50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kohukeee
Õppematerjali autor
Luuletused: ,,Nõmm". Tähtis koht isamaaluulel, mis on tihedalt seotud autori isikliku saatuse teemaga. Isamaa ja luuletaja sulanduvad Liivil üheks(,,Kui tume veel maa"). Isamaa on õnnetum ja armetum- kuid niisama valusalt armsat (,,Ma lillesideme võtaks", ,,... sind köidaks sellega ühte, / oh õnnetus Eestimaa!") võrldeb kord kodumaa-armastust ja -igatsust taru poole teel oleva mesilase lennuga (,,Ta lendab mesipuu poole"), kord ütleb lihtsalt: ,,Isamaa!/ Sinuga olen õnnetu ma, / õnnetum ilma sinuta")(,,Sinuga ja sinuta"). Saatuseluules kajastuvad ta enda tundeid, mõtted ja meeleolud, kõige isiklikumad hirmud ja ängid. Luuletused on ühteaegu pihtimused ja eneseselgitused; näib nagu elaks autor neis oma valu välja iseendaga kuuldavalt rääkides. Vähe säilinud armastusluuletused ,,Üle vee" lembelüürilika ilusamaid näiteid. Loodusest räägib Liiv alati konkreetsete piltide kaudu. Eestilik kõla on saavutatud rahvaluulevõtete kasutamisega
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Isamaaluule ,,Isamaale" sügavtundeline, sees traagilised noodid, ei ole tuleviku lootust. ,,Must lagi on meie tool" kurb saatus on kodul ja sel ajal, paralleeleinimtunnetega lagi on näinud perekonna pisaraid ja riidu ,,Ta lendab mesipuu poole" ka võõral maal olles ja surmaga silmitsi seistesihkab hing kodu ja isamaad, ka viisistanud (allegooria mesipuu/mesilased). ,,Ma lillesideme võtaks" ühendaks Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse, truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest (gradatsioon e. astendamine). ,,Sinuga ja sinuta" otsesõnu ütleb välja oma seose kodumaaga, et armastab oma kodumaad väga, ilma isamaata on asjad poolikud ja väärtuseta, tunne nagu oleks kirjutatud kallimale. ,,Eile nägin ma Eestimaad" kodumaa on ilus, kuid vaimselt vaikne ja mahajäänud, räägib kõike, mida ta Eestimaal nägi, nii rõõmus kui ka kurb. Äärmiselt kriitline ja realistlik. Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi
Läheb kirikusse, paneb ilusad riided selga. Tee peal kohtab tuttavat karjapoissi, kes kutsub kaasa kirkutorni, mis on ka elamus omaette. Seda mürgitab kellamees, kes torni tuleb ja pahandab nendega. Poisile läheb see hinge. On kirikus ja kuulab jutlust ning mõtleb, et kas see on parim valik, kuids ta enda erakordset päeva veedab. Teine poiss kutsub varesepesi lõhkuma, aga ta ei taha; läheb kala püüdma, aga see pole päris see. Kui päev õhtusse jõuab, on ta õnnetu, sest päev otsekui oleks tühja läinud. Sellest on leitud paralleele inimese eluga. 1907 astub ülikooli õigusteadust õppima. Enne pidi veel enda vanade keelte eksamid ära tegema. Stuudium edenes kenasti. Samal ajal täiendas inglise ja prantsuse keele oskusi. Luges kirjandust ja hiljem ka tõlkis nt Wilde'i, Dostojevskit. Ülikoolipäevil kirjutas kolm tuntumat novelli: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged", ,,Üle piiri". Nendes käsitleb noore inimese eneseotsinguid. Ühes
Maailma psühholoogiline tippteos , romaan.Polüfooniline romaan - mitme häälne romaan (tegelaskuju kannab oma süzeed , ei teki arengut, erinevate tegelaste lood põrkuvad.Peategelane vaesunud vürst Lev Mõshkin, nimetatud ka Jeesus Kristuse maapealseks tegelaseks.Autor tahtis kujutada üdini head inimest, kes parandaks maailma läbi headuse. Vürst nagu valge vares, ohverdada ennast , et teistel oleks hea.Kõige suurem ohver - ohverdab oma armastuse.Nastasja Filippovna - piltilus , on õnnetu, teda kasvatai Totski armukeseks. Arvas et ei vääri armastust. Vürst on armunud Aglajasse , aga teeb Nastasjale abielu ettepaneku , nähes teda õnnetult.Nastasja arvab , et ei vääri vürsti.Rogozin tapab Nastasja. Mõskin oli loo peategelane , kes oli Sveitsist ravilt tulnud ja pidi suure varanduse saama. Rongis oli Lebedev ja Rogozin ka.Mõskinil hakkas Nastasjast kahju , tegelikult armastas ta Aglajat. Nastasjale tundis kaasa. Nastasja tuned olid ära
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid