisakuse, maa truuduse, metall õiglustunde
(pohmeluse) seisund Meeleolu joobes Eufooria Düsfooria Düsfooria ja agressiivsus Mälulüngad joobe kohta Vahetevahel Sageli Sageli ka väikeste annuste korral Isiksuse muutused Initsiatiivi langus, Huvide ahenemine, Huvi üksnes alkoholi meeleolu labiilsus vastutustunde langus suhtes, hoolimatus Siseelundite Funktsionaalsed häired Kujunevad kahjustused Taaspöördumatud kahjustused kahjustused mitmes elundis Psühhooside esinemine Väga harva Sagedamini Üsna sageli (http://www.alkomeeter.com) 5 Uurimus alkoholi tarbimise kohta tänapäeva ühiskonnas eestlaste seas
Kohtuorganite ja erakorraliste ekspertiiside korral. DEONTOLOOGIA eetika osa, milles käsitletakse kohuse probleeme. DEONTIKA kujutab endast moraaliloogikat, teadus moraalialase mõtlemise vormidest. Nõustaja kutse-eetika (Nõustamiskunst, Kidron, A.) Nõustamine viib kliendi mõneks ajaks nõustaja meelevalda. Nõustajast sõltub kuivõrd tegusalt otsitakse lahendusi. Kliendid usaldavad nõustajale infot mida nad ei avalda isegi oma pereliikmetele. Kõik see asetab nõustajale eetilise vastutustunde: mitte kahjustada sõna või teoga, aga ka olulise sekkumise vältimisega klienti, teha kliendile oma teadmiste ja võimaluste piires head austada kliendi vabadust teha ise end puudutavais eluslistes asjades otsuseid olla kliendi suhtes aus ja õiglane järgida nõustamisleppes võetud kohustusi Kõige sagedamini eksitakse: kliendi usalduse kuritarvitamine tegutsemine väljaspool oma kompetentsiala endale võetud kohustustes taganemine oma väärtusarusaamade kliendile kaela määrimine
õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel õppeaasta jooksul. · Tööalane koolitus Võimaldab kutse-, ameti-, ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend. · Vabahariduslik koolitus Võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis. Vabahariduskoolituses osalemiseks antakse töötaja avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel palgata õppepuhkust. KOOLITUSE PLANEERIMINE Personali koolitus on firma süsteemne tegevus töötajate teadmiste, oskuste, hoiakute muutmisel vastavalt organisatsiooni vajadustele. Koolitus on investeering, mitte kulutus
kujundamine tarbides konkreetseid kaupu või teenuseid. - Säästjad 41%, pillajad 14%, rohelised konsumeristid 17%, ükskõiksed 28%. - Nõukogude Liidu lagunemine Eestis tõi kaasa uute kaupade parema kättesaadavuse siin. 15. Keskkonnasõbraliku tegutsemise barjäärid: Blake’i mudel. - Isiklikkus: väärtuste konfliktid, Inimese eetilised tõekspidamised on suunatud mingile muule väärtusele peale keskkonnahoiu. - Vastutus: isikliku vastutustunde puudumine, Usaldamatus riiklike institutsioonide või asutuste suhtes, kelle ülesandeks on keskkonnahoid. - Praktilisus: praktilised barjäärid keskkonnasõbralikul käitumisel, Aja, raha, füüsilise ruumi puudus (nt prügisorteerimise puhul), Ühiskondliku toetuse puudus, keskkonnasõbraliku infrastruktuuri puudus (prügi sorteerimine, ühistranspordi puudus). 16. Struktuurilised mõjurid: linna, eeslinna ja maapiirkonna tarbimiskäitumise
Mall Gramberg Õppepuhkus Sätestab täiskasvanute koolitusseadus Koolitus liigitatakse: Tasemekoolitus antakse põhihariduse, üld või kutsekeskhariduse omandamiseks Tööalane koolitus antakse kutse, ameti ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ja täiendamiseks, samuti ümberõppeks. Vabahariduskoolitus antakse isiksuse, tema loovuse, annete initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamise, eluks vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisamiseks Tööandja osalus koolitusega seotud täiendavate kulutuste katmises sätestatakse töö või kollektiivlepingus Mall Gramberg Palga mõiste ja osad Palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv või töölepinguga ettenähtud juhtudel Palk koosneb: põhipalgast
organiseerimata hulk, kes spontaanselt reageerib samadele stiimulitele ühesuguse emotsionaalse käitumisega. Rahvamurru hulka sattunud inimest iseloomustab: 1) individuaalsuse osaline kadumine, mistõttu kasvab sisendatavus ja jäljenduslikkus; 2) olukorra ratsionaalse analüüsi ja enesekriitilisuse vähenemine; 3) solidaarsustunne r-ga, mis vähendab kõlblus- ja õigusnormide järgimise tähtsust; 4) anonüümsustunne, vastutustunde vähenemine oma käitumise suhtes; 5) isikliku jõutunde suurenemine seoses r-ga ühtesulamise ja emotsionaalse pingega. R-du sattunud inimene käitub teisiti kui tavaliselt ja ei oska seda hiljem ratsionaalselt põhjendada. ((((((1.Individuaalsuse osaline kadumine, muutub osavõtlikuks üleskutsetele/kihutuskõnedele. Jäljenduslikkus näiteks põgenemine koos massiga. 2
sellele tähelepanu. Kui aga tegevus kaldub ükskõik kus või milles ettenähtust kõrvale, annab kontrollimiskord sellest kohe märku ning juht võib hakata kohe kõrvalekalletega tegelema. Erandite kaudu kontrollimine on enam iseloomulik ülemistele juhtimistasanditele. Niisugune tegutsemine julgustab alluvaid oma võimeid, eeskätt oma algatusvõimet ja oskusi paremini rakendama ning mõjub soodsalt nende vastutustunde tõstmisele. Et aga erandite kaudu kontrollimine on keerukas ja tahab pidevalt täpsustamist, siis tema kasutamisest tihti loobutakse. 29. Kaudne kontrollimine Kaudse kontrollimise teel püüab juht saada ülevaadet või selgust niisugustest keerukatest ilmingutest, sündmustest või tegevustest, mis ei hakka kergesti silma ega lase end ka selgekujuliselt mõõta. Kaudne kontrollimine on näiteks: organisatsiooni eesmärkide taotlemine, juhtimisstiil, loominguline tegevus,
olukord selginema. Edasi Nastja konspekt: 05.03.2012 (Krips) SUND Mis on motiveerimine? (vahel ka manipuleerimise teel) – Sa tahad seda teha. Kasu selgitamine. Näita mis kasu saab. Motiveerimise viisid: tasu kaudu selgitamise teel. Teise väärtuste ja vajaduste kaudu Nb! Mitte enda tunnustamise kaudu NB! Motiveermine loob eeldused vastutustunde tekkeks. Perekonna eesmärk on aitada teineteist. Vastastiktunne (? äkki siiski vastutustunne) tekib kui esineb : isiklik aspekt (veendumus, et on vaja teha – see tugineb väärtustele, eesmärkidele) valikuvabadus (enda otsustada, kohustuse vabatahtlik võtmine) NB! Vastastiktunnet (vastutustunnet?) ei teki kui indiviid tunneb vaid sundi. Konflikt on vastuolu. See saab olla : sisemine (on raske midagi teha)
ettevõtted suudavad tegutseda üheskoos, ühise eesmärgi nimel. Sünergia aitab saavutada positiivseid ja 10 vahel ka esmapilgul saavutamatuid tulemusi, üheskoos on inimesed tugev jõud, mis aitab ellu viia olulisi asju ja liikuda edasi ühise eesmärgi nimel. Märksõnad · Ühine tegutsemine · Vastutustunde propageerimine · Eetilise käitumise tunnustamine · Inimeste kaasamine · Meedia kaasamine · Suhtumise muutmine Selleks, et tegevus oleks tulemuslikum, on vaja tegutseda ühiselt, leida võimalused oma tegevuse propageerimiseks ja üha suuremale arvule inimestele tutvustamiseks. Mida rohkem inimesi on tegevusse
Armastus Seksuaalsus Pakkuv/andev Romantiline Avastav Energiline Usaldav Emotsionaalne Leidlik Oskuslik Sobitav ja täielik Loominguline Tähelepanelik Lõbus Teeb muret Korratus Disharmoonia Ebaloogilisus Vaimukus Ebastabiilsus Ebaausus Ebaõiglus Piirangud Vastutustunde Tundetus Sentimentaalsus Uhkeldamine puudumine Julgustab Panuse Hindamine Intelligentsus Vabadus tunnustamine Emotsionaalne Kinnitus Austus toetus Aplus Rühmades Organiseeritus Suhtlemine Analüüs Füüsilised Pühendumus Inspireeritus Leidlikkus oskused
Teadmised; mängu lapsevanem peaks üritama vastata kõigile tema olulisus; küsimustele. Lapsel areneb tahtejõud ja fantaasia uudishimulikkus ning mänguhimulisus. Lapsevanem võiks julgustada last mängima ja oma fantaasiat kasutama. KAINIK Kainikueas areneb vastutustunne, õpitakse lugema, Töökuse, kirjutama, arvutama ning oluliseks muutuvad kohusetunde, sõbrad. Lapsevanema ülesandeks on arendada ka vastutustunde koduses keskkonnas kohusetundlikkust andes lapsele areng; iseseisvus; majapidamisülesandeid vms. sõprade olulisus MURDEEALINE Murdeiga on sisemiste konfliktide aeg saadakse Identiteedi aru, et vanemad pole täiuslikud, sõbrad vahetuvad, otsimine; toimuvad bioloogilised muutused jms. Lapsevanem riskiperiood; peaks lubama lapsel ennast leida ja sellel teel toeks füüsiline areng olema (pakkuma välja võimalusi kui lapsel on abi
usku ja lootust." 6. Sölmitakse leping, et Mefistofelesest saab Fausti teener ja Faustist teises ilmas Mefisto teener. lk.46 ütleb Faust "...kui lausun, oh, kaunis hetk, viibi veel siis ahelda mind samal tunnil." 7. Mefistofeles seab Fausti teele elunautimise kiusatusi (Auerbachi kelder), mille kohta ütleb: "Palju mônu, vähe vaimu." 8. Nôiaköögis saab Faust nooruse tagasi ja näeb peeglis Margaretat, kiusatus vôtab Fausti vastutustunde. Faust ütleb: "Ma tulin jôhkra maitsmisnôuga, kuid armastus mind haarab täie jôuga." 8. Faust lôhub Margareta maailma: kingitused, armastustôotused, salajased kohtumised, unerohu andmine emale, Valentini surm. Kôiges selles on mängus Mefistofelese käsi. Armastuse vastu ei saa. Ka Margareta ei saa armastuse vastu, kuigi aimab halba. 20 9. Fausti ja Mef
Arvatakse, et kulutades suuri summasid klienditeenindusele ja koolitusele saab suurepärase teenindustaseme. See on täiesti vale! Teenindus on sellegipoolest vilets, ja kui päris aus olla, siis võib see minna veelgi hullemaks. Tagurpidi pööratud prioriteedid võivad tuleneda sellest, kui ei mõisteta, mida klient tegelikult tahab ja vajab. Kui ei õnnestu teha klient kuningaks oma asutuse poliitikas, vaid tehakse ta asutuse poliitika ohvriks. Kui sellele juurde lisada veel vastutustunde puudumine töötajate poolt just tegevuses, kus seda kõige rohkem on vaja, siis need ongi põhilised põhjused, miks kliendid lähevad konkurentide juurde. Kliendi jaoks on oluline, et teenus või toode rahuldaks tema vajaduse. See, millist konkreetset toodet või teenust kliendile pakkuda, sõltub aga teenindaja oskusest kliendi tegelik vajadus välja selgitada ja sobiv toode talle välja pakkuda. Järjest rohkem puutume kokku klientidega, kes oma õigusi tundes ja nende eest
eesmärkidele. Sel juhul on põhiküsimuseks, kas need on täidetud, kas neist on kinni peetud või kas need on saavutatud. Suhtumuslik vastutus tähendab millegi ärategemist või kordasaatmist kindla peale ja võimalikult hästi, ka ennetähtaegselt. Siin on ülekaalus suhtumuslikud tegurid, eelkõige väärtushoiakud ja südametunnistus, mistõttu vastutus võtab suurel määral vabatahtliku kohustuse- vastutustunde- koha. Vastutus on nagu kõlbeline (moraalne) kohustus. Oleks tervitatav, kui iga inimese ja kogu ettevõtte või asutuse tegevuses muutuks suhtumuslik vastutus valitsevaks. 19. Detsentraliseerumine Mõnedes organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. Teine äärmus on sellised organisatsioonid, milles otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Esimesi
annaabi.ee 
