· kõige vähemküllastunum on kollane · kattes värviringi õhukese mustA värvikihiga saame heledama tooni · kattes värviringi õhukese valge kingiga saame heledama tooni · kattes värviringi ühe kromaatilise värviga (värvilise värviga) saame uued värvitoonid. o Neoon värvid on külmad värvid 5 sooja värvitooni · kollane, beez, roheline 5külma värvitooni · f Värviteraapias vaadeldakse värvide mõju nimeta värvide vastandusi värvipsüholoogia värvipsüholoogias eristatakse kahesugust mõju, · psühofüseoloogililine · psüholoogiline Psühofüseoloogilist on võimalik katseliselt kontrollida · mõõta pulsisagedust · homoonide hulka veres(vereproov) · liigutuste kiirus · mõõta vererõhku · silmapilgutuste arvu meie enesetunnet mõjutab värvitundlikke rakkude tasakaalustatus, värvide
aeg voolab veel piiramatult aega ei saa keegi käskida ega käsutada.. Leidub ka unarsõnu, nt vedelvorst laiskvorst; laiskur. On ka ebatavalisi liitsõnu, nt vaimuvarakuhjad tarkuse ja vaimutoidu virnad. On ka epiteete, nt mõistus ei tantsi ja kopitanud seltskond. On veel parentees,nt ,,---, kuid kadunud Vilde(rahu olgu tema põrmule!)---". Epilemmasid esineb päris palju, nt "Milleks oma mehed ja seadused, kui pead ikkagi kuulama sõna ja alluma võimule." Esineb vastandusi, nt ,,Igatahes usume kindlast, et rootslane muretses meie eest paremini , kui teeb seda oma eesti mees." Sissejuhatuses räägib õnnelikest ja õnnetuist aegadest, mida kõik maailma inimesed taga igatsevad ja üritavad leida ravi. Lõppsõnas leiab vastused,miks inimesed on kurjad ja kadedad ning esitab küsimusi. Autori essee oli mõtlema panev ja huvitav, nõustun autoriga kindlasti, et kõik ei ole nii kerge tulema. Hindeks paneksin 9 punkti.
Märksõnad: unistus, igatsus, lumm, ulm, ahvatlus, juhus, mure, nukrus, pettumus, süümevaev, rõõm, kirg, elujaatus. Kirjanik lõi liidete ja erinevate sõade kombineerimisega uusi sõnu või andis tuttavatele sõnadele erilise varjundi. Nt. "Sajandite sammudega muutub sõna üha sõnniklikumaks.", kirekivi, liuglumm, jooksuhomme, põlgkõblas. Armastas mängida riimiga, kasutades nii täpset, kui ebatäpset riimi, luues riimimänge ja jadasid. Kasutab palju vastandusi, nt. Tõde ja vale,tekkiv ja kaduv, indiviid ja ühiskond, püsiv ja muutuv "Väike luuleraamat" Teemad: mõtisklemine elu üle ( Autoportree, Ootesaalis) Märksõnad: surm, ulm (ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Luule on vabas värsis, ei ole kammitsetud eelnevate traditsioonidega. Luulekogumik markeerib liikumist varasemalt loomingujärgult hilisemate ja viimse poole. Kuna ,,Väikese luuleraamatu" eesmärk on kokku koguda vaid varem
kole, laisk-virk. Usin inimene saab teenitud palga. W. Hauff ,,Väike Mukk" H. Cr. Andersen ,,Vankumatu tinasõdur" - Samuil Marsak ,,Kaksteist kuud" - lahkusega võidab kõik. abivalmidus R. Kipling ,,Kass, kes kõndis omapead" - vastuteene saab tasutud. Koos saab kõigest üle. Kavalus. Uhkus ajab upakile. Lähtudes eelnevatest muinasjuttudes mõelda: Kas ja missuguseid vastandusi iga muinasjutt sisaldab? (laisk-virk; kaval-rumal; ahne- lahke jne) Missuguseid lahendusi pakub iga muinasjutt toimetulekuks keerulistes olukordades? Teema ,,Tänapäeva kunstmuinasjutt" 10. Teada järgmisi teoseid koos autoritega (lisaks nimetada iga teose olulisemaid tegelasi ja iga teose puhul kaks kesksemat teemat, raamatute sisu) C. Lewis ,,Lõvi, nõid ja riidekapp" O. Preussler "Väike nõid" rumpumpel. Vaja minna nõidade peole bloksbergi mäele.
küll tuleasegi viimati mustub - jääb järele peotäis tuhka. Püha on elu tule tuha-ase. Elu tuli punane püham on ise. Selle luuletuse mõte avaneb järk-järgult vastanduste kaudu kolmes viierealises stroofis. Puänt on viimases kaherealises stroofis. Põhisalmid on optimistlikud ning salmi viimases reas välgatub nagu juhuslikult mõte kaduvusest. Viimane kaherealine stroof ühendab seniseid vastandeid, pühitsedes nii tuhka kui tuld. Luutetus loob riimiga vastandusi ja seoseid. Suitsu ühesilbiline nn meesriim mõjub võitluslikult, löövalt ja mehiselt.
Tema tegelased elavad üsna isoleeritult ja nendesse on justkui muidusööja moel topitud teadmisi, fakte, tähelepanekuid ja ka üllatavalt suurel määral tundeid. Nii nemad kui ka autor ise on küllaltki napisõnalised. Kuna Mati Unt ise oli ka ise küllaltki introvertne persoon ning andis enamuse oma melanhooliast ja ängist ühiskonnale just läbi oma teoste, siis võib iga raamatu peategelast kohati tema enda prototüübiks pidada. Kõik romaanid on täis binaarseid vastandusi, alates väikestest ja triviaalsetest (sees/väljas, riides/alasti), kuni suurte ja filosoofilisteni (eesti kultuur/maailmakultuur). Sellega seoses võib Mati Undi juures pidada väga eriliseks seda, et ta ei kajasta oma tegelasi vaid ühe nurga alt - iga karakter on kujutatud niihästi "mustana" kui ka "valgena". Tegelaskuju positiivne külg on pea alati lahutamatult läbi põimunud ebameeldiva "varjuküljega", tema negatiivse poolega. KOKKUVÕTE
V: 1) ÉDOUARD MANET (1832 1883) Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis, milles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Manet` peasiht on kujutada valgusest üleujutatud vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade kontrastid, kaovad tugevad kontuurid, varjud muutuvad heledamaks, maalitehnika vabamaks, skitseerivamaks, näiliselt ,,lohakaks".
noored need otsivad muinasjutu Kunglat, kuni kord seisavad Toonela väraval. Selle luuletuse mõte avaneb järk-järgult vastanduste kaudu kolmes viierealises stroofis. Puänt on viimases kaherealises stroofis. Põhisalmid on optimistlikud ning salmi viimases reas välgatub nagu juhuslikult mõte kaduvusest. Viimane kaherealine stroof ühendab seniseid vastandeid, pühitsedes nii tuhka kui tuld. Luutetus loob riimiga vastandusi ja seoseid. Kasutab väga palju erinevat riimi, nii ühe-, kahe- kui ka kolmesilbilist riimi. Suitsu ühesilbiline nn meesriim mõjub võitluslikult, löövalt ja mehiselt. G. Suitsu tähtsam looming: · ,,Elu tuli"- ,,Elu tuli" ja ,,Oma saar" · ,,Tuulemaa"- ,,Kerkokell" ja neljaosaline tsükkel ,,Tuulemaa" · ,,Ohvrisuits" · ,,Kõik on kokku unenägu"- ,,Sapine kuu", ,,Maakaitseväelane" 7
Säilinud on temalt umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. O. Lassuse kohta räägib legend, et teda on kauni lauluhääle tõttu kolmel korral lapsena röövitud. Lassus oli imetletud ja kuulus kogu Euroopas. Ta oli oodatud külaline kõikides Euroopa tähtsamates õukondades. Ta on kirjutanud umbes 2000 teost, kuid tema loomingu paremik ei ole kahjuks säilinud. Lassus oli oma ajastu kohta julge helikeelega, kasutades helistike ootamatuid vastandusi ja ebareeglipäraseid dissonantse. Noorpõlve looming on enamasti rõõmsameelne, kuid hilisem looming peegeldab üha rohkem surma ja kannatuse teemasid. Palestrina polnud eluajal nii imetletud kui Lassus. Palestrina tegutses peaaegu terve elu Roomas. Enamik Palestrina loomingust on vaimulik, sest ta oli kogu karjääri vältel seotud kiriklike õukondadega. Loomingu paremiku moodustavad missad (104) ja motetid (400). Barokk Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16
Peamiseks allikaks on muutunud massiteabekanalid: televisioon, raadio, ajakirjandus, Internet. Informatsioon on varasemast tunduvalt mitmekesisem, ent ka objektiivsem, ilma moraalse hinnanguta. Tänu sellele tuleb noorel inimesel varasemast hoopis rohkem ise otsustada. See on aga raske. Oma piiride kompamine võib nüüd avalduda samasuguse negativistliku käitumisena kui kunagi väikelapseeas. Sageli kasutab nooruk tormakalt väga mustvalgeid vastandusi, mistõttu murdeiga on katsumus nii talle enesele kui tema vanematele. Konfliktid vanematega võivad viia isegi teismelise kodust lahkumiseni. Võimalik, et vildakas käitumises puberteedi ajal lööb välja koduse eeltöö puudulikkus. Pärast murdeea muutuste tekkimist on last juba palju raskem mõjutada. Ent kogu näilisest vastuseisust hoolimata vajab nooruk, iseäranis rasketel hetkedel, tugevat toetust ja abi.
stereotüüpe, kuid milles peitub ka võimalus vabastada sooline erinevus neist stereotüüpidest. Vabastamine pidi toimuma erilise vastukeele écriture feminine - abil. (Rojola:150). Cixous' esitatud binaarsete opositsioonide ehk dihhotoomilise mõtlemise kriitika on feministlikus uurimuses pikka aega tähtsal kohal olnud. Artiklis "Kus on naine?", mis ilmus 1975 teoses La Jeune Née, loetleb Cixous mõningaid binaarseid vastandusi: aktiivsus - passiivsus päike - kuu kultuur - loodus päev - öö isa - ema mõistus - tunded vaimne - tundeline logos - pathos Cixous küsib, kas ei ole kõik binaarsed opositsioonid ehk vastandused ühenduses vastanditepaariga mees/naine, kusjuures kahe sugupoole keskne erinevus luuakse omakorda opositsioonist aktiivne/passiivne lähtudes? Järgmised binaarsed vastandused põhinevad Cixous' järgi opositsioonipaaril mees/naine ning on tihedalt
kompromissitult hingesiiruse, valguse ja selguse poole. Armastus on keskne «HingRingiski»: Sest armastus on kõiges, kõikjal, kõik. (lk 87) Nende eesmärkide nimel on ta alati pannud mängu suure sisima jõu: tema luules vastandusid aina päev ja pimedus, hetk ja igavik, tõde ja vale, valgus ja vari. Ühe toel sai esile tõsta teist. Nii kujuneski, et ka kirkamate kogemuste läheduses figureeris reeglina ka nende vastandmärgiline taust, kaduvuse tume ähvardus. Nüüd on vastandusi ja nende alalõpmatust ületamisest tekkinud traagilist pinget justkui vähem, Kareva luule kulgeb enamasti ühtses ja avaras, valgusega küllastatud mõõtmes, milles on vähem inimlikke ebakindlushetki ja rohkem kõrgemate teadmiste sära. Üks luuletus koorub teisest, üks motiiv kutsub esile järgmise, tegeldakse vaid sellega, mis on omane ja lähedane, sellega, mis ilmub, kaob, tulvil ilu saladust tahtmatut, tabamatut (lk 59)
,,Lugeja sünni" hinnaks on ,,autori surm". Lugemine on mõjutatud:1) psühholoogiline seisund 2) teadmistest 3) soost sotsiaalne mõju ( reklaam), kogukonnad ( sõprukonnad), generatsiooni erinevused. Lugemine on sõltuv väga paljudest asjadest, lugemine on seotud võimuga (,,Kes ei oska lugeda, see saab tukast sugeda!", ´+ kohustuslik lugemisvara koolis. Tekstid väljendavad mingeid hoiakuid, nt. vastandusi ilus-inetu; mees-naine. LUGEJA ÜLESANNE : ON VARJATUD privilegeeritud hoiakud üles leida ja avalikustada. Viimastel aastakümnetel käsitletakse palju rahvuse ja rassiga seotud temaatikaid. Koloniaalne pärand on paratamatult Euroopas kultuuriloo üks osa. NT ,,Robinson Crusoe"- indiviid loob oma asunduse(riigi), Reede on sisuliselt tema ori. Kui varem loeti seda rmt-t kui põnevat seiklusjuttu, siis 21. sajandil vaadeldakse teisest seisukohast.
peamiselt kahe maali tõttu, mis tol ajal ühiskonnas suure skalndaali põhjustasid. Nendeks maalideks olid "Olympia" ja "Eine murul". Mõlema pildi puhul kasutas ta klassikalist süeed, kuid muutis need otsustavalt kaasaegseks. Ja just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti "suursugusesse" konteksti okeeris publikut. Manet`l oli suur mõju noortele kunstnikele, ka tema maalimisviis oli teistest erinev. Ta loobus tuhmidest varjudest ja kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile erilise intensiivsuse. Nii saigi Manet` impressionistide eeskujuks. Järgmisel aastakümnel langes aga Manet` ise noorte kunstnike mõju alla ja hakkas oma piltides edaspidi rohkem valgust, õhku ja heledamaid värve kasutama. Siiski ei esinenud Manet´ teistega koos grupinäitustel. 9 Impressionism tärkas küll Prantsusmaal, kuid peale 1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Paljud realistid muutsid oma
Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. 12. Milliseid "süvataseme" ja "pealispinna" vastandusi on erinevates kultuuriteoreetilistes distsipliinides esitatud? 13. Millised suhted on võimalikud erinevate kultuuride vahel? Kultuurid võtavad teistest kultuuridest üle elemente nii ebateadlikult, teadlikult kui pealesunnitult. Kui toimusid kultuurikontaktid koloniaalvallutuste kaudu, siis oli inimeste ettekujutus kultuurist, kui millestki, mida saab prognoosida ning mille seaduspäraseid arenguid peavad kõik läbi tegema. Enne II MS tähendas kultuuriline ,,teine" niisiis barbarit.
ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Tunnetusvõime puudulikkus muudab kommunikatsiooni vahelduvaks jadaks, kus vaheldub see, mida me teame, sellega, mida me ei tea. Et teada saada midagi tundmatut, selleks on vaja vastandusi ja eristusi, mis aitavad tundmatut teadvustada. Uexküll 3 semioosi: informatsiooni või signifikatsiooni. Elutu keskkond, mis tegutseb kui ,,kvaasi- saatja" ilma semiootilise funktsioonita. Vastuvõtja, st elusühik, elussüsteem, peab omama kõiki semiootilisi funktsioone sümptomatisatsiooni. Saatjaks elusolend, kes edastab signaale (mis ei ole suunatud otseselt vastuvõtjale ja ei oota vastust) oma käitumise või asendi kaudu. Vastuvõtja võtab neid signaale vastu kui sümptom-märke.
[Totemistlik institutsioon on tegelikult klassifitseerimissüsteemide kooslus, mis postuleerib looduslike ja kultuuriliste iseärastuste homoloogiat.] Neil kahel süsteemil on ühine see, et mõlemal on statistiline ja mitteuniversaalne iseloom. Samas on need siiski austraalia süsteemidega sarnased (nagu Frazer arvas), kuigi viimased on universaalsed. Seos on aga loogiline, mitte geneetiline. Näide austraalia arandadest ja arabannadest, kelle kultuurid sisaldavad mitmeid omavahelisi vastandusi (üks on isaliiniline, teine emaliiniline, tootem muutub/ei muutu uues elus jne). See, mis arandadel näib süsteemina, jaotub arabannadel ettekirjutuseks ja teooriaks. Pealegi on ühel mehaaniline, teisel statistiline totemism. Arandadel ja nende põhjanaabritel warramungadel (asuvad arabannadest kaugel põhjas) on tootemite funktsioonid vastupidised, aga viimastel on need analoogsed arabannadega, kuigi esinevad teatud erinevused. Seega tegib arandade ja warramugade vahel uuesti perioodiliste
liikumist, kuulid veerevad oma suva järgi. Teised kuulid piljardilaual pole enam tema seatud, tähistatavad (sisud) olid enne tema sekkumist olemas, tähistajad olid juba eelmistes mängudes tähistatavatega kohtunud ning tähendusi loonud. Kirjanik vaatleb vaid nende järjekordseid kohtumisi, märgi mälu. Unt ei paista selle pärast muret tundvat, et mäng enam temast ei sõltu. Undi romaanid on tulvil binaarseid vastandusi, alates väikestest ja triviaalsetest (sees/väljas, riides/alasti), kuni suurte ja filosoofilisteni (eesti kultuur/maailmakultuur). Iga karakter on kujutatud niihästi "mustana" kui ka "valgena", kirjeldatud "erisuunalisi liikumisi". Tegelaskuju (näit. Mattias, Heinrich Holla) positiivne külg on lahutamatult läbi põimunud jungiaanliku "varjuküljega", negatiivse poolega. Tegelaskujude vahel võib märgata
Sarnasusseosed: sünonüümia, Vastandusseosed: antomüümia 19. Vastandusseos ja selle liigid. Vastandusseose puhul annab lekseemide omavahel vahetamine hoopis teistsuguse tähenduse, sest lekseemid, mis on vastandusseoses, ei saa samaaegselt teatud denotaadiga seostuda. (Kui X on a, siis ei ole ta b). Vastandusseosel on neli väljendusvormi: kontradiktsioon (vasturääkivus), mille moodustavad kontrastsõnad, mis tähistavad polaarseid vastandusi, nt surnud elus, meelde jätma unustama, õnnestuma ebaõnnestuma, alaline ajutine, tüdruk poiss. Teine väljendusvorm on antonüümia sellest räägitakse juhul, kui kahe kontrastsõna vahel on olemas vaheastmeid, nt tulikuum kuum leige jahe külm jääkülm. Mõnes teoreetilises käsitluses nimetatakse seda suhet kontraarseks vastanduseks, mille alla kuuluvad relatiivsed adjektiivid, mis iseloomustavad mingit objekti teiste suhtes. Antonüümiasuhtele on
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest arenenud ja primitiivsetest kultuuridest. Aga kelle seisukohast arenenud? Milliste standardite järgi seda mõõta? Tänapäeval on selline eristus mõeldamatu. Võib rääkida traditsioonilistest ja lääne-tüüpi kultuuridest, aga üks pole teisest hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Strukturalistlik kultuurisemiootika toob välja palju binaarseid vastandusi, mis on omased väga erinevatele kultuuridele maailmas. Levi-Strauss väidab, et kõik inimühiskonnad eristavad kultuuri ja loodust, see on üks baaseristusi. Kultuurilise mõtlemise seisukohalt mingil määral looduse ja kultuuri eristus eri ühiskondades muidugi kehtib, ehkki see ei pea olema vastandus. Looduse ja kultuuri vastandamine, range eristamine, ongi kõige enam lääne mõtlemisele omane. Tegelikult kätkeb lääne dualistlikule mõtlemisele omane kultuuri-looduse
minevikuühiskonnas ja alahindama sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. • Mentaliteediajalugu ei suuda seletada mentaliteetide muutumist ja varieerumist ajast, seda, miks ja kuidas toimub üleminek ühelt ettekujutustesüsteemilt teisele. • Mentaliteediajalugu käsitleb ettekujutuste süsteeme autonoomsetena ega suuda neid adekvaatselt seostada ühiskonna, majanduse ja poliitikaga. • Mentaliteediajalugu kipub tegema liiga selgeid vastandusi erinevate mentaliteetide vahel, eriti nn. loogilisel ja eelloogilisel mõtteviisil, tuginedes aegunud evolutsionismimudelile. • Mentaliteediajaloo allikad on ebamäärased ja puudub korralik allikakriitiline hoiak (kuidas uurida vaimseid väärtusi ja ettekujutusi?) Annales’i koolkond • Ajakirja erinevad nimetused: 1929–1939: Annales d’histoire économique et sociale. 1939–
( nt keha koosneb pea, kukal, selg, jalg, kõht, käsivars; käsivars omakorda õlavars, küünarnukk, käsi jne) Eraldamatu omandussuhe - vältimatu, integraalne kuulumine millessegi. (nt käelaba kuulub käe osade hulka) Meronüümias nim osa meronüümiks ja tervikut holonüümiks. Atributsoon e atributiivne suhe - entiteedi omaduste ja entiteedi enda suht küsimus. Entiteet koosneb osadest, kuid sellel on omadused. Sünonüümia vastand on vastandlikkus. On eri liike vastandusi, kõige lihtsam neist komplementaarne vastandus (komplementaarselt vastandlikult dentonatsioonid nt mees ja naine) Vastandlikkuse teine tüüp - antonüümia e skalaarne vastandus. Nende dentonatsioonid on omadused, mida on igal konkreetsel juhul rohkem või vähem, saab moodustada võrdlusastmeid. 49. Substantiivide ja verbide grammatilisi kategooriaid. Entiteetide loomulikest om-st on tendents grammatikaliseeruda muutekategooriateks nt järgmistel:
Mõjutatakse üksteise arvamust soov kuuluda gruppi. Pakkumisi on rohkem (valikuvariante) on suurem ressurss erinevate inimeste kogemused, teadmised kiirendavad kogu protsessi. Grupp mõjub jõudsamalt. Grupunõustamise puudused: Kõikidele inimestele grupinõustamine ei sobi põhimõtteliselt ei tunta end mugavalt grupis, paljude inimeste ees oma asjadest rääkida sageli on see ärevus või need polegi grupis rääkimise asjad. Et ei tekiks ilmselgeid vastandusi. Majanduslik mõte rahastatakse grupiteraapiaid. Ka kõik nõustajad pole meelestatud grupiteraapiaid läbi viima. Kõikide jaoks ei sobi ka kõik grupitüübid. Eelkõige on oluline vaba tahe. Kergemini mõjutatavatele inimestele, ebastabiilsetele võib grupp olla ohtlik (vaimselt). Grupp on võimas mõjutaja, aga võib olla ka ohtlik. Shostrom (1969) soovitab potentsiaalsetele grupis osalejatele: - Ära osale grupis, kus on vähem kui 6 osalejat
Üks kuulsamaid muusikas oli Philippe de Monte. Euroopa imetletuim muusika oli Orlandus Lassus Tema teoseid üle 2000. Legend räägib, et oma kauni lauluhääle pärast olevat teda lapsepõlves 3 korda röövitud. Suure osa elust pühendas kirikumuusikale, elu hilisemas perioodis domineerib kannatuse ja surma teema. Kasutas vähendatud ja suurendatud intervalle, suuri dünaamikakontraste, helistike ootamatuid vastandusi. 6 Hilisrenessanssi kirikumuusika 1517. naelutas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele oma 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müümise ning algatas sellega roomakatoliku kirikust lahtilöömise. Muusikal oli tema silmis suur kasvatuslik tähtsus, liturgiates oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks-aluseks stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis.
Adorno kirjeldab kuidas emotsionaalne kuulaja töötab – talle on kõnekas õnnelik lõpp. Kesine asendus, lohutav asendus sellele, et inimene ise on õnnetu. Pakutakse lõtva lohutust teadmisele, et ise on õnnetu. Saab nutta kui näeb, mis toimub. Kirjeldab seal naispublikut, kes sentimentaalseid filme vaatab või laule kuulab. Sentimentaalsus on selgelt seotud naisega. Adorno käsitlus muusikast sisaldab feminiinsuse ja maskuliinsuse vastandusi. Naiselikkus tähendab nõrkust, madal emotsioon, mida ei kontrolli. Mehed on suutelised olema kultuuris aktiivsed ja end kontrollida. Kummaline et räägib džässist, populaarmuusikast (30. aastate baasil) kastreerimise kaudu ehk maskuliinsusest loobumisega. Suhe mehelikkuse ja naiselikkuse vahel tuli ka poppmuusikasse. Kommertslikuks peetakse ballaadilikke laule, pehmus, lamedus, mis on seostatud naiselikkusega. Oluline muutus toimus 50ndatel aastatel. Ameerika saabus euroopasse. Ameerika
,,loodusrahvas" ja nende ,,metsik mõtlemine" huvitav uurimisobjekt, räägiti arenenud ja primitiivsetest kultuuridest. Aga kelle seisukohast arenenud? Milliste standardite järgi seda mõõta? Tänapäeval on selline eristus mõeldamatu. Võib rääkida traditsioonilistest ja lääne-tüüpi kultuuridest, aga üks pole teisest hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Strukturalistlik kultuurisemiootika toob välja palju binaarseid vastandusi, mis on omased väga erinevatele kultuuridele maailmas. Levi-Strauss väidab, et kõik inimühiskonnad eristavad kultuuri ja loodust, see on üks baaseristusi. Kultuurilise mõtlemise seisukohalt mingil määral looduse ja kultuuri eristus eri ühiskondades muidugi kehtib, ehkki see ei pea olema vastandus. Looduse ja kultuuri vastandamine, range eristamine, ongi kõige enam lääne mõtlemisele omane. Tegelikult kätkeb lääne dualistlikule mõtlemisele omane kultuuri-looduse
4. C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises. · Igasuguses inimkultuuris ilmnevad universaalsed struktuuriprintsiibid, mille järgi korrastatakse maailma · Erinevustele vaatamata on olemas üldised, universaalsed liigendusprintsiibid · Kõikides kultuuritekstides, nii sugulassüsteemides, müütides kui ka mujal, leidub kahest liikmest koosnevaid vastandusi ehk binaarseid opositsioone.(parem-vasak ;mees-naine). · Binaarsete opositsioonide ja nende kombineerimise reeglite universaalsus tuleneb sellest, et inimaju töötab binaarsete opositsioonide põhimõttel · Eitab praktiliselt kultuuri ning sellega ka mõtlemise ajaloolist arengut · Alateadlik opereerimine binaarsete opositsioonidega
näitamiseks ja vajaliku soosingu võitmiseks. Tekkis uus, fiktiivse näitekõne ehk deklamatsiooni zanr, mille eesmärgiks oli väidelda mingi juriidilise või eetilise väite üle. Neid hakati pidama avalikult. Deklamatsioonidele oli iseloomulik püüd ületada varasemaid autoreid uudsusega, äärmuste ja üllatavate järledustega. Selleks kasutati palju puänte, paradokse, vastandusi, oksüümoroni jt stiilivõtteid. Seda hakati nimetama "uueks proosastiiliks". 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? 2. sajandi lõpus ja 1. sajandj algul eKr võeti Kreeka kirjandusest üle retoorika stiil, mida hakati nimetama asianismiks. Seda iseloomustas korduste rohke kasutamine, keeruline lauseehitus ja viimistletud rütm, rikkalik sõnavara, samas ka ülespuhutus ja emotsionaalsus. 1
b. formuleeri probleem selgelt ja lihtsalt: MILLES ON PROBLEEM, VASTUOLU, VAIDLUSKÜSIMUS? Pühendu peamisele, mitte teisejärgulisega puru silma puistamisele c. tuleta probleemist eesmärk: MIDA SOOVIME SAAVUTADA d. määra kindlaks eesmärgi saavutamise tõkked: MIS MEID TAKISTAB e. väldi probleemi formuleerides teise poole suhtes teravaid hinnanguid ja kriitikat f. väldi esialgu vastandusi õige-väär, seaduslik-seadusevastane jne g. kutsu teine osapool esiotsa küsimust arutlema, oma platvorm esitama, ilma et kibeleksid asja kiiresti kaelast saama h. ära paku välja ennatlikke lahendusi enamasti eelistavad need üht osapoolest Õpi mõistma probleemi tervikuna - määratle enda vajadused ja huvid Huvitüübid D. Lax ja J. Sebenius, 1986 olemuslikud majanduslikud, finantsalased jne
epideiktilised kõned (nt matusekõned). Retoorika keisririigi ajal Poliitilise kõne tähtsus väheneb (puudub vaba mõtteavalduse võimalus!) Kohtukõned jäävad, ent argumentatsioonist olulisem on isiklik soosing. Oluliseks muutusid epideiktilised (ülistus)kõned. Viljeldi avalikult ka fiktiivseid näitekõnesid (deklamatsioone), mis varem olid vaid osa retoorikaõpetusest. Nn uus proosastiil: sententslik, puänte, vastandusi täis, pikki lauseid vältiv Pärast Nero valitsusaja lõppu (68 pKr) liialdustega ,,uus stiil" taandus. 71 pKr riiklik retoorikaõpetaja ametikoht: Marcus Fabius Quintilianus (ca 35 ca 100), u 95 Institutio Oratoria (,,Kõnekunstiõpetus", 12 rmt). Tähtsaimaks liigiks sai taas kohtukõne, teised liigid jäid tahaplaanile. Cicero stiil tõsteti taas ausse (Quintilianus 10.1.112: ,,Cicero pole mitte inimese, vaid kõnekunsti nimi") 127
uuritavas minevikuühiskonnas ja alahindama sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. 2. Mentaliteediajalugu ei suuda seletada mentaliteetide muutumist ja varieerumist ajast, seda, miks ja kuidas toimub üleminek ühelt ettekujutustesüsteemilt teisele. 3. Mentaliteediajalugu käsitleb ettekujutuste süsteeme autonoomsetena ega suuda neid adekvaatselt seostada ühiskonna, majanduse ja poliitikaga. 4. Mentaliteediajalugu kipub tegema liiga selgeid vastandusi erinevate mentaliteetide vahel, eriti nn. loogilisel ja eelloogilisel mõtteviisil, tuginedes aegunud evolutsionismimudelile. 5. Mentaliteediajaloo allikad on ebamäärased ja puudub korralik allikakriitiline hoiak (kuidas uurida vaimseid väärtusi ja ettekujutusi?) Mentaliteediajaloo naabrid Ideedeajalugu suurte mõtlejate ideede uurimine Intellektuaalne ajalugu eliidi vaimukultuuri analüüs
1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises Prantsuse etnoloog Levi-Strauss jõudis järeldusele, et igasuguses inimkultuuris ilmnevad universaalsed struktuuriprintsiibid, mille järgi korrastatakse maailma. Levi-Strauss pööras tähelepanu asjaolule, et erinevustele vaatamata on olemas üldised, universaalsed liigendusprintsiibid. Kõikides kultuuritekstides, nii sugulassüsteemides, müütides kui ka mujal, leidis Levi-Strauss kahest liikmest koosnevaid vastandusi ehk binaarseid opositsioone (parem-vasak ;mees-naine). 5 LeviStrauss eitab praktiliselt kultuuri ning sellega ka mõtlemise ajaloolist arengut. Alateadlik opereerimine binaarsete opositsioonidega, mis Levi-Straussi meelest on mõtlemises peamine, tuleneb tema järgi ajust ja on sellepärast kõikidel inimestel ühine, kultuurist sõltumatu ning mistahes arengus muutumatu. Levi -Strauss teeb vahet nn
klassikalisest kunstist tuttavaid süźeesid, kuid need olid otsustavalt kaasaegseks muudetud. Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti „suursugusesse“ konteksti šokeeris publikut. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis. See polnud küll vabaõhumaal, kuid selles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Hilisemal ajal aga sattus Manet ise oma noorte austajate mõju alla ning tema maalidesse ilmus rohkem õhku, valgust ja heledaid värve. Siiski ei saanud Manet`st impressionistide rühma liiget, ka ei esinenud ta nende grupinäitustel. Manet säilitab huvi oma piltide tegelaste hingeseisundi vastu, kuid vihjed neile jäävad alati delikaatseks ega muutu literatuurseks.
omaaegsest mässulisest sotsiaalsest liikumisest. Jällegi on pagulasluuletaja positsioon selline, et ta viibib erinevate poliitiliste tõmbe-tõukejoonte mõjuväljas väga tugevalt ja ei saa neist lahti. Tema luulekeel erineb Karuksist eriti 70ndatel. Luulekeel läheneb mingil määral proosale. Metafoorsust on vähem, seal on selgejoonelist jutustamist rohkem ja ka näteks irooniline distants on kuidagi väga tugevalt tunda. Irooniline distants loob ka selliseid vastandusi, mis põnevalt mängima hakkavad. Tal on nii poliitiliste motiividega luuletusi, kuid ka heitlusi jumalaga. Pagulasluule kokkuvõte Ühelt poolt homogeenne ja kitsasse ajavahemikku asetsev looming. Homogeensuse juures võib näha teatavat muutumist (Marie Under Ilona Laaman), saame aru, et see teekond on suhteliselt pikk. See, mida Laaman teeb, ei ole sama, mida teeb Under. Modernistlik pööre pole väga täpselt manifesteerunud, kuid mingi pööre on toimunud.
1) RÜTM. Rütmi ja ainese vahel on seos. Iga aines eeldab oma rütmi. Rütm iseloomustab asja enda olemusest jutustamine, abstraktne tajumine; 2) OOTAMATU ÜLLATUS. Lugeja ei oska iialgi oodata, millega luuletus või selle stroof lõpeb, nt „Hommik“ (karjaminek lõpeb mäeseinaga). Tuglase arvates lähtub see tunnus inspiratsioonist, mida juhib Liivi haige hing (prohvetlik tuluke); 3) STIILILISED ISEÄRASUSED . Liivi stiil on krobeline, konarlik, kasutab palju vastandusi ja kontraste. Liivi stiilielementidest silmatorkavamad on kordused, napisõnalisus ehk 25 minimalistlikkus. Luuletus põhineb üksikule detailile või pildile, millest tulenevalt näeb Tuglas krobelisuse tagajärjena, et Liivi luule mõjub katkendlikult. Liivi luulet on raske ette lugeda, sest ta värsimõõt on ebaühtlane, rõhud erinevad reati, rikkudes kauni kõla ära.
aasta ,,Hüljatute Salongis" põhjustas ,,Eine murul" suure skandaali, kuna teoses oli kasutatud klassikalisest kunstist tuttavaid süeesid, kuid need olid otsustavalt kaasaegseks muudetud. Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti ,,suursugusesse" konteksti sokeeris publikut. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis. See polnud küll vabaõhumaal, kuid selles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Hilisemal ajal aga sattus Manet ise oma noorte austajate mõju alla ning tema maalidesse ilmus rohkem õhku, valgust ja heledaid värve. Siiski ei saanud Manet`st impressionistide rühma liiget, ka ei esinenud ta nende grupinäitustel. Manet säilitab huvi oma piltide tegelaste hingeseisundi vastu, kuid vihjed neile jäävad alati delikaatseks ega muutu literatuurseks.
aasta ,,Hüljatute Salongis" põhjustas ,,Eine murul" suure skandaali, kuna teoses oli kasutatud klassikalisest kunstist tuttavaid süeesid, kuid need olid otsustavalt kaasaegseks muudetud. Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti ,,suursugusesse" konteksti sokeeris publikut. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis. See polnud küll vabaõhumaal, kuid selles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Hilisemal ajal aga sattus Manet ise oma noorte austajate mõju alla ning tema maalidesse ilmus rohkem õhku, valgust ja heledaid värve. Siiski ei saanud Manet`st impressionistide rühma liiget, ka ei esinenud ta nende grupinäitustel. Manet säilitab huvi oma piltide tegelaste hingeseisundi vastu, kuid vihjed neile jäävad alati delikaatseks ega muutu literatuurseks.
74 Terminoloogia Antonüümia on seos mingis olulises aspektis vastandlike tähendustega sõnade vahel, kusjuures ülejäänud tähenduskomponendid langevad kokku. Nende juures tasub tähele panna, et vastandlikud võivad tähendused olla kas mingis selgelt määratletud mõttes (valge vs must valguse peegeldamise võime alusel, kusjuures mõlemad tähistavad värvusi) või ka palju udusemalt (koer vs kass). Viimase sarnaseid vastandusi traditsiooniliselt sõnastikes antonüümidena ei esitata, kuid nende edukus sõnaseletusmängude strateegiana viitab nende tegelikule olulisusele inimtaju ja keele toimimispõhimõtete seisukohalt. Hüponüümia on seos soomõistet ja liigimõistet väljendavate sõnade vahel. Koer on puudli hüperonüüm, puudel seevastu koera hüponüüm. Hierarhia jätkub mõlemas suunas, nt võib koer ise olla imetaja hüponüüm. Meronüümia
annaabi.ee 
