Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkohol ja ühiskond (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Kuid kas ikka teeb ?
  • Kes avalikus kohas joob?
  • Kui keegi on saanud alkoholimürgistuse ja vajab esmaabi?
Alkohol ja ühiskond
Perekonnas ja ühiskonnas normaalseks peetavate käitumismallide põhjal kujunevad välja inimese väärtushinnangud ja harjumused.Väga pikka aega ei peetud alkoholismi haiguseks. Alkoholi liigtarvitamises nähti inimese vaba valikut oma elu üle otsuseid langetada ka siis, kui need otsused olid kahjulikud inimese tervisele ja tema lähedaste heaolule.Alkoholi tarvitamise levikut soodustavad tegurid jagunevad kaheks.
Isikuvälised tegurid näiteks: vanemate joomine, kodune olukord,eeskujuks oleva täiskasvanu joomine,sõbrad ja mõnus olemine sõprade keskel, koolist puudumine, alkoholi kättesaadavus,alkoholireklaamid ja nende levik. Isiksusest tulenevad tegurid:
elamustejanu, tahtmine end näidata ja silma paista,kohanemisraskused,võõrandumine,madal enesekontroll , oskamatus stressiga toime tulla,arvamus alkoholi positiivsest mõjust. On tuhandid põhjuseidmiks inimene haarab alkoholi pudeli ja loodab, et see teeb asjad paremaks, kuid kas ikka teeb ?Inimese käitumine ja suhtumine alkoholi on sotsiaalselt õpitav. Väga palju sõltub seejuures meist endast ja meie sotsiaalsest vastutustundest.Lapsed kasvavad enamasti üles koos oma vanematega, kes on nende jaoks suured autoriteedid. Nii on vanemate jäljendamine lapse arenedes üks olulisemaid õppimisviise.Sageli keelavad vanemad oma lastel rangelt igasuguse alkoholitarvitamise, kuid ise joovad laste nähes suurtes kogustes. Noored ei mõista, miks nemad ei tohi juua, kui vanemad seda iga päev teevad.Seega peaksid vanemad peale alkoholi kahjulikest mõjudest rääkimise jälgima ka enda alkoholi tarvitamist.Teine äärmus on, et vanemad ise pakuvad või ostavad oma lastele alkoholi, arvates, et kui lapsed kodus vanemate juuresolekul joovad, siis vähendab see nende huvi alkoholi vastu.Tegelikult on see selge signaal , et kui vanemad alkoholi tarvitavad ja seda ka oma lapsele pakuvad, ei ole tegu millegi ohtliku ega taunimisväärsega. See signaal kõneleb selget keelt nende inimeste sotsiaalse vastutustunde puudumisest.Sotsiaalne vastutus tähendab peale enda tegude eest vastutamise ka tahet ja julgust tegutseda olukordades , mis puudutavad ühiskonnas toimuvat. Näiteks meelekindlust mitte istuda purjus peaga rooli ja mitte lasta seda teha ka oma sõbral ega kellelgi teisel.Kuid kas me julgeme kutsuda politsei korda rikkuvale purjus inimesele või alaealistele, kes avalikus kohas joob? Kas teame, mida teha, kui keegi on saanud alkoholimürgistuse ja vajab esmaabi?Olles teadlik, millised riskid alkoholi tarbimisega kaasnevad, on võimalik neid riske ennetada või vältida. Võib juhtuda, et olete tunnistajaks sellele, kuidas teie sõber on alkoholi joomise tagajärjel ohtlikus olukorras ja teil tuleb oskuslikult tagajärgedega tegeleda.Sotsiaalsest vastutustundetusest saab rääkida ka siis, kui me ärgitame alkoholi jooma kedagi, kes selleks soovi ei avalda. Paraku on Eestis üsna levinud olukord, kus seltskonnas alkoholist keeldujat püütakse kõikvõimalike nippidega siiski jooma keelitada.See tuleneb sellest, et tihti ei nähta alkoholi tarvitamises probleemi. Seni, kuni alkohol on kergelt kättesaadav ning seostub positiivsete ja ihaldusväärsete väärtustega (näiteks kuulsad inimesed alkoholi tarbimas või alkoholi mõju idealiseerimine reklaamides ), on iga päev alkoholi tarbimine (näiteks õhtusöögi kõrvale veini või õlle joomine) või purjusolek avalikkuse jaoks avasüli vastuvõetav (näiteks meedias toredana kujutatud joomapidude kaudu). Riigi ülesanne on toetada alkoholi tarvitamist tervist võimalikult vähe kahjustaval viisil, takistada salaalkoholi tootmist, alkoholi kuritarvitamist ning tarvitamist selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas.Alaealistele peaks alkohol olema võimalikult raskesti kättesaadav ja alkoholireklaamide sisu ning näitamist tuleks reguleerida. Samuti on riigi ülesanne edastada selgeid sõnumeid alkoholi kahjulikkuse kohta. Riigi ja ühiskonna sotsiaalne vastutus tähendab omada kindlaid tõekspidamisi ja väärtushinnanguid selle kohta, milline alkoholi tarvitamine on ühiskonnas vastuvõetav ning millisel juhul astuvad riik ja ühiskond inimese käitumistavadele vastu.
Ka mõõdukas alkoholi tarbimine jätab jälje ja soodustab haiguste teket.
Alkohol ja ühiskond #1 Alkohol ja ühiskond #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elinar Õppematerjali autor
Essee teemal: Alkohol ja ühiskond, pikk ja põhjalik, sain 5

Sarnased õppematerjalid

Alkoholi tarbimine Eestis
9
docx

Alkoholi tarbimine Eestis

Seda näitab ka aastast aastasse suurenev alkoholi müük Eestis. Kõige rohkem juuakse eestlaste hulgas kanget alkoholi. Iganädalased tarbijad moodustavad sõltuvalt alkoholisordist 10­25% täisealisest elanikkonnast. Eestlaste hulgas viidi läbi ka küsitlus, et miks juuakse alkoholi. Kolm kõige esiletõusvamat põhjust olid: tähtpäevad, tarbimine seltskonna pärast ja lihtsalt maitsevad. Lisaks toodi välja ka, et alkohol aitab lõõgastuda ja pingetest vabaneda. Küsitluses tõusis esile ka see, et linnainimesed joovad just rohkem oma probleemida pärast ja kaaslaste survel tarbivad alkoholi madalama sissetulekuga inimesed. Elanike hinnangul on alkoholist tingitud probleemides süüdi ka ühiskonna üldine soosiv hoiak alkoholipruukimisse ja nad arvavad, et alkoholi tarbimine pole aastate jooksul oluliselt muutunud. ALKOHOL JA NOORED

Sotsioloogia
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Lapsi on tapetud nii 2 poliitilistel, majanduslikel kui ka religioossetel põhjustel. Lapse surmamist on õigustanud tema sünnipärane puue, samuti sugu. Ka soovimatuid lapsi on tapetud. Lapsi on kasutatud ja kasutatakse ikka veel odava tööjõuna ja kaubana näiteks seksuaalsetel eesmärkidel. Neid on pekstud ja hoitud täiskasvanu meelevalla all. Esimest korda sekkus ühiskond lastevastastesse vägivallajuhtumitesse 19.saj USA-s loomakaitseseaduse alusel. Alles 1950-60 aastatel hakati laste vastu suunatud vägivallale ja selle ulatusele ühiskonnas tõsist tähelepanu pöörama. Alaealiste vastu on vägivalda tarvitanud nii oma perekonna kui ka ühiskonna teised liikmed. Laste ja noorte vastast vägivalda on mitmesugust. See võib olla füüsiline ja psüühiline vägivald või lapse arenguks vajalikust hooldusest täielik ilmajätmine ja lapse hülgamine

Kirjandus
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................

Käitumine ja etikett
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

sajandini.   G. Stanly Hall oli pioneer liikumises , mis formuleeris noorukite teooria. Tema kaheosaline töö “Noorukid” kirjastati 1941.a.. Kuigi see oli väga populaarne   ja   kutsus   esile   palju   arutelusid,   toetus   ta   siiski   Halli populaarsetele seisukohtadele.  Tänapäeval  on   lapsepõlve   osatähtsus   inimese   kujunemisel   tõusnud, kuna   lapsepõlv   on   muutunud   pikemaks.   Samas   areneb   ühiskond edasi   järjest   kiiremas   tempos   ja   see   seab   lastega   tegelevatele inimestele   ette   ülesande   kasvatada   lapsi   mitte   antud   momendi vajadusi arvestades vaid võttes arvesse ootusi, mida esitab ühiskond 20 ­ 30 aasta pärast. Küsimused arutlemiseks ja mõtlemiseks:  Kui   kaua   on   inimene   veel   laps?   Mis   seda näitab? 

Arengupsühholoogia
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

...................................................................................... 66 8.1.14. Kontrolliteooria........................................................................................... 67 8.1.15. Kokkuvõte erinevatest teooriatest: ............................................................. 68 9. Ühiskond. ....................................................................................................................68 9.1. Kultuur, ühiskond ja loodus..................................................................................69 9.1.1. Ühiskondliku elu looduslik raamistik koosneb kolmest osast:......................69 7 9.2. Kultuur, ühiskond ja inimene............................................................................... 69 9.3. Ühiskond...................................................................................................

Sotsioloogia
Reklaaamipsühholoogia konspekt
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo

Reklaamipsühholoogia
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult.

Õiguse sotsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun