Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus (0)

Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus?
Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sündmusi Eesti ajaloos. See algas võõraste valitsejate vastu 23. aprillil 1343. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. See on üks jubedamaid ja julmemaid sündmusi, mis on kunagi toimunud Eesti aladel.
Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli muistse vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti ala saatuse . Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad.
Jüriöö ülestõus oli poliitiline üritus. See oli lihtsameelne . Poliitiliselt oli olukord keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale , kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele elanikele aga lubati vastupidist.
Jüriöö ülesõtõus oli talupoegade mäss. Mässajateks olid enamasti kohalikud adramehed. Keskajal oli suur mõisate rajamine. Harju-Viru tollasest 23. teadaolevast mõisast asus 21 Harjumaal . Vaenulikult suhtusid eestlased ka suurte maavaldustega Padise kloostrisse , mille ehitustööd ja maksud olid rahvale raskeks koormaks.
Jüriöö ülestõus oli häsit korraldatud üritus. Ettevalmistust ja plaani peeti salajas ning rahutuste puhkemine oli kõikidele ootamatu. See andis alguses eestlastele suure edu ja omavoli. Siiski talupojad polnud veel kogenud ning ühtsed ja said rängalt lüüa.
Jüriöö ülestõus oli mitmesuguste kavatsustega üritus. See oli poliitiline sündmus, talupoegade mäss ning rahvuslik vabadusvõitlus. Eestlased tegid tugeva püüde omariiklusele, kuid ebaõnnestusid. Siiski oli see suur ja julge samm eestlastele, mis tuleks võtta eeskujuks ka tänapäeval.