Viimsel
hetkel tulnud pääsemine. Küsimused artikli põhjal.
Kus
elavad piisonid ?
Ameerika
piisonid elavad Põhja-Ameerika rohtlas, preerias.
Kuidas
on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Too näiteid piisoni
toimetuleku kohta preerias.
Piisonid
söövad taimetoitlastena ise toitu, mida teatud määral ise
kasvatavad. Talvel jääb nende
toit( rohi ),
lume alla, sellepärast hakkavad piisonid juba esimese lume maha
sadades oma
maid
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
suvaline29
Õppematerjali autor
Kus elavad piisonid Piisonid elasid Põhja-Ameerikas preeria aladel. Tänapäeval on neid igal pool maailmas loomaaedades kus võivad elada kuni 50 aastaseks. Vabas looduses on neid rohkem Aafrikas ja Ida- Aasias. Euroopa piison on Ameerika sugulasest väiksem. Piisonid toituvad rohust ja elavad seega rohtla aladel Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid hakkavad juba esimese lume saabudes oma maid lumest koristama. Muidu ei saaks nad liikuda ja toitu otsida. Toitu otsides lükkavad piisonid sahana lume kõrvale või tungivad, rindkere ees, läbi paksu hange. Pullid tavatsevad lumest puhtaks rookida suuri alasid, et kari toitva rohuni pääseks. Janu kustutamiseks sõtkuvad nad järve või tiigi jääd, ja kui seda purustada ei õnnestu, siis söövad lund. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Kui midagi ei tehtaks, kasvaks preeria täiesti umbe. Piisonid hoiavad oma keskkonda, langetades aeg-ajalt
1.Kus elavad piisonid? Piisonid elavad Euroopas ja Põhja Ameerikas. 2. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid võtavad vahel tolmuvanne mille eesmärgiks on karvkatte vahetumise sujuvamaks muutmine, putukate eemale hoidmiseks ning ka päikese kaitseks. Tihe ja paks karvkate putukate ja päikese kaitseks. Teravad sõrad paremaks liikumiseks. Väga arenenud haistmine, haistavad ohtu juba 2 kilomeetri kauguselt. Piisonid koristavad oma maid lumest puhtaks kuna nende peamine toit talvel ongi just rohi ja juurikad. 3.Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Taimetoitlastena söövad piisonid rohtu, kui seda ei tehtaks kasvaks preeria umbe.Lisaks langetavad piisonid ka väikeseid puid.Maas need kuivavad ning süttivad kiiresti põlema, mis soodustab tulekahjusi. Tulekahjud hävitavad kõik maapeal oleva kuid jätavad juured alles. Seega tekib palju viljakat mulda ning rohi saab võimsalt kasvada.Piisoni
"Viimasel hetkel tulnud pääsemine" 1. Kus elavad piisonid? Praegusel ajal elavad piisonid nii Euroopas, kui Ameerikas. 2. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Too näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Nad murravad puid maha, mis maas kuivavad ning seejärel süttivad, seepärast ongi preerias palju metsa tulekahjusi. Preeriatulekahjud hävitavad enamiku taimedest, jättes alles vaid rohu juured. Peale tulekahjut kasvab maast võimas rohi ning nii saavad piisonid oma kõhu täis. Nad ajavad ka lund laiali, et oma toitu kätte saada, nii on nad abiks ka inimestele, inimesed ei pea enam ise lunf ära ajama neil on elavad lumesahad. 3. Kuidas on preerias koosluse säilimine sõltuv piisonitest? 4. Miks hävitati piisonid? Piisonid hävitati selle pärast et kontinendi hõlmamine vajas raudteid ja seetõttu ka indiaanlaste maid. Kuna piisoneid oli sellel ajal väga palju (60 miljonit), siis o
Normaalses tasakaalustatud ökosüsteemis geneetilised süsteemid tagavad tasakaalu ja normaalse funktsioneerimise kõigil ülejäänud tasanditel. Kui midagi peaks juhtuma ühel tasandil, mõjutab see kõiki teisi tasandeid. Endla Reintam, 2008/2009 10 Muutused ümbritsevas keskkonnas ilmnevad ca 3540 aastaste tsüklitena loomsetes organismides. Seetõttu võivad praegusel hetkel tehtavad vead (reostus) ilmneda 3540 aasta pärast. Näiteks, inimene hakkab oma kasvatusele ja haridusele tehtud kulutusi tasa teenima 3540 aastasena. Nii võib kujutada integratsiooni ökosüsteemis. Sellel skeemil on kogu elu tervikuna seotud tahke, gaasilise ja vedelaga ja kogu elu ise mõjutab tervenisti vedelat, tahket ja gaasilist. Tasakaalulises ökosüsteemis on need seosed reguleeritud. Ameerika ökoloog B. Commoner (1974) on formuleerinud ökoloogia seadused, mis puudutavad
Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on tõusnud. Autode hulk on kasvanud, samas kütuse kvaliteedi paranemine, autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud kaasa heitgaaside ja raskemetallide vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
paljud samasugused imeliselt kerge ja selge õhuga ümbritsetud väljamäed keset otsatut sood ja raba. Nende kohal lendasid helevalged pilved nagu hirmunud lagled. Ainult häält ei teinud nad. Taevaalune oli hoopis vaikne, kui ei pannud tähele lõokeste laulu ja linavästrikku katuseharjal või aiateibas. Tundide kaupa sumati soos ja vees, mis paiguti lausa solises, paiguti sauna-Madise varvaste vahel ainult virtsus. Ainult väikesel Hallikivimäel ja Jõessaares oli päris kuiv. Viimasel oli millalgi põldu haritud, aga sauna- Madisel puudusid teated, millal see oli toimunud. Seletuseks ütles ta ainult: «See pidi küll väga ammu olema, sest varsti on põllu asemel uuesti mets.» See alalhoidunud põllulapp siin kaugel soosaarel mõjus kui muinasjutt. Ta tekitas imelikult omapärase ja koduse tundmuse. Sest seletamatagi oli äkki kõigil selge, et millalgi on siin inimene liikunud, tegutsenud, mõtelnud
«Ehk muidu me poome paleefoogti komöödia ja moralitee asemel üles.» 18 «Hästi öeldud,» kisas rahvas, «poome kõigepealt tema seersandid üles.» Järgnes suur heakskiidukisa. Vaesed seersandid kahvatasid ja vaatasid üksteisele otsa. Mass hakkas nende poole liikuma ja nad nägid juba, kuidas nõrk puust balustraad, mis neid rahvast lahutas, surve mõjul kõikuma lööb ja järele annab. Silmapilk oli kriitiline. «Maha! Maha!» hüüti igast küljest. Sel hetkel tõusis riietumisruumi vaip, mida eespool kirjeldasime, ja nähtavale ilmus isik, kelle nägemine juba rahvahulga seisma pani ja nagu võluväel ta viha uudishimuks muutis. «Vait, vait!» See kõhklev ja kõigest kehast värisev isik tuli, kogu aeg kummardusi tehes, mis liginedes üha põlvituste sarnasemaks muutusid, marmorlaua ääreni. Vahepeal oli erutus vähehaaval vaibunud. Oli alles jäänud vaid kerge sumin, nagu see ikka on omane vaikivale rahvakogule.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid