10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Joko
Õppematerjali autor
viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Kristluse sümboleid Katakomb Hea karjane Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse
Kristluse sümboleid 3 Varakristliku kunsti põhijooned Nagu juba eespool öeldud, oli esimestel sajanditel pärast Kristust kristliku kunsti loomiseks vähe võimalusi. Kristlike motiividega kunstist on rohkem andmeid alates 4. sajandist, kui ristiusk sai ametlikuks. Kuni 4. sajandini oli kogu kristlik kunst käsitööliste pärusmaa. Esimesed kolm sajandit tähendas kristlik kunst hauakaunistusi ja katakombide seinamaalinguid. Kunst oli pigem praktilisest vajadusest tingitud kui esteetilise väärtuse loomise püüde tagajärg. Kristluse algaegade kunsti peamine väärtus seisneb selles, et see väljendab algkristlaste kogukonna väärtusi, püüet leida uuele usule tähendust, kunstis väljendatakse tollaste inimeste tõdesid
ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all
Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Varakristlik kujutav kunst. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 SAJ Ristiusk kuulutas,et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri.
Kreeka kunst 3000a e.Kr hakkas arenema kreeka aladel kreeka kunst. Kreeka kultuur vahendas van idamaade ja antiik kreeka kunsti mõjusid. Vana kreeka kunstist meie eristame 3 ajajärku. 1)Varaminoiline 2600a. e.Kr 2)Keskminoiline 2000a. eKr 3)Hilisminoiline 1400a. e.Kr Minoiline on saanud nime kreeka valitseja Minos'e järgi. Varasem ajajärk losside eelne aeg tunneme ainult väheste keraamika toodete põhjal. Kunsti õitse aeg oli kesk-ja hiline ajajärk. Ennekõike väärivat tähelepanu sellest ajastust suurepäraste losside varemed. Loss on mitme
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid