Kreeka (0)

Toit. Traditsiooniderikkas 3000 aasta
vanuses kreeka köögis on oluline roll
oliividel, feta juustul, veinil, aedviljadel,
mereandidel ja lihal. Tänu oma heale
geograafilisele asukohale on kreeka
köögis segunenud nii ida kui lääneriikide
traditsioonid. Kreeka rahvustoidud on
rasvased ja sisaldavad ohtralt maitseaineid. Kreeklased söövad hommikusööki
suhteliselt hilja . Rahvustoitude valmistamisel kasutatakse palju lamba- ja
vasikaliha . Praadimiseks kasutatakse
peaaegu alati üksnes oliiviõli. Populaarsemad kreeka toidud on kreeka salat,
naturaalsest jogurtist, küüslaugust,
kurgist ja maitseainetest tzadziki kaste,
baklažaanisalat (melidzanosalata),
juustusalat (tyrosalata), jõekala barbuni, juustuga aedviljasalatid, riisi- ja
lihatäidisega praetomatid (domates
gemistes), krevetid, merivähid, praetud
kaheksajalad (chtapodja), praetud
baklažaanid (melitsanes), puding ehk
makaronisuflee (pastisio), kalamarjasalat (taramosalata). Väga maitsev on
värskelt pressitud mahl. Kohvi juuakse
tavapäraselt kahte moodi. Esimene on
ellinikos kafes – paks kange kohv, mis serveeritakse väikesest tassist ja ilma
piimata. Suhkur lisatakse kohvi sisse
juba keetmisel . Teine, frappe, on külm
lahustuv kohv millele lisatakse maitse
järgi piima või suhkrut. Tee joomine ei ole
kreeklaste seas eriti populaarne.
Kreeklaste lauakombed jätavad soovida. Küünarnukke toetatakse kõikjale isegi leivataldrikutesse. Sõrmi ei hoita toidupaladest eemal, ka kondijäramine pole keelatud ka kõige peenemates restoranides. Leivaga taldrik üle käia et kõik soustiriismed kätte saada ja siis leib ära süüa on heakskiidetud. Paljudel inimestel õnnestub toitu närides suud pärani lahti hoida, veel rohkem inimesi räägib täis suuga .
Kreeka on maa kus mõeldi välja ambroosia ja nektar, aga ka muidugi ka surmaputk. Kreekas leidub hõrkasid roogi, aga ka toite mis küll ei tapa aga maitse järgi võib see nii tunduda küll. Tavaline rahvusroog on phassolada ehk paks oatomati- porgandi supp. Ehkki igal religioonil on oma eripäerad, tehakse argipäevadel üldiselt vormirooga või ühepajatoitu. Äsjatapetudväga noored loomad - vasikas, lambatall , kitsetall, põrsas, kanapoeg - on kreeklaste arusaam " heast " lihast. Vahemere hõbedased ja kuldsed kalad on aluseks paljudele isuäratavatele roogadele. Koorikloomadest peajalgsetest ja mollukistest saab eelroogi või koguni põhiroogi, mis panevad suu vett jooksma. Kreeklased on maiasmokad seega on neil ka lõputu magustoitude valik. Nad küpsetavad sadu sorte traditsioonilisi kreeka leibu, kooke ja küpsiseid. Söögiajad on niisama ebakindlad kui kreeklased ise: Lõuna kella 11.30 ja 17.30 vahel ja õhtusöök peale kella kümmet õhtul. Hommikusööki nad ei söö nagu see oleks kõlvatu aga tass kohvi joovad nad ikka ja selle kõrvale paarkrõpuskit.
Kreeklased joovad väga vähe seega on vähe alkoholismi probleeme. Viimasetel aastatel on viski kujunenud peaaegu rahvusjoogiks. Isegi kõige pisemates külades metropolist kaugel on kohalikud tulised piiritusjoogid. Nad joovad 45 miljonit pudelit viskit aastas mis on suurim kogus inimese kohta maailmas.
Kreekas usuvad kõik kurja silma jõusse, olgu vastuväited millised tahes.Traditsioonide ja ebausu segu annab end tunda kreeklaste elu paljudes tahkudes. Näiteks ei julge kreeklane kunagi öelda kui kena või armas või elegantne laps välja näeb.Halvaks peetakse kui külalistele ei pakuta midagi suupisteks. Enamik kombeid on seotud religiooni vms.