MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element
Ristiusul on suur mõju kunstile.Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaagselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli alguses keelatud, siis ei lubatud ehitada hooneid jumalateenistusteks. · Katakombid - salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis kulgesid linnade all. Varakristlikus kunstis puudub skulptuur. See oli põhjendatud sellega, et enne ristiusku kummardati Roomas kujusid ja ristiusk ei tahtnud sellele sarnaneda. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, siis hakati ehitama kirikuid. · Basiilika-piklik hoone, mis on alati paigutatud läänest itta, sissepääs asus läänepoolses osas. Seda tüüpi ehitisi kasutati ligi 1000 aastat, sealjuures seda koguaeg täiustades. · Lööv-piklik kiriku osa.
võlvide kaunistamiseks. Väikesed ebakorrapärased kuubikesed mitmesugustest materjalidest, nt klaas, marmor, kivi ja keraamika, seatakse kokku ornamentideks ja piltideks. Kivid vajutatakse niiskesse mördikihti ja hiljem enamasti lihvitakse. 5. saj. e.Kr loodi Kreekas must- valgeid mosaiike, hiljem esines see tehnika ka Rooma kunstis. Varaseimad säilinud värvilised mosaiigid pärinevad Babülooniast IV aastatuhandel e.Kr. Olulisel kohal oli see pinnakujundusvorm varakristlikus ja bütsantsi kunstis, kus kuldplaatidest tausta kasutamisega anti mosaiikteostele iidne ilme. Vanimad näited pärinevad u 3000 e.Kr. (Kunstileksikon: 357) Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. (Kangilaski 2001: 79) Keisririigi ajastul mosaiigi tähtsus üha kasvab. Arvukalt on mosaiike säilinud Pompejis, Roomas eneses vähem. Hilise keisririigi mosaiike on avastatud kaunis palju Põhja-Aafrikas,
Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga. MAALIKUNST Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükkidest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. BÜTSANTSI KUNST 4-15 SAJAND. Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne ja Ida Rooma keisririigiks.
Talum kapiteelide ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult kaunistatud kiviplokid Artell mitmest inimesest koosneb grupp,kes maalib ühte ikooni Kampaniil kellatorn Vikkel sfääriline kolmnurk Ikonotaas ikoonidega kaetud sein Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik,mille keskosa katab kuppel Sibulkuppel sibulakujuline kuppel Katakomb maa-alune matmispaik Constantinus Rooma keiser,kes võttis vastu ristiusu Milano ediktiga Mida tähendavad varakristlikus maalikunstis: Kala? kristust Mees tallega? kristust Kalur? kristust Ankur? lootus Paabulind? surematus Tuvi? Püha Vaim Allikas? ristiusk Veekann? ristiusk Viinamarjakobar? ristiusk Kuidas suhtusid kristlased skulptuuri ja miks? Kristlased ei viljelenud peaaegu üldse skulptuure seda püüti vältida,kuna see sarnanes paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega.(nad valmistasid ainult sarkofaage ka armulaua esemesid) Miks võttis Rooma riik ristiusu 4.sajandil omaks?
Kristus e hea Karjus, tuvi-Püha Vaim, ankur-lootus; osad maalid kujutasid Vana Testamendi lugusid ( Joonas ja vaalaskala, Taaniel lõvide keskelkannelit mängimas); väga leinud oli üles tõstetud kätega inimene-palvetaja; inimesi kujutamisel on jätkatud Rooma traditsioone; arenes reljeefikunst nt sarkofaagidel(ainult rikastel), vormilt sarnased Rooma omaga, kuid sisult religioossed; Skulptuurist rääkida ei saa kuna see varakristlikus kunstis puudub-vanad paganlikud jumalad olid keelatud, uuetega poldud harjutud. 4. Idakirik e. bütsants 395 a. jaguns rooma impeerium kaheks: lääne-rooma ja ida-rooma. Ida-roomat kutsuti bütsantsiks ja ka selle keskus oli bütsantsis (praegune istmbul); keeleks oli kreeka keel; levitati usku ida-euroopas, aasias ja aafrikas. Peamised vastuolud olid läänega piibli tõlgendamisel ja mõjusfääride jagamisel. Bütsantis kirikud olid tentraalehitised-põhiplaani
Ristiusk aga oma radikaalsusega sattus riigivõimudega vastuollu. Seetõttu võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Tavaliselt paigutatakse varakristlik periood 1. saj. 5. saj. p.Kr (Rooma Impeeriumi languseni). Polüteism tunnistatakse mitmeid jumalaid. Monoteism tunnistatakse ühte jumalat. 313. a. Milano edikt ristiusk kuulutatakse Roomas lubatuks. Varakristlikus kunstis oli keskmeks piibel (Vana ja Uus Testament). 4. saj. keelustatakse ümarskulptuur. Varakristlased suhtuvad eitavalt ka tahvelmaali. Uue nähtusena tekib miniatuurkunst- köidetud raamatute käsitsi kaunistamine (Seoses pärgamendi kasutuselvõtuga, pühakiri ei tohtinud olla halvastisäilival materjalil) Usukommete täitmiseks oli tarvishooneid. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kogunema. Seetõttu on 1.-2
aja mõistes. Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati kristlaste kokkutulekukohtadena. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Reljeefikunstiga ehiti näiteks sarkofaage. Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? Varakristlikus kunstis välditi skulptuure, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Peetrus tuli legendi järgi Rooma ja rajas seal ristikoguduse. Ta suri märtsisurma 64.-67.a paiku keiser Nero ajal (ta läädi pea alaspidi risti). Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks?
pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eelnevalt Rooma aladel elavate inimestega. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku
saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed,mis meenutasid maale ja millega enamasti kaunistati põrandaid,kuid ka seinu.Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone.Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus
Keskaja filosoofia 2009 Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne- Euroopa keskaegset filosoofiat. Termin keskaeg võeti kasutusele 15. saj. teisel poolel, keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. muutus iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine Peeti kasutuks,leiti,et pärast ilmutust on filosoofia mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt ja eksitab neid. Arvamus muutus valdavaks peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned olid 1.seotus religiooniga, 2
Ajalooline taust: On feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja Lääne- Euroopas ristiusu kirik (katoliku kirik just). Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usu ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. I Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (pärit antiikajast, kasutusel ka varakristlikus kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põikhoone ristumisel apsiid altari asukoht koor põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel ehk krüpt. kooriümbriskäik moodustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi
lõpuni oli liturgiliseks keeleks kreeka keel. Ida- ja läänekirik olid kuni 1054. aastani ühtsed, Bütsants oli ajuti Rooma keisrite residents, paavstid olid Süüria ja Kreeka päritoluga. Meie teadmised jumalateenistuste laulude kohta pärinevad rooma kirjanikelt Philonilt (u. 50. a.) ja Plinius nooremalt (112. a.), piiblitekstidest ning manitsustest laulmiseks apostlite kirjadest. Kristliku muusika aluseks olid esimesed kristlikud kogudused, tähtsaim neist apostel Pauluse misjonikeskus. Varakristlikus muusikas oli mõjutusi nii Lähis-Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Jeruusalemma templis ja ka nende pühad tekstid (Vana testament) ja laulud (psalmid) olid enamjaolt juutidega ühised. Arvatakse, et ka varakristlik vaimulik laul sarnanes suuresti juutide lauluga (juudi templimuusika). Üht-teist võeti ilmselt üle ka kreeka kultuurist, seda hellenismi perioodist ning Vahemeremaade rahvaste muusikast.
Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema, mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli.
juhtida. 2. Millised on tänapäeval muusika peamised funktsioonid? (too min 3 näidet) V:Meelelahutus, inspiratsioon, raha, liitev funktsioon, motivatsioon, igavuse peletus. 3. Muusika väljendusvahendid nimeta 5-6 peamist! V:Meloodia; rütm; dünaamika; tempo; tämber; harmoonia; vorm; faktuur. 4. Milline sündmus tähistab meie aja algust? V: Jeesus Kristuse sünd. 5. Milline reegel kehtis pillide kasutamise kohta varakristlikus muusikas (kehtib tänini idakirikus)? V: Pillid olid keelatud. 6. Kust saame teavet varakristliku muusika kohta? V:Piiblist. 7. Mis on psalmid? Kus need kirjas on? V: Heebreakeelsed laulud a.k.a Taaveti laulud. Piiblis. 8. Millal sai ristiusk Rooma riigi ametlikuks usuks? V: Neljas sajand. 9. Millisest linnast kujuneb keskajal läänekiriku sümboolne keskus? V: Rooma. 10. Kes oli see mõjuvõimas paavst, kelle valitsemisajal kasvas Rooma tähtsus
1b Hagia Sophia Katedraal Bütsansi maalikunst ennem 8.sajandit Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema, mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu Andrian Tees 1b märtreid ja keisrit
mees. 24.Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? – Pärgamendi. 25.Räägi raamatumaali ehk miniatuurmaali tekkest. – Kui võeti kasutusele pärgament, hakati tegema miniatuurmaale, ehk värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 26.Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? – Surnute matmiseks, kokkusaamisteks. Seina ja laemaalid. 27.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? – Sarkofaage. 28.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? - Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 29.Miks ei sobinud antiikaegnae tempel ristiusu kirikuks? – Usulistel ja praktilistel põhjustel. Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. 30.Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? – Basiilika. 31.Kas seinamaalid ja mosaiigid on vaid kaunistuseks või oli neil veel mingi eesmärk
lõpuni oli liturgiliseks keeleks kreeka keel. Ida- ja läänekirik olid kuni 1054. aastani ühtsed, Bütsants oli ajuti Rooma keisrite residents, paavstid olid Süüria ja Kreeka päritoluga. Meie teadmised jumalateenistuste laulude kohta pärinevad rooma kirjanikelt Philonilt (u. 50. a.) ja Plinius nooremalt (112. a.), piiblitekstidest ning manitsustest laulmiseks apostlite kirjadest. Kristliku muusika aluseks olid esimesed kristlikud kogudused, tähtsaim neist apostel Pauluse misjonikeskus. Varakristlikus muusikas oli mõjutusi nii Lähis-Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Jeruusalemma templis ja ka nende pühad tekstid (Vana testament) ja laulud (psalmid) olid enamjaolt juutidega ühised. Arvatakse, et ka varakristlik vaimulik laul sarnanes suuresti juutide lauluga (juudi templimuusika). Üht-teist võeti ilmselt üle ka kreeka kultuurist, seda hellenismi perioodist ning Vahemeremaade rahvaste muusikast
Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas. Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. Nagu varakristlikus kunstis, nii polnud ka Bütsantsis peaaegu üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste'' jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone
Tulid 7. sajandil. Esimene noodijoon võeti kasutusele 10. sajandil ja see tähistas fa noodi asukohta. Viie realine tuleb kasutusele 14. sajandil. Noodikirja arengule andis tõuke trükipressi leiutamine (1404 Guttenberg). Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzost. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Muusikud Kaks tähtsat inimest varakristlikus muusikas olid Milano piiskop Ambrosius ja paavst Gregorius Suur. Ambrosius oli suur laulumees. Ta kogus lauluviise ja pani neid kirja. Gregorius Suur jätkas pärast Ambrosiuse surma tema tööd, aga kohendas ja parandas leitud viise. Kui ta suri, siis jäi kirikumuusika tükiks ajaks algtasemele. Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1) kirikumuusika e vaimulik muusika; 2) õukonnamuusika. ilmalik; 3) rahvamuusika. Kirikumuusika oli alati ühehäälne ja saateta
Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Kolm meest tulises Apostel Iisaku ohverdamine ahjus Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Basiilika läbilõige Basiilika põhiplaan Rooma Peetruse basiilika - paavsti
Uuest Testamendist- Jumala leping kõikide rahvastega kes usuvad Jeesusesse Kristusse. Esimesed kristlikud kogudused Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja Põhja-Aafrikas. Kloostrikorraldus sündis Süürias Ühise keelena kasutati kreeka keelt Palju oli rahvakeelset laulmist Rooma impeeriumis oli kristlus tagakiuastud Lähtusid muusikalises mõttes vanakreeka kultuuripärandist Kuid pillimäng keelati varakristlikus muusikas sootuks Idakristluses kehtib see keeld tänapäevani. Räägitakse psalmide ja hümnide laulmisest e. psalmoodiast ja hümnoodiast Hiljem lisandus vaimulik laul vabas rahvalikus maneeris Varakristlik kogudus ei praktiseerinud õpetatud lauljate kasutamist, lauldi t erve kogudusega. Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4. saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Kuid Rooma riigi lõhenemine 395. a
BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana
Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid: Hea Karjane õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel. Paabulind "sada silma" paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne. Pelikan ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas
süürinks. 5. Millisesse ajajärku kuulub tragöödia ja mida see endast kujutas? Tragöödia kuulub klassikalisesse ajajärku, see kujutab endast kurva sisuga teost. Põhineb koorilüürikal, millele lisanduvad näitlejad ja dramaatiline tegevus, ka monoloogid lauldes. Kooriosad seotud tantsu ka pantomiimiga. 6. Milline sündmus tähistab meie aja algust? Kristuse sünd Palestiinas. 7. Milline reegel kehtis pillide kasutamise kohta varakristlikus muusikas (kehtib tänini idakirikus)? Pillide kasutamine oli keelatud. 8. Kust saame teavet varakristliku muusika kohta? apostel Pauluse kirjadest. 9. Mis on psalmid, kus need kirjas on? 150 heebreakeelset laulu, neid nimetatakse ka Taaveti lauldeks. Need on kirjas Vanas Testamendis. 10. Millal sai ristiusk Rooma riigi ametlikuks usuks? 4.sajandil. 11. Millisest linnast kujuneb keskajal läänekiriku sümboolne keskus? Rooma 11
maailmas. Bütsantsi maalikunst Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Bütsantsi skulptuur Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis
Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Maal: Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj- st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult
usundiks. Oma kahetuhande aasta vältel on tal suur mõju olnud ka kunstile. Koos ristiusuga tekkis ka nn. Vanakristlik kunst. Et riski usk oli algul keelatud siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumala teenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkusaamiseks kasutasid nad katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnassesse kaevatud käigud mis mõnikord olid kilomeetrite pikkused. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Laed ja seinad kaeti maalingutega. Varakristlikus kunstis üldse ei leia skulptuure. Enne ristiusu tekked oli Rooma aladel elanud rahvad olid kummardunud jumala kujusid. Aga ristiusk ei lubanud kummardada jumalatele sarnaseid kujusid. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati siis hakati mõtlema ka vastavatele hoonetele kus jumala teenistust peetakse ja need olid kirikud. Põhiplaanilt sarnases kirik ,,T" tähega. Tavaliselt olid kirikud ilma tornita kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn
§19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes valitses tugev messianistlik mee...
Miniatuurimaali tekkest. -Hakkati jumalasõna levitama. Hakkati raamatuid tegema. Hakkati tegema raamatutesse miniatuurmaale, et seletada piltidega. 12)Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neid leidus? -Katotombe kastusaid kristlased, et seal kokku saada ja teha seal usutalitusi, selleks, et mitte jääda võimudele vahele ja oma tegevusi varjata. Katakombides leidus lae ja seinamaale. 13)Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? -Sarkofaage 14)Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? -Et eristuda teistest paganlikest religioonidest. Kirikuehituse algus 1)Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? -Peetrus. Ta löödi pea alspidi risti. 2)Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? -Sest see oli loodud jumalakujude jaoks ja inimesed ei pääsenud sinna sisse. 3)Milline ehitistüüp võeti kasutusele kirikuna? -Basiilika 4)Kes oli esimene rooma piiskop ja paavst? -Peetrus
maailm kunagi näinud oli. Tänaseni säilinud kirik pühitseti sisse 27. detsembril 537 aastal. Pärimuse järgi ütles keiser Justinianus sel päeval: ,,Au Jumalale, kes pidas mind vääriliseks seda 2 teost lõpule viima: ma olen sinu ületanud, Saalomon." See näitab, et Hagia Sophia kirikut hinnati kui kunstiteost, mille valmimine on kingitus Jumalalt. Keiser Justinianus soovis, et Hagia Sophia kirik oleks varakristlikus maailmas midagi uut ning erakordset. Samuti vajati kirikuteenistusteks pidulikku ja avarat ruumi. Legende on mitmeid. Üks räägib, et kiriku kavandi oli Justinianusele andnud ingel. Teine aga väidab, et keiser olevat kiriku kavandit unes näinud. Igatahes tõestab jumalakoja keerukas ehituskunst arhitektide haruldasi oskusi ja söakust. Nende ülesandeks oli luua kirik, mis sobib nii liturgilisteks jumalateenistusteks, kui ka riiklikeks tseremooniateks. Lisaks hakkasid kirikus
Aristoteles rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, kuid jättis seejuures ruumi ka meelelisele naudingule. Aristoxenes eelmise õpilane, koondas Kreeka helilaadid täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks, süstematiseeris rütmiõpetuse. Keskaja algust tähistab 756. a eKr Lääne-Rooma keisririigi langust Varakristliku muusika laulutüübid ja tähendus: a) hümnoolia uute tekstide laulmine b) psalmoodia juutide religioosses muusikas tähtsaim c) vaimulik laul varakristlikus keskkonnas laulmine 395. a Rooma lõhenemine tõi kaasa kiriku sisulise lõhenemise. Tekkis eraldi ida- ja läänekristlus.Idakristlus oli tugev, kuid läänekristlus iseseisvam. Idakristlus on siiamaani enam-vähem säilitanud oma orginaaljooned. Läänekristlus on läbi aegade muutunud. · Keskaeg ja Gregoriuse laul · 2 põhilist zanri 1) hümnoolia (kiidu-ülistuslaul) 2) psalmoodia (psalm) + vaimulik laul
· Sile marmorpind · Marmorkujude pooside rikastamine Koturnid puukotad Skeene - näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum Vaasimaalid Küüliks taldrikutaoline lame vaas Amfora kahe sangaga vaas Leküütos kitsakaelaga sangadeta matusetseremooniateks mõeldud vaas Krateer - segamisnõu Mõisted Katakombid maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal Orant varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga Kateeder religioosse või maise valitseja iste Kampaniil vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn Prohvet juudi usus, kristluses ja islamis jutlustaja ning ettekuulutaja Katedraal peakirik, piiskopikirik Klerikaal kiriku võimu pooldaja, kiriklane Konklaav suletud ruum Vatikani lossis. Valitakse kardinalide nõukogu seast paavst
Provance’i, Bourgogne’i ja Normandia romaani ehitisi. Seletatav on see tolleaegse maakondliku elu suletusega. Vaatamata neile erinevustele üksikasjus valitseb nende ehitiste üldises ehituslaadis siiski selge sarnasus. Nad on kõik välja kasvanud kogu ajajärgule ühisest elulaadist, tundepõhjast, ühistest päritud vormidest (bütsantsi stiili mõju) ja ühisest ehitustehnikast. Sellisena on romaani kunst kindel stiilitervik. Varakristlikus basiilikas oli ristiusu kiriku põhitüüp juba välja kujunenud: pikk koguduseruum, mis oli juhitud koori kui usutalituse keskpunkti poole. See vorm vastas kristliku jumalateenistuse korrale ja kandus ühes ristiusuga üle Euroopasse. Romaani ehitusmeistril jäi üle ainult vastu võtta see ettemää- ratud põhiplaan, milles vahepeal oli küll muudetud osade vahekorda. Nii oli paigutatud pikilöövi ja koori vahele hilisemais basiilikais ristlööv, mis
kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eelnevalt Rooma aladel elavate inimestega. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega
pentaptühhon--altarimaal või altarikapp viie erineva pildipinnaga (neli tiiba ja keskkorpus), mis moodustvad sisulise terviku. kandealtar--väike kaasaskantav (portatiivne) altar vaimulike reiside tarbeks. Vesi. nümfeum--keskaegses basiilikas nõu käte pesemiseks enne kirikusse sisenemist. akvamaniil--liturgiline kätepesunõu keskaegses kirikus, tihti loomakujuline. lavabo--kivist või metallist kätepesunõu katolikukirikus, keskaegseis elamuis ja linnuseis. piscina--a)ristimisbassein varakristlikus baptisteeriumis (kui täiskasvanute ristimist enam ei toimetatud, säilis mõnedes hästi vanades kirikutes dekoratiivse elemendina). b) liturgiliste nõude pesemise kauss, preestrite kätepesunõu kiriku tagaruumis (võib olla asetatud kiriku lõunaseinas olevasse spetsiaalsesse nissi). ristimiskivi--liiva-või lubjakivist (ka graniidist) õõnsaks töödeldud kivi, mis moodustab nõu ristimisvee jaoks. Varem olid silindrilised või nelinurksed, hiljem karikakujulised. Alates 18.saj
kergemaks. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana
looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik
Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega palju jooni vanemast Lähis-Ida made ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused. Võib arvata, et varakristlik vaimulik laul oli üsna sarnane juutide ohvriteenistuste lauludega. Pillid keelati varakristlikus muusikas sootuks ja idakristluses kehtib see keeld tänase päevani. Lääne kirikumuusikat võib näha eraldi muusikaharuna alates 4. sajandist. Mitme sajandi vältel eksisteeris Lääne-Euroopas suur hulk erinevaid liturgiatüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega (u.340-397). Milanos on säilinud lääne kirikumuusika ilmselt vanim kihistus, mida nimetatakse
Sissejuhatus Termin keskaeg võeti kasutusele 15. saj. teisel poolel, sellega tähistatakse ajaperioodi 5. sajandi II poolest kuni 14. sajandini. Keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. Seal muutus filosoofia iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine. Filosoofiat pidasid paljud kristlikud mõtlejad isegi kasutuks, leides, et pärast ilmutust, mis inimestele anti Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristisurma ja igavesele elule tõusmise läbi, on filosoofia täiesti mittevajalik ja isegi kahjulik,
See pole sama, kuna germaani hõimud olid algul ariaanlikud - Kõige kauem olid langobardid ariaanlikud, kuni 8-9 sajandini - Frangid aga võtisd katoliikluse kohe vastu - Rooma riigis sai kristlus valitsevaks ka proivntsides rooma riigi ajal:ntx briti saartel - Peale riigi lagumemist tugevnesid ka regionaalsed eripäras: briti saartel tekkis keldi kirik,mis ei allunud paavstile - Iirimaale jõudis ristiusk 5. Saj - Kloostrid allusid yldjuhul piiskoppidele - Varakristlikus praktikas oli kristlaseks saamine pikaldane protsess - Õpilaseks vastuvõtmine toimis läi toimingu: Prima Signatio e. Esimene märgitsamine - Iiri kloostrid olid varakeskajal olulised keskused - 8. Sajandil tegid head mijsonitööd anglosakslased, madamaaldes. Bomfatius: tegutses Tyringis, Essenins jne. Asutas mitmeid kloostreid, taasrajas kirikuorganisatsiooni saksamaal.Köln, Meinz said peapiiskoppide residentsiedks
kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik
Kujutati piiblistseene, lugusid Kristuse elust ja imetegudest, pilte pühakutest jne. Kristuse kujutamisel võeti eeskujuks Apolloni kuju. Esmakordselt kujutatakse kõhna näoga, pikajuukselist ja habemega Kristust (Pantokrator Kristus-valitseja) 4. saj katakombimaalil (varasel ajajärgul kohtame Kristust peaaegu eranditult kas imetegijast ravitseja, suure õpetaja või seaduseandja rollis. Rist ei seostunud mitte kannatuse ja surmaga, vaid see oli võidu ja ülestõusmise sümbol). Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Niipea, kui kristlus lakkas olemast põrandaalune usund, tekkis vajadus uutmoodi arhitektuuri järele, mis pidi oma küllusliku dekooriga väljendama kristlusele osakssaanud keiserlikku
pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad
3. Iseloomustage Bütsantsi kunsti esteetika eripärasid. Bütsants sai Kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Perspektiiv kaob, sümbolistlikud stseenid, religioon ja imperaatorid põhiteemaks, ikoon, ikoonimaal, reljeefid, mosaiigid. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu – smaldi. Figuurid on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka
alistatud rahvaste usukombed üle võtta. Ristiusk aga oma radikaalsusega sattus riigivõimudega vastuollu. Seetõttu võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Tavaliselt paigutatakse varakristlik periood 1. saj. 5. saj. p.Kr (Rooma Impeeriumi languseni). Polüteism tunnistatakse mitmeid jumalaid. Monoteism tunnistatakse ühte jumalat. 313. a. Milano edikt ristiusk kuulutatakse Roomas lubatuks. Varakristlikus kunstis oli keskmeks piibel (Vana ja Uus Testament). 4. saj. keelustatakse ümarskulptuur. Varakristlased suhtuvad eitavalt ka tahvelmaali. Uue nähtusena tekib miniatuurkunst- köidetud raamatute käsitsi kaunistamine (Seoses pärgamendi kasutuselvõtuga, pühakiri ei tohtinud olla halvastisäilival materjalil) Usukommete täitmiseks oli tarvishooneid. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kogunema. Seetõttu on 1.-2
oli 330. aastal muutnud Rooma keisririigi pealinnaks ja nimetanud selle Konstantinoopoliks. Bütsantsi riigi lõpp oli 29. mail 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte meeleheitliku vastupanu tulemusena. Varakristlik kunst: Koos ristiusuga tekkinud nn varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Arhitektuur - Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad
sümboolika nt ehetes levib enne ristiusustamist, aga keskaja kontekstis on oluline, et märgi kandmine on tähtis olnud sel ajal, kui elanikkond oli heterogeenne. Samas mõnikord võivad nii kristliku sümboolikaga ehted ja teistsugused ehted esineda ka koos. Võib öelda, et eestlaste mõttemaailma 12. sajandil olid mingisugused kristlikud tõed juba jõudnud ja oli eestlasi, kes olid ristitud. Viimasel ajal on Maarika Mägi esile toonud mõistet prima sinatius - esimene märgistus - varakristlikus ajas täiskasvanud ristimine oli pikk protsesse - esmane märgistamine, usutõdede õppimine - esmase märgistusega võimalus kuuluda kristlikku kogukonda, aga samas ta ei katkestanud ka sidemeid oma kogukonnaga - 12. sajandiks oli see praktika täielikult kadunud Euroopas, valdavaks oli saanud laste ristimine ja eri reegleid täiskasvanute ristimiseks enam ei eksisteerinud. Ristisõdade ajajärgu allikad ei räägi sellest, mida inimesed
linnade all. Käikude seintesse uuristati hauad. Neis leiduvad ka esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldmuljelt meenutavad need rooma seinamaale, kuid temaatika on erinev. Kõrvale jäeti erootilised motiivid ja kõik, mid võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega Samuti on igale kujutisele antud uus tähendus, millest said aru ainult usklikud. 13.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Reljeefidega kaunistati näiteks sarkofaage. 14.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? Skulptuure ei loodud, sest püüti vältida sarnastust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid 1.Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Legendi järgi tuli Peetrus Roomal linna ja rajas seal ristikoguduse. Ta suri märtsisurma 64.-67.a paiku keiser Nero ajal (ta löödi pea alaspidi risti). 2.Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks?
Võõras oli homoousiose mõiste. Aastatel 340-350 tekib patiseis. Constantius saab aru, et on tüli mõistete pärast ja toob sisse uue mõiste – homoiosteoloogia. Isa ja Poja vahekorda peab kirja alusel iseloomustama kui SARNAST. Sellest tehakse hiljem ka riigidogma. Ei ole olemusühtsust vaid on sarnasus. See tekitas uue grupi esiletõusu – homoiouslik teooria – kõnelesid olemussarnasusest. Julianus Apostata võimuletulek 361. a. VII LOENG – 22.09.2020 – MUNKLUS VARAKRISTLIKUS KIRIKUS 1.-5. sajandi munklus. Munkluse arengut võib seostada ühelt poolt keiserliku sundreligiooni poliitikaga, mis saab 4. sajandil alguse – eristub peakirik ja selle raames väiksemad voolud. Nii 4. sajandi kui ka 3. sajandi munklus on nähtus, mis laias laastus on erakutes, kloostrites ja viimaks ordudes kindlate reeglite järgi toimuv elu, elukorraldus, Jumala teenimise vorm, kus mungad elavad demonstratiivselt ette sellist elu, mis justkui ei ole sellest maailmast – nad on
annaabi.ee 
