Bütsants kunstis (0)

Andrian Tees
1b
BÜTSANTS KUNSTIS
Ajalugu ja iseloomustus
1935 aastal toimus Rooma jagunemine Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks. Bütsants ehk Ida-Rooma. Bütsants oli hilisantiikajal ja keskajal tuntud kui Ida-Rooma impeerium . Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riik "Rooma impeerium", mis kasvas otseselt välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik- Roomast eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile , riigi ametlikuks usundiks oli  ristiusk  erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. 
Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist, ise on mõjutanud vene ja kreeka kunsti. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud.  Bütsantsi tarbekunst oli idamaade mõjutustega (metallehistöö, emailimistehnika), kõrgel järjel oli tekstiilikunst (propaatkangas – metallniidist mustritega). Bütsantsi  kunst  on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades – kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket.
Bütsants arhitektuuris 
Kasutati laialdaselt põletatud  telliseid , mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist jm. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Rooma halbade tavade eeskujul jätkati mitmesuguste vanade antiikehitiste rüüstamist, et omale sobivat materjali hankida.   Justinianus I ajal ehitatud (532–537)  Hagia Sophia  basiilika  on tänapäeval kõige võimsam Bütsantsi arhitektuuri mälestusmärk.  Katedraal  püsis veidi vähem kui 1000 aastat maailma suurimana (kuni Sevilla katedraali valmimiseni aastal 1520). Arhitektuurist on põhiliselt säilinud sakraalehitisi, enamjaolt on tegu tsentraalehitistega – seinad on keskpunktist võrdse kaugusega. Sageli üks või mitu kuplit, väljast kaunistatud liseemide ja petikutega (madalad nišid seinas, nö võltsaknad). Kirikutel olid paksud müürid ja väikesed aknad.
Hagia Sophia Katedraal
Bütsansi maalikunst ennem 8.sajandit
Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik - kunstiteosed . Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud . Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema, mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli.  Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. 
  
Bütsansi maalikunst pärast pilditüli 10 sajandil
Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril  prohvetid  või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega.  Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e  ikoonimaal . Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. 
Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. 
 
 
Bütsansi skulptuur
Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel.
Kasutatud allikad
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.ht m
https://karinakunstiajalugu.weebly.com/buumltsantsi-kunst.html
http://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/19/Hagia_Sophia_Cathedral.jpg