Toit.
Traditsiooniderikkas 3000 aasta
vanuses
kreeka köögis on oluline roll
oliividel,
feta juustul, veinil, aedviljadel,
mereandidel
ja lihal. Tänu oma
heale geograafilisele
asukohale on kreeka
köögis
segunenud nii ida kui lääneriikide
traditsioonid.
Kreeka rahvustoidud on
rasvased
ja sisaldavad ohtralt maitseaineid.
Kreeklased söövad hommikusööki
suhteliselt
hilja . Rahvustoitude valmistamisel kasutatakse palju lamba- ja
vasikaliha .
Praadimiseks kasutatakse
peaaegu
alati üksnes oliiviõli. Populaarsemad kreeka toidud on kreeka
salat,
naturaalsest
jogurtist, küüslaugust,
kurgist
ja maitseainetest tzadziki kaste,
baklažaanisalat
(melidzanosalata),
juustusalat
(tyrosalata), jõekala barbuni, juustuga aedviljasalatid, riisi- ja
lihatäidisega
praetomatid (domates
gemistes),
krevetid, merivähid,
praetud kaheksajalad
(chtapodja), praetud
baklažaanid
(melitsanes),
puding ehk
makaronisuflee
(pastisio), kalamarjasalat (taramosalata). Väga maitsev on
värskelt
pressitud mahl. Kohvi juuakse
tavapäraselt
kahte moodi. Esimene on
ellinikos
kafes – paks
kange kohv, mis serveeritakse väikesest tassist ja
ilma
piimata.
Suhkur lisatakse kohvi sisse
juba
keetmisel . Teine, frappe, on külm
lahustuv
kohv millele lisatakse maitse
järgi
piima või suhkrut. Tee joomine ei ole
kreeklaste
seas eriti populaarne.
Kreeklaste
lauakombed jätavad soovida. Küünarnukke toetatakse kõikjale isegi
leivataldrikutesse. Sõrmi ei hoita toidupaladest eemal, ka
kondijäramine pole keelatud ka kõige peenemates restoranides.
Leivaga taldrik üle käia et kõik soustiriismed kätte saada ja
siis leib ära süüa on heakskiidetud. Paljudel inimestel õnnestub
toitu närides suud pärani lahti hoida, veel rohkem inimesi räägib
täis
suuga .
Kreeka
on maa kus mõeldi välja
ambroosia ja nektar, aga ka muidugi ka
surmaputk. Kreekas leidub hõrkasid roogi, aga ka toite mis küll ei
tapa aga maitse järgi võib see nii tunduda küll. Tavaline
rahvusroog on phassolada ehk paks oatomati-
porgandi supp.
Ehkki igal
religioonil on oma eripäerad, tehakse argipäevadel üldiselt
vormirooga või ühepajatoitu. Äsjatapetudväga noored loomad -
vasikas,
lambatall , kitsetall, põrsas, kanapoeg - on kreeklaste
arusaam "
heast " lihast. Vahemere hõbedased ja
kuldsed kalad on aluseks paljudele isuäratavatele roogadele. Koorikloomadest peajalgsetest ja mollukistest saab eelroogi või
koguni põhiroogi, mis panevad suu vett jooksma. Kreeklased on
maiasmokad seega on neil ka lõputu magustoitude valik. Nad
küpsetavad sadu
sorte traditsioonilisi kreeka leibu, kooke ja
küpsiseid. Söögiajad on niisama ebakindlad kui kreeklased ise:
Lõuna kella 11.30 ja 17.30 vahel ja õhtusöök peale kella kümmet
õhtul. Hommikusööki nad ei söö nagu see oleks kõlvatu aga tass
kohvi joovad nad ikka ja selle kõrvale paarkrõpuskit.
Kreeklased
joovad väga vähe seega on vähe alkoholismi probleeme. Viimasetel
aastatel on
viski kujunenud peaaegu rahvusjoogiks. Isegi kõige
pisemates külades metropolist kaugel on kohalikud tulised
piiritusjoogid. Nad joovad 45 miljonit pudelit viskit aastas mis on
suurim kogus inimese kohta maailmas.
Kreekas
usuvad kõik kurja silma jõusse, olgu vastuväited millised
tahes.Traditsioonide ja
ebausu segu annab end tunda kreeklaste elu
paljudes tahkudes. Näiteks ei julge
kreeklane kunagi öelda kui kena
või armas või elegantne laps välja näeb.Halvaks peetakse kui
külalistele ei pakuta midagi suupisteks. Enamik kombeid on seotud
religiooni vms.
Kõik kommentaarid