Kuigi talupojad olid sunnismaised ja nende elukvaliteet oli madal,siis oli neil vähemalt kindlustunne, et neil on alati tööd ja koht, kus elada ning samas vähenes ka orjade osatähtsus. Kuigi feodaalkorra juures leidub palju tugevusi, siis tegelikkuses kujunesid feodaalsuhted sageli küllaltki keeruliseks. Tihti hakkasid läänimehed oma maid omakorda edasi läänistama. Siit tuleb ka lause: ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." Seega, senjööril puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle. Tuli ka ette, et feodaalid võtsid maid lääniks erinevatelt senjööridelt ja olid seega mitme senjööri vasallid. Vasallid rikkusid ka truudusevannet. Samuti muutus aja jooksul tavaks pärandada maavaldusi isalt pojale. Nii said läänidest perekonna pärusvaldused, mida valitsejal polnud enam võimalik tagasi võtta. Uute valduste saamine ajendas feodaale ka röövretkedele ning see põhjustas kodusõdu. Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida.
riikide vahel. Pärast maade jagamist tuli aga maaisandatel oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada, rajati linnuseid, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed, kelleks võisid enamasti saada Põhja-Saksamaalt pärit vasallid, kuid samas ka kohalikud ülikud, kaupmehed ja linnakodanikud. Hiljem läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid kiiresti omaks uued väärtushinnangud, uue keele ning sulandusid vasallkonda. 13.saj keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid selleks, et koguda andamit talupojalt, kes võis vabalt maad kasutada. Sajandi lõpupoole siirdusid aga enamus vasalle maale ning asutasid esimesed eramõisad. Eestlaste jaoks toimus muutus, nende maa territooriumid olid ümberjagatud uute võõrvõimude vahel ning neid püüti muuta euroopalikumaks. Valdav osa kohalikust rahvast- eestlastest, taandati siiski talupojaseisusesse, mis oli õiguste
· kristlus lõhenes ja pakuti välja · Ühtne usk katoliiklus, mis oli nii rahvusriigiideid religioon kui ka ideoloogia · kiriku mõju vähenes, tugevnesid · Kiriku väga suur osakaal, vaimlikku loodusteadused. Rahvuskirikud võimu peeti ilmalikust võimust tähtsamaks · vasalle polnud · Eksisteerisid vasalliteedisidemed · pärisorjus Ida-Euroopas säilis · Pärisorjuse kujunemine (suurenes), Lääne-Euroopas kadus · rahvusriigiideed. (ühtsed huvid mida · Rahvusriigid puudusid, valitseja kaitses valitseja) ühendas riigi tervikuks, kuid see koosnes
kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad. Jüriöö ülestõus oli poliitiline üritus. Poliitiliselt oli olukord keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele elanikele aga lubati see-eest vastupidist. Jüriöö ülesõtõus oli talupoegade mäss. Mässajateks olid enamasti kohalikud adramehed. Vaenulikult suhtusid eestlased ka suurte maavaldustega Padise kloostrisse, mille ehitustööd ja maksud olid rahvale raskeks koormaks. Jüriöö ülestõus oli häsit korraldatud üritus. Ettevalmistust ja plaani peeti salajas ning rahutuste puhkemine oli kõikidele ootamatu
See on üks jubedamaid ja julmemaid sündmusi, mis on kunagi toimunud Eesti aladel. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli muistse vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti ala saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad. Jüriöö ülestõus oli poliitiline üritus. See oli lihtsameelne. Poliitiliselt oli olukord keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele elanikele aga lubati vastupidist. Jüriöö ülesõtõus oli talupoegade mäss. Mässajateks olid enamasti kohalikud adramehed. Keskajal oli suur mõisate rajamine. Harju-Viru tollasest 23. teadaolevast mõisast asus 21 Harjumaal. Vaenulikult suhtusid eestlased ka suurte maavaldustega Padise kloostrisse, mille ehitustööd ja maksud olid rahvale raskeks koormaks.
Konflikt kurelaste alade pärast Balduini ja riialaste ja Ordu vahel > lahenes, kui saabus Riia ppks saanud Nicolaus >Kuramaa jagati võrdselt Ordu, Riia kiriku ja Riia kodkonna vahel; Järva ja Viru langesid Mõõga ordule. 1231 lahkus Balduin Liivimaalt Rooma, kus talle anti rohkelt volitusi(Kuramaa eluks ajaks, paavsti legaat Liivim, Ojam, Soome, õigus vabadel pkondadele). Balduni saabus uuesti Liivimle 1233 suvel, tegutses ettevaatlikumalt, toetjana arvestas Viru vasalle, Dünamünde ja Kärkna kloostri munki, üksikuid vaimulikke ja mõõgavendi. Võttis omale Viru- Järva- ja Läänemaa, eriti tähtsaks kujunes Tln linnuse omastamine. Lossiplatsil ja toomkiriku ees puhkes lahing aug või sept algus 1233, kus Balduini vasallid said rängalt lüüa, Balduni ise põgenes Tlnst Riiga ja pani orduvenand kirikuvande alla, kuid tulutult. Kavatsused ka vene suhtes olid luhtunud, pilkeks rüüstasid pihkvalsed 1234 märtsis Trtu p
põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandli. Aja jooksul suurenes läänimeeste ehk feodaalide sõltumatus valitsejast. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nad võisid näiteks kogudamakse ja mõista kohut. Nii sai vasallidest ka kohalik asevalitseja. Kuningate suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvuse suurmaavaldajatest. Kreeka ja Rooma hiigelaegadel olid talupojad olid olnud talupojad isiklikult vabad väike-ettevõtjad ja raskemad ning ebameeldivad tööd olid orjade teha. Varakeskaja jooksul sulasid aga orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks.
Jüriöö ülestõus 23.apr.1343-1345 Koostas: Kätlin Karpovski Eesti enne Jüriöö ülestõusu Põhjus Levisid kuulujutud, et Taani kuningas kavatseb Harju- ja Virumaa Saksa ordule maha müüa. See puudutas eelkõige vasalle, kes olid muutunud võimsaks ja isesesvaks jõuks Vasallid püüdsid Harju ja Viru müüki igati takistada, et saavutatud õigused ei kaoks. Taani ja Liivi ordu leppisid 1341.a. Eesmärk Pühkida võõras võim minema ja alistuda Rootsi kuningale, kes oli Harju-Viru omandamisest sammuti huvitatud, tehes seda aga suhteliselt tugevalt positsioonilt ja omadel tingimustel. Ülestõusu puhkemine
(senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; enamik Lääne-Euroopa keskaegseid ülikuid olid eodaalid. Rüütel- (1) sursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliten olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakserüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud. Sunnismaisus- talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada pärisorjus- talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama mõis- suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad koormised- talupoegade kohustused isanda vastu; peamiselt mõisategu ja loonusrent mõisategu- talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel
* Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis sõjameestele teenistuste eest tasuda. Kuidas nõrgendas feodaalsüsteem kuningavõimu? Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida, hakkas suurenema poliitiline ebastabiilsus. KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne edasiminek, mille eesmärk oli saavutada Antiik- Rooma tase. Karolingide dünastia Frangi riigis. MISJON- ristiusus ulatuslik levitamine, sai alguse Briti saartelt (Iirimaalt) APOSTEL PEETRUS- Rooma I piiskop, paavstluse alusepanija (loe) PIPPIN LÜHIKE- Paavstist sai ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. PÜHA BENEDICTUS- Ermiit, kes rajas kloostri ja pani paika reeglid
Riia Piiskopkond Tartu Piiskopkond Saare-Lääne Piiskopkond 2)Põlisrahva koormised 1)Kümnis- 1/10 kogu sissetulekust 2)Hinnus- Kindlaks määratud naturaalmaks ja seda maksti kümnise asemel 3)1/10 kümist- Kohaliku preestri ülalpidamiseks 4)Teaotöö- Tõõtamine mõisa põllul 5)Trahvid 6)Kingitused 7)Linnuste, kirikute, teede ja sildade editamine 3)Jüriöö ülestõusu põhjused Taani kuningriik ei suuda ohjeldada isepäiseid vasalle P.-Eestis. Taanid kuningas otustas oma maad P-Eestis maha müüa. Müügist oleks ta saanud raha ja elada muretut elu. 4)Jüriöö ülestõusu eellugu: huvitatud pooled(kellel millised huvid olid) Algas 23.apr. 1343a. Hästi valitud algus ja põhjalikult ette valmistatud. Edu taheti saavutada ootamatusega. Ülestõusnute algedu oli suur. Mõisnikud peitusid Paide ja Tallinna müüride taha peitu. Pärats esimets rünnakut valiti 4 kuningat. Turu foogt pidi tulema leavastikuga 18.mai
Jüriöö Ülestõus Jüriöö ülestõus algas jüriööl 23. aprillil 1343 Taanile kuuluval Harjumaal kuid hõlmas ka Läänemaad, kus arvatavasti algas ülestõus 25. aprillil ja Saaremaal. Eestlased hakkasid vastu saksa feodaalide rõhuvale võimule, et oma iseseisvust taastada. Harjulased põletasid mõisasid, kirikuid ja tapsid kõik sakslased, kes neile ette jäi. Padise kloostris tapeti 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid enda hulgast 4 nn kuningat ja nende 10 000 pealine malev läks Tallinna lähistele. Saatkond asus Turu ja Viiburi foogtilt abi otsima, tasuks lubasid eestlased hakata Rootsi alamaiks ja nad saidki neilt lubaduse appi tulla, aga nad jäid oma tulekuga hiljaks. 4. mail kutsuti 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga. See üritus osutus aga lõksuks ja kuningad raiuti rüütlite poolt tükkideks ja osade andmete põhjal aeti nende
Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Liivi Ordus eristati kolme seisust: · rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. · poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. · preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud,kes teostasid mõisade kaudu ka kohaliku haldust. Ordu majanduselu juhtisid linnuste ja losside majandusülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid ning teised sarnased ametimehed.
Konflikt paavsti ja keisrivõimu vahel. 1225. aastal saadeti Modena piiskop Wilhelm, kes pidi lahendama vastuolusid uute võimude vahel ning kuulama ära arvukad sakslaste vastu esitatud kaebused. Tahtis luua paavstile kuuluva vaheriigi, kuid ei saanud sest 1227. aastal piirasid orduväed Tallinna. Saabus Baldwin Aulnesur-Sambre’i kloostrist kes suutis mõjutada orduvendi Toompea linnust üle andma. 1233. rünnati paavsti vasalle, kes kõik tapeti Tallinna Toomkirikus. Feodaalriikide teke vallutatud aladel 1236. aastal sai Mõõgavendade ordu Salue lahingus leedulastelt lüüa. 1237. aastal ühinesid selle jäänused Saksa orduga. 1238. aastal Liivi ordu ja Saksa ordu vahel Stensby leping, millega sai Taani kunigas tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, ülejäänud Saksa-Rooma keisrile. Orduala pealinnaks sai Võnnu (Cesis) Ristisõdade lõpp Pärast Eesti vallutamist oli ordu põhirõhk
maksmisel kui too on sattunud vangi ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised, sest senjöörid ei saanud vasalli ustavuses kindlad olla. Vasallid omakorda jagasid oma maid väikevasallidele. Kuna läänistamine oli kahe inim. kokkulepe ja vasall andis truudusvande ainult omaenda senjöörile, mitte senjööri senjöörile, siis puudus ka senjööril õigus käsutada oma vasalli vasalle. Kui läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaks pärandad neid isalt pojale- pärusvaldused. Feodaalide seiklus-ja saamafimu põhjustas kodusõdasid, selle tagajärjel nõrneges kuningavõim ja suurendas poliitilist ebastabiilsust Lääne- Euroopas. · Rüütliseisus e. Sõjameheseisus oli oma päritolult ja sotsiaalselt positsioonilt üsna mitmepalgeline
Linnakodanikud, kes varustasid kõiki käsitöösaadustega ja ülemerekaupadega. 2.Miks nimetatakse keskaja ühiskonda tardunud ühiskonnaks? Ühiskond, kus usuti, et jumal on pannud inimese tema kohale ja määranud kindlaks tema eluülesande. Talupoeg ei saa rüütliks ja rüütel talupojaks. 3.Selgita lause ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall" senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle 4.Millised olid keskaja talupoja õigused ja kohustused? Õigused: isiklik vabadus, pärilik maakasutus, osaleda kohtumõistmises, Talurahva sotsiaalsed rürmad Kohustused: viljakümnis, hinnus, sõjaväeteenistus, ehitamine, põllu harimine 5.Mida tähendas sunnismaisus ja pärisorjus keskaja ühiskonnas? Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada pärisorjus- isikliku vabaduseta maaharijad, kes
keskaegseid ülikuid olid feodaalid · Rüütel (1)suursugune sõjamees ratsaväelane keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud · Sunnimaisus talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada · Pärisorjus talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama · Mõis suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad
riigid asuvad jagatud aladel? Verduni kokkuleppega kolmeks: Ida-Frangiriik, Lääne-Frangiriik ja Lõuna-Frangiriik. Tänapäeval asuvad seal Saksamaa ja Prantsusmaa. 7. Feodaalühiskond. Nimeta feodaalühiskonna tunnused. lk.82-83 Senjöör ja vasall, 8. Miks kujunes välja olukord, mille kohta öeldi ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" Juba vasalliseisuses olevad inimesed hakkasid omakorda endale vasalle võtma nind nende vasallide üle juba esimesel senjööril võimu ei olnud. 9. Bütsants. Kirjeldage Bütsantsi keisririigi ülesehitust keisri positsioon Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis keisrile ainult nõu anda. Keisrile allusid mitmesugused ametkonnad ja nendes oli kindel hierarhia. 10. Nimeta sinu arvates keiser Justinianuse valitsemisaja (527.-565.a) kolm peamist saavutust 11. Ikonoklastide ja ikonoduulide tüli põhjus
1503 sõlmiti rahu. Sise: sõjad, ordu püüdis Liivimiaad vallutada, piiskopid olid selle vastu. Välis:halvaks läheb 15, 16 saj. Naaberriigid tugevnevad ja ühinevad. Liivimaa jäi nõrgaks ja oli kergeks saagiks teiste riikidele. 9.Naaberriigid tegevnesid. 10.Liiviordu pidi maksama venemaale makse.. ja nad alati jäid hiljaks nendega.. ja siis Ivan Julmel oli õigus hakata pihta sõjaga.. 11)Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. 12.Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. 13.Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud,ordumeister koos orduametnikutega, vasalkondade esindajad nende seas juhtivalt Harju- Viru omad, linnade esindajad. 14.Reformatsioon- usupuhastus, kirik korraldati ümber. 15.Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi.
1. Iseloomustage paavsti ja keisrivõimu vastasseisu 11-13 sajandil. Millest olid vastuolud tingitud? – Kui Püha-Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kõige selgemalt iseloomustas vastuolu investituuritüli, mida põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad. 2. Mõisted: Kuuria – paavstiõukond Legaat – saadik Kümnis – kirikumaks Bulla – dokument 3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on katoliku vaimilike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Pühakud on isikud, kes on inimeste
seisukohast, Tallinna lossist, a. 1227 välja: taanlased andsid lossi vormiliselt paavstile üle. Eestlased toetasid seda pööret avalikult või vaikides; nendest olid selles loos iseäranis tegevad järvalased, kelle pantvangid olid endisest ajast ordu käes. Varsti selgus eestlastele, et nende seisukord oli nüüd hoopis halvemaks muutumas ja et sakslastest veel raskem oli lahti saada. Kuna ordu muidu ei soetanud vasalle piiskoppide poolt temale antud mail, tahtis tema neil ilma piiskoppideta omandatud mail vaid ordule alluvate vasallide kaudu oma valitsust siin kindlustada. Pandi alus Harju-Viru (saksa) vasallkonnale, kelle võimu kasvamine pärast üheks Eesti vabaduse lõpliku kokkuvarisemise põhjustest sai. Sellega ei tahtnud põhjaeestlased millalgi leppida, seda enam, et ordu sissetikkumine näis paavsti korralduste vastu käivat, nagu seda 1228. a. keegi, kes ennast paavsti saadikuks nimetas
asemikuks Gregorius Suur- tegeles lisaks usuasjadele ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega; juhtis Rooma linna kindlustamist; korraldas roomlaste suhteid langobardidega; rajas kloostreid; korraldas liturgiat; avaldas teoloogilisi kirjutiti; pani alguse Gregoriuse koraalile; tea autoriteet ultaus isegi Inglismaale Gregorius VII- oli veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle; pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt; õhutas Saksamaa vasalle mässule Innocentius III- tema ajal viidi ellu Greogorius VII ajal sõnastatud põhimõtted; sai sekkuda riikide siseasjadesse; oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja; kuulutas välja IV ristisõja; täpsustas ristiusu seisukohti; täiustas kiriku korraldust; tema valitsusaeg oli keskaegse paavstivõimu kõrghetk 9. Kiriku korraldus - paavst, piiskopid, peapiiskopid, preestrid. Kloostrid ja mungad. Olulisimad kloostriordud.(ptk 12) Piiskopid olid suuremate piirkondade usuelu juhid
· Paljud läänimehed hakkasid omakorda läänistatud maid edasi läänistama. Tekkisid ka pärusvaldused ja valitseja võim nõrgenes, sest tal polnud võimalik neid maid enam tagasi võtta. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2). · Paljud vasallid, kes olid truudusevande oma senjöörile andnud hakkasid oma maid omakorda edasi läänistama ja sellepärast ei saanud senjöör oma vasalli vasalle käsutada. · Läänistatud maade pärandamise tõttu polnud valitsejal võimalik neid maid enam tagasi võtta. 3. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus (2)? · Päritolu - osad feodaalid olid vanadest ülikusuguvõsadest pärinenud vasallid (krahvi tiitel ja hertsogi tiitel). · Sotsiaalne positsioon - mõned feodaalid omasid suuri maid. 4. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks (2)?
13.Mil viisil levis ristiusk keskajal ja milliseid ülesandeid kirik täitis keskajal? Misjonäridega-nad levitasid ristiusku ja pöörasid inimesi kristlasteks. Pealesurmine-risitsõjad 11-13 saj. Teostas kirikukümnist. Tegi usupuhastust. 14.Millal ja kuidas tekkis Kirikuriik? 766 pKr- Itaalia aladel, kui Pippin Lühike aitas paavstil vabaneda langobardidest. 15.Millest oli tingitud paavstivõimu langus varakeskajal? Valistsejad läänistasid kiriku maid ja seadsid oma vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele, kes aga ei olnud huvitatud kiriku usuasjadest. 16.Millised muutused kaasnesid ristiusu kirikus aastal 1054? Iseloomusta ida- ja läänekirikut. Kirikulõhe. Kirik jagunes kaheks: Katoliku kirik ja Õigeusu kirik. Katoliku kirik: kõrgeim võim rooma paavst, vaimulik ei tohi astuda abiellu, püha vaim lähtub nii isast kui pojast. Õigeusu kirik: Kõrgeim võim konstantinoopoli patriarhil, preestrite abielu on tavapärane, püha vaim lähtub
vahel. Pärast maade jagamist alustasid maaisandad oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitamist. Rajati linnuseid, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed, kelleks võisid enamasti saada Saksamaalt pärit vasallid, kuid samas ka kohalikud ülikud. Hiljem läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid kiiresti omaks uued väärtushinnangud, uue keele ning sulandusid vasallkonda. 13.saj keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid selleks, et koguda andamit talupojalt, kes võis vabalt maad kasutada. Sajandi lõpupoole siirdusid aga enamus vasalle maale ning asutasid esimesed eramõisad. Eestlaste jaoks toimus muutus- nende maa territooriumid olid ümber jagatud uute võõrvõimude vahel ning neid püüti muuta euroopalikumaks, mis polnud küll halb, kuid täielikku vabadust neil enam polnud.
lagunemine ning Lääne-Euroopa killustatud? · Kasvas feodaalide sõltumatus. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Näiteks võisid nad mõista kohut ja koguda makse. Nii sai nendest kohalikud asevalitsejad. Läänidest sai lõpuks perekonna pärusvaldus, mida võis edasi pärandada algselt oma poegadele, kuid hiljem ka naisele. Kuningate suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. 5. Mis on karolingide renessanss? Millest seisneb selle tähtsus? · Karl Suure suguvõsa troonil oleval ajal toimunud kultuuri elavnemine on tuntud kui karolingide renessanss. · Karl Suur koondas oma õukonda omamoodi õukonnaakadeemia. Frangi õukonda kogunenud õpetlased
rüütel-elukutseline ratsasõdalane lään-tuluallikas, tasu vasallile ustavuse ja teenistuse eest koormised-talupoegade kohustused isanda ees mõisategu-teokohustus ehk talupoja kohustus töötada isanda mõisas loonusrent- sunnimaisus-talupoegade keeld ilma isanda loata elukohta vahetada pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm mis põhineb sunnimaisusel ja orjade müümisel turniir-rüütlite omavaheline jõukatsumine senjöör-suurmaavaldaja kes pidas vasalle vasall-vaba inimene kes vandus truudust senjöörile III KARL SUUR •Pippin Lühikese poeg, Karl Martelli pojapoeg •Frangi riigi võimsaim valitseja •Rooma keiser Tuntud kui suur vallutaja, tema valitsemisajal saavutas Frangi riik suurimad mõõtmed. Rahvas armastas ja austas teda väga, temas nähti Jumala maapealset esindajat. CHLODOVECH •Germaani rahva hõimupealik •Frankide kuningas Chlodovech pani aluse Merovingide dünastiale. Läks ajalukku eelkõige Frangi riigi loojana.
Püha-rooma keisririik tekkis-paavstid nõrgad. Pope valiti vaenutsevate Rooma ülikuperekondade hulast, vajas keisri kaitset. 11 saj. Pepeid, kes tahtsid muuta usuelu olid võimekad, tõstsid euroopas popide autoriteeti. Tähtsaim sel ajal Gregorius7(1073-1085)- vaimulik ilmalikust võimust üle, püha kohustust ta meelest vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt, tüli nii riigim kui ka usum. Tahtsis piiskoppe ametisse määratainvestittritüli) Heinrich 4 õhutas mäsülle vasalle, pidi vabandama. Sõdid usulastega edasi. Barbarosa valitsusajal(1152.1190) popid ja poliitikud verised võitlused eriti. Popide kõrgaeg saabus Innocentius3(1198-1216) mõned valitsejad koguni paavsti vasalliks, kujunes välja l ja p Euroopa katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus. Feodaalid ja dongihoted Feodaalkord- vasalli ja senjööri vaheline suhe. Vasall senjööri kaitse all, senjöör vasallile kasutada e. Läänistada maad seal elavate talupoegadega
selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kui feodaal teenistusest loobus, pidi ta ka maatüki tagastama. Kuna feodaalidest ratsanike osatähtsus sõjas kasvas, siis peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas sõjavägede peajõu. Aja jooksul muutus tavaliseks, et vasallid pärandasid lääne isalt pojale, kuigi need olid antud vasallidele vaid kasutada. Feoodidest said perekonna pärusvaldused. Kuningate suutlikku vasalle oma võimu all hoida vähenes, see nõrgendas kuningavõimu nin suurendas poliitilist ebastabiilsust. Lääne-Euroopa killustatud ning Frangi riigi lagunemine oli paljude ajaloolaste meelest kaootiliselt arenenud feodaalsuhete tagajärg. Feodaalid võitlesid Ristisõdades ristiusu eest. Kui varem oli nende ajaviiteks tülitsemine, riisumine ja tapmine, siis Ristisõdade ajal kujunes välja rüütliseisus ning rüütlieetika
18. Vasallide õigus muutus kindlamaks, kuna vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisaid. 19. Kõrgemaid vaimulikke nimetati toomhärradeks. 20. Maakaitse lasus rüütlitest läänimeestel. Nad elasid linnustes. 21. Talupojad pidid sõlmima maapäevadel seisuste vahel terve rea kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimuseta välja andma. Kasu said sellest mõisnikud, aadlikud, isandad. 22. 13 sajandi keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid paar korda aastas, et määratud andameid vastu võtta. Siis peeti talupoegadega ühiseid söömaaegu ehk vakusepidusid. 23. Kaubanduse ja Hansa liidu kaudu jõudis maale uusi kultuurimõjusid. Kuna kaupmehed peatusid linnades ning nende kaudu levis nende maade kultuuri. 24.Kultuuri juurdumine maarahva seas oli aeglane, kuna maale ei jõudnud kultuur nii kiiresti kui linnadesse. 25
muutused seni veel üsna muutumatuna püsinud kultuuris? Üks olulisemaid muutuste põhjustajaid oli kiriklik reformatsioon, mis sai alguse Saksamaalt 1517. aastal tänu Martin Lutherile. Liivimaale ja ka Eestisse jõudis see juba 1523. aastal. Lutheri õpetuse sisu eeldas kolme punkti: jutlused peavad toimuma emakeeles, õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab inimene piiblist. Need õpetused levisid eelkõige linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivimaa haru, enamik vasalle ja piiskopkonnad jäid truuks katoliiklusele, siis pidi ka enamik maarahvast selle usu juurde jääma. Sellegipoolest hakati ka ka katoliiklikes kogukondades panema suuremat rõhku emakeelsele jutlustusele, mis tõi põliselanikud kristlikule Jumalale lähemale ning see viis omakorda hariduse leviku suurenemisele. 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat, Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli katekismus ja selle kirjutamisele andis
Sellel päeval anti märgutuli. Selleks valiti väga hea päva, sest Jüripäeval alustati tavaliselt põllutöid ja lõpetati karja laudaperiood. Selle päeva kommete hulka kuulus ka jüritule põlemine. Nii sai and signaali asjassepühendatuile, ilma et märgataks midagi ebatavalist. Samuti valiti see päev ka sellepärast, et see sümboliseeris uut algust. Eestlased olid rüüstanud Padise kloostri ja tapnud 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased olid valinud omale neli juhti, keda kutsuti peagi kuningateks. Liivi ordu hakkas ülestõusu peagi maha suruma. Liivi ordu sõdis ka parajasti Pihkva vürstiriigiga. Orduväed suunati kiiresti idast KeskEestisse. Neli kuningat koos kolme sulasega läksid läbirääkimistele Paidesse 4. mail. Läbirääkimised toimusid ordumeistri, Burchard von Dreilebeniga. Ordumeistril oli valida, kas vasallide kasuks või eestlaste. Vasallide
Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-senjoori-vasalli suhted,mõisamaj,pärisorjus,katoliku kirik Feodaalsuhete kujunemine: aluse pani Karl Martelli sõjaväereform; et luua raskeratsavägi,anti sõjameestele maa koos talupoegadega,kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütluse kiht Feood- lään,maavaldus feodaalläänimees,feodaalne hierarhia-ühiskond,kus valitsejad läänistavad oma suuri maavaldusi vasallidele. Neid vasalle nim seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused germaani hõimupealike järglased- hertsogid või asevalitsejad-krahvid. Nemad omakorda läänistasid selle maatüki väikerüütlitele. Nii kujunenud feodaalide reastust tähtsuse järgi,kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid nimetataksegi feodaalseks hierarhiaks. Süseräänkun Domeenkunni maavaldus järjekord-kuningas, hertsog/ krahv/ vürst, parun,rüütel ,talupojad
lahkuma * Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast. * Vana-Liivimaal suutsid reformatsioonivastased jõud osa oma positsioonidest säilitada, selles oli suur panus ordumeister Plettenbergil.1525. aastast alates jätkas Liivi ordu oma tegevust iseseisvana, sest Saksa ordu reformatsiooni tagajärjel Euroopas likvideerus. * Kuigi enamik vasalle läks protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. (piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik kloostreid jäid püsima. Tulemused: 1. enamus Vana-Liivimaa aadlikke võttis vastu luteri usu, koos nendega loeti usku vahetanuks neile kuuluvad talupojad 2. kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles 3. hakati välja andma trükiseid kohalikes keeltes Haridus ja kultuur: Katoliku hariduselu:
Stensby leping sisu- Taani kuningas sai endale tagasi tallinna , viru ja harjumaa. Järvamaa jäi ordule. Sellega suudeti lahendada alles 1238. Aasta tüli. Taani seisund eestis muutus kindlamaks ja see lepping oli ka aluseks rooma-katoliku edasitungimisele itta. 1241. aastast pärineb taani hindamisraamat , milles väidab, et eestimaal oli ainult 3 mõisat.tõenäoliselt oli neid sellel ajal juba rohkem. Taani kuninga vasalle 115 , enamik sakslasi , mõned taanlased ja umbes 10% neist on eestlased. 1242 a toimus peipsi jääl nn. Jäälahing. , kus orduväed ümber piirati ning pärast eestlastest abiväe põgenemist vene väe poolt lõplikult puruks löödi.Edasi enam edasi ei pääsetud ründama, sest kumbgi nii venemaa kui sakslased olid tugevad. Prooviti palju ja 1320 koos leedulastega läksid venelased tallinnani välja kuid tallinnat ei vallutatud. Vastutasuks üritasid
andis oma õnnistuse ordule 1216.a.*peamine ül.oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena*kutsuti mustadeks vendadeks*panid suurt rõhku haridusele*kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud 8.Kuna paavst Gregorius VII (10731085) ja keiser Heinrich IV(10561106) nõudsid mõlemad endale õigust määrata piiskoppe ametisse.Tekkis tüli.keisri arvates olid nad vasallid aga paavsti arust vaimulikd.Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule,vabastades nad truuduse vandest keisri vastu.Seetõttu pidi keiser paavstilt 1077a Canossas andeks paluma, jätkates paavsti vastast võitlust 9.Inglismaa ja Prantsusmaa olid 2 tugeva võimuga riiki. 10.Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel.Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima.Läänistatud maatükki nim feoodiks e
rahaliselt (n sõjavangist lunastamisel). Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle („minu vasalli vasall pole minu vasall”). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus , mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud
aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4. Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele. Vastutasuks kohustus vasall maaisandat ustavalt teenima, pidi maksma teokoormist eest. Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne ja piisavalt jõukas. Vasallide side oma läänivaldustega oli alguses üsna nõrk. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi paar korda aastas. Peeti ühiseid söömaaegu talupoegadega vakusepeod. 1315. aastal oli Liivimaal ränk näljahäda; Taani kuninga vasallid said Valdemar-Eriku lääniõiguse (lääni pärandamine isalt pojale). 1329. aastal laienes pärimisõigus tütardele. 1397. aastal muudeti ordumeister Juningeni armukirja alusel läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole ka kuni viienda põlve sugulasteni
34.16 saj alguses tekkis vastuseis paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele. See vastuseis oli poliitiline ja vaimne. Ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ja maid ning tahtsid seda enda võimule allutada. Taotleti sügavaid kultuurialaseid muudatusi, mille eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a Saksamaal Wittenbergis. Kuigi enamik vasalle läks 1530-ndatel protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. 1. a) Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mis hõlmas Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa ja Virumaa. b)Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust , mis eksisteeris 13. 16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa moodustus
usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk. Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda. Naistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja õppeasutusteks, säilitades nii ühiskondliku funktsiooni, mis oli vasalle pannud kloostrite säilitamist soosima. · Kloostrite varade hulgas oli palju vasallide annetatut ning paljud nunnad olid kohalike vasallide tütred. · Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid seega sageli vastu reformatsiooniideede levimisele talurahva seas. Reformatsiooni mõju kooliharidusele · Asutati uusi koole linnadesse, ideega toota kristlikult kasvatatud inimesi. Linnakool Oleviste
Romulus Rooma sai enda nime selle isiku poolt. Jumal Marsi poeg, ning Remuse kaksikvend. Remus Romulus'e kaksikvend, kelle Romulus tappis, et võim enda kätte saada. KESKAEG: ajalooallikad Mõisted: Kroonikad Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, tekkis 5. sajandil, seda juhtis Karl Suur, enne teda tema isa Pippin Lühike Feodaal läänimees ehk vasall, LääneEuroopa keskaegsed ülikud Rüütel suursugune sõjamees, väikefeodaal kellel polnud vasalle. Lään maavaldus, kes andis senjöörile truudusvande, kohustudes isanda kutsel väesalga eesotsas ilmuma sõjaväeteenistusse. Läänimees vasall Läänikord ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Naturaalmajandus nimetatakse sellist majandust, mille puhul rahalised suhted on kas vähem arenenud või puuduvad üldse. Raad linnaelu juhtiv nõukogu Tsunft käsitööliste organisatsioon
usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk. Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda. Naistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja õppeasutusteks, säilitades nii ühiskondliku funktsiooni, mis oli vasalle pannud kloostrite säilitamist soosima. · Kloostrite varade hulgas oli palju vasallide annetatut ning paljud nunnad olid kohalike vasallide tütred. · Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid seega sageli vastu reformatsiooniideede levimisele talurahva seas. Reformatsiooni mõju kooliharidusele · Asutati uusi koole linnadesse, ideega toota kristlikult kasvatatud inimesi. Linnakool Oleviste
kellele kuulusid kõik kuningriigi maad, mida ta siis suurfeodaalidele läänistas. Lääni saanud suurfeodaalid, kelleks olid vürstid, hertsogid ja krahvid, olid kohustatud koos oma väeüksusega kuningat sõjakäikudel saatma või mõnda muud moodi kuningale maa eest tasuma. Maad andnud feodaali nimetati senjööriks ja maad saanud feodaali vasalliks. Kuningad, hertsogid ja krahvid läänistasid maid parunitele, need omakorda väikefeodaalidele - rüütlitele. Rüütlid enam vasalle omadaei tohtinud, nemad moodustasid feodaalse hierarhia kõige madalama astme. Põllumajanduses tehti palju uuendusi põllutööriisttades ja põlluharimise viisides, kuigi need muutused toimusid väga aeglaselt. Tehti ka uuendusi veoloomade paremaks kasutamiseks. Karjakasvatus arenes vähe, kasvatati üsna väheseid loomaliike. Tehnika arenes eelkõige tänu käsitöö koondumisele linnadesse, kus olid paremad võimalused sellega tegelemiseks
See oli 1) poliitline vastuseis: aadelikud ja rikkad linnlased ihkasid endale kirirku vara ja maid 2) vaimne vastuseis: sooviti kuluurialaseid ja usulisi muutusi, väideti, et Piibel on ristiusu ainus tõeline alus reformatsioon loob eelduse hariduse arenguks- igaüks pidi ise Piiblit lugema Kloostrid Kloostrid nõudsid talupoegadelt makse Kloostrid õpetasid talupoegadele uusi põlluharimisviise, käsitööd, 4. Jüriöö ülestõus : 1343 - 1345 Taani ei suutnud ohjeldada oma vasalle ja tahtis Harju-Viru maha müüa. Vasallid kartsid omaniku muutust. Eestlased soovivad vabadust. Ülestõusu alguseks valisid eestlased Jüriöö, sest, 23 aprill tähistas kevadiste põllutööde algust, loomad aeti karjamaale ja sel öösel süüdati lõkked ja tehti kära, et hoida kiskjad karjast eemal. Sakslased ei taibanud, mis toimus. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid ning tapeti sakslased, siis mindi Tallinna piirama, mis jäigi vallutamata. Eestlased kutsusid appi Turu
hierarhia võimupüramiidi, mille ülemisel astmel on valitseja ja alumisel astmel on rüütlid (väikevasallid · valitseja = kõrgeim feodaal, kellele kuulus nominaalselt kogu riigi maa süserään · suur-feodaalid - hertsogid (endiste hõimupealike järeltulijad) - krahvid (kuninga piirkondlikud asevalitsejad) · väike-feodaalid - parunid - rüütlid (kõige madalama astme feodaalid, kellel enam vasalle polnud) 3 NB! Mandri-Euroopa ja Inglismaa erinevused ! mandril kehtis põhimõte- "minu vasalli vasall pole minu vasall" (= väikefeodaalid ei pruukinud täita kuningate korraldusi) Inglismaa - kõik feodaalid olid kuninga vasallid Eestis kujunes feodaalkorraldus välja 13.sajandi esimesel poolel pärast eestlaste alistamist muistses vabadusvõitluses (1208-1227). Eesti eripära- kuna keskaegsed
jõukas(lään tuli välja osta). · Põhiliselt moodustus vasallide kiht Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest ja teenistuslastest, kuid sattus ka ülikuid. · Läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid ilmselt suhteliselt kiiresti omaks uued väärtushinnangud ning saksa vasallkonda sulandudes(abielusidemete kaudu) ka saksa keele. · Vasallide side oma läänivaldustega jäi algul üsna lõdvaks. · 13.sajandi keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid paar korda aastas, et määratuid andameid vastu võtta. · Vakusepidu vasall ja talupoegade ühine söömaaeg, kus võeti andameid vastu. · Pikka mööda hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Nende järgi võtsid palju vasallid endale uued lisanimed. Mõis oli eelkõige vasalli elupaik ja keskus, kuhu koguti andameid. Talurahva õiguslik seisund
Raehärrad olid vihased ja hoiatasid veel neid ja nõudsid nimekirja.Mungad ütlesid ,et nad homme toovad sest neil oli kolm päeva aega,et nimekiri koostada ja viia raekotta aga raad ,kes ei usaldanud neid palus hoopis kõik asjad sinna viia hoiule.Kui nad nii ei tee nagu raad käsib ,vastutavad nad ise selle eest ,mis neile kaela tuleb.Raad nõudis ka neilt linnavärava võtme. Mungad saatsid raele ühe kasti, mis vasallid olid annetanud ja nad teavitasid ka vasalle sellest.Kui vasallid teada said ,et nende asjad on raekojas ja nad tahtsid seda varastada. Niisiis raad saatis kasti kloostrisse tagasi. Ordumeister oli raele kirja saatnud ,mille kohaselt raad peab munkadele andma vasallide poolt annetatud väärtasjad ,uued jutustajad ei tohtinud enam Katariina kirikus jutustada,raad peab kloostri keldrist oma puntkambri välja kolima,raad peab kloostrist põgenenud mungad
· Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub. · Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid rõhuvad esimese Rooma piiskopi apostel Peetruse ilmalikeks järglasteks olemisele, mis teeks nad Kristuse asemikeks maa peal.
saj. on need linnad säilinud, Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva on nendest suurimad. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Eeslinnu kutsuti aguliteks. Ka Tallinna ümbritses linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale
aastal kastell-linnus. Suurima osa Eesti arhitektuurist ja raidkivikunstist moodustab sakraalarhidektuur. XIII kirikutes kajastub romaani (gooti) ehitusstiil. XIV alguseks kõrgkootika. Ehituskunsti teostena keskisid toomkirikud ja linnakirikud. Jüriöö ülestõus 1343 1345 Poliitiline eellugu. 1340-ndate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus muutunud vägagi keeruliseks.Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäised vasalle. Ülestõusu algus. Jüripäev 23.aprillil, valiti ülestõusu alguseks. Ülestõusu alustati öösel, mil tapeti vaenlased une pealt. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid; kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise klooster, põletati 28 munka. Lühikese ajaga vabastati võõrvõimust kogu Harjumaa (v.a. Tallinn). Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole
annaabi.ee 
