Jüriöö ülestõus - kas talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? (0)

Jüriöö ülestõus - kas talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus?
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Põhja-ja
toimunud eestlaste vastuhakk , mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ningmuistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine . Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või hoopistükis rahvuslik vabadusvõitlus?
Jüriöö ülestõus on üks tähtsamaid sündmusi Eesti ajaloos. Ülestõusu on nimetatakse ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Jüriöö ülestõus algas Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud.
Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli vabadusvõitluse
lõppvaatus, mis otsustas Eesti saatuse . Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse
poole, et olla vabad ja iseseisvad.
Jüriöö ülestõus oli poliitiline üritus. Poliitiliselt oli olukord keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale , kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele elanikele aga lubati see-eest vastupidist.
Jüriöö ülesõtõus oli talupoegade mäss. Mässajateks olid enamasti kohalikud
adramehed. Vaenulikult suhtusid eestlased ka suurte maavaldustega Padise kloostrisse,
mille ehitustööd ja maksud olid rahvale raskeks koormaks.
Jüriöö ülestõus oli häsit korraldatud üritus. Ettevalmistust ja plaani peeti salajas ning
rahutuste puhkemine oli kõikidele ootamatu . See andis alguses eestlastele suure edu ja
omavoli. Siiski talupojad polnud veel kogenud ning ühtsed ja said rängalt lüüa.
Jüriöö ülestõus oli mitmesuguste kavatsustega üritus. See oli poliitiline sündmus,rahvuslik vabadusvõitlus kuid kõige enam siiski talupoegade mäss.