Salumets (1)

Salumets
Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused , millest osa on võetud looduskaitse alla.
Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks.
Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Toitaineid leidub salumetsade mullastikus palju.
Puurinne on liigirikas. Valitsevad laialehised puuliigid . Üheks salumetsades kasvavaks puuks on harilik tamm. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aasta vanuseni.Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Tamme küljes kasvavad tammetõrud on tammepuu seemneteks ja toiduks paljudele loomadele ja lindudele. Teadlased arvavad, et inimene tegi esimesed leivapätsid tammetõrujahust, tänapäeval tehakse tammetõrudest ravitoimega kohvi. Ravimina on laialt levinud ka noorte tammede koor. Tamme puit on väga hinnatud tema tugevuse pärast. Puudest leidub salumetsades veel harilik pärn, valgepöök, harilik vaher, harilik jalakas, arukask , harilik haab ja harilik kuusk .
Põõsarinne on samuti liigirikas. Näiteks sarapuu on rohkesti harunev heitlehine ühekojaline kõrge põõsas. Kõrgus 5 kuni 8 m. Üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kattesoomustest moodustunud kellukesetaolise narmastunud servaga lüdiga. Kujult on vili piklik või ümmargune. Juurestik on sarapuul hästi arenenud nii sügavuti kui laiuti. Eelistab värsket viljakat huumuse- ja lubjarikast mulda. Liigniiskes ei kasva. Üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed. Inimesed kasutavad sarapuud tünnivitsade tegemiseks ning mööbli viimistlemiseks. Veel on salumetsade põõsarindes esindatud mage sõstar, harilik kuslapuu , harilik türnpuu, paakspuu ja harilik lodjapuu. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu .
Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Koldnõges näiteks on mitmeaastane ühekojaline rohttaim, mille kõrgus on 15 kuni 50 cm. Õied asuvad enamasti 6-kaupa männases ülemiste lehtede kaenlas. Lehed on munajad , väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud lihtlehed. Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Maa alune osa on koldnõgesel risoom , mis on tal nöörjas ja harunenud. Koldnõges õitseb maist juulini ja on putuktolmleja. Salumetsades on rohurindesse kuuluvad taimed veel sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu -siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal , mis kuulub lehtsamblaliste klassi. Hõremurusalt kasvav väga kahar õrna välimusega 10 kuni 15 cm pikkuse varrega sammal . Lehed on väikesed ja ahenevad sujuvalt lühikeseks teravaks tipuks. Vars on rohkesti harunenud. Kähar salusammal paljuneb eostega ja on laia levikuga taim. Vajab viljakat huumuserikast metsapinnast. Kasvab nii maapinnal kui ka vanade tüvede alusel. Kähar salusammal ei oma praktilist väärtust. Veel leidub samblikest ja sammaldest salumetsades metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt.