Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Varakristlik kunst (0)

1 Hindamata
Punktid
Varakristlik kunst #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mikk Kull Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Varakristlik kunst.

KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon ­kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid ­ maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ­ ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas.

Kunstiajalugu
thumbnail
2
rtf

Varakristlik kunst

VARAKRISTLIK KUNST I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See tekkis Vahemere idarannikul ja levis kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus Rooma võimudega konflikti, sest kristlus oli võrreldes teiste usunditega väga radikaalne - see nõudis inimeselt igapäevase elu ja usu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust ning Jeesuse eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlastele oli vastuoluline ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest vaid ka vaenlast, eriti aga mõte, et jumala ees on kõik võrdsed. Seepärast võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Piinamised ja hukkamised aga ei suutnud usu levikut pidurdada. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased koos käima katakombides - maa-alustes labürintides, kuhu nad ka oma surnud matsid. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus peaaegu 900 kilomeetrile. Käigud ei olnud ühesuguse laiuse ja

Kunstiajalugu
thumbnail
1
docx

Varakristlik kunst

Varakristlik kunst Valitsevaks usundiks saab 4. Sajandil ­ 313 Milano edikt. Avalikud jumalateenistused. Tuntuimad ehitised ­ maa-alused haudehitised e. katakombid. Kasutati ka palve- ja varjupaikadena, 300-400 km pikad, isegi 900 km Rooma linna alused katakombid. Pehmesse vulkaanilisse kivimisse tuffi oli kerge käikusid uuristada. Katakombides leiduvad ka esimesed varakiristlikud kunstiteosed: seina- ja laemalid. Meenutavad rooma seinamaale, kuid kõrvale on jäetud erootilised motiivid ja kõik, mida võiks seostada paganlikusega. Alates 4. Sajandist oli ümarskulptuur keelatud, lubatud olid vaid reljeefid. Reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage. Temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peeta oluliseks, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega

Kunstiajalugu
thumbnail
12
doc

Varakristlik Kunst

VARAKRISTLIK KUNST Agnes Ott 11e TVTG Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Varakristliku kunsti põhijooned . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Varakristlik maalikunst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 - 6 Varakristlik arhitektuur ja kirikud. . . . . . . . . . . . . . . . 7 - 8 Kristlikud sümbolid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Kasutatud materjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 2 Sissejuhatus Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse.

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

VARAKRISTLIK KUNST

Rooma riigi langedes katakombid unustati, taasavastati 16. sajandil. Kui ristiusk sai ametlikuks usuks, hakati ka hooneid rajama. Kristlased võtsid üle roomlaste turu- ja kohtuhoone basiilika, mida arendati edasi. Basiilika on ristiusu kiriku tüüp, mille puhul kesklööv on külglöövidest kõrgem ja mille ülaosas on aknad. Basiilika vastand on kodakirik (1-lööviline või on kõik löövid ühe katuse all). joonis: basiilika läbilõige joonis: basiilika põhiplaan + kreeka rist ladina rist Ristiusu kirik on alati paigutatud lääne-ida suunal (sissepääs läänes, altar idas). Varakristlikul basiilikal tavaliselt polnud võlve (lagi oli lame või paistsid sarikad), enamasti puudus ka torn (või oli eraldi kiriku kõrval). Varakristlikke basiilikaid on väga vähe säilinud. Nad on kas hävinud või ümber ehitatud. Roomas praeguse Peetri kiriku kohal oli vana Peetri basiilika, ehitati ümber 16. sajandil.

Kunstiajalugu
thumbnail
1
doc

Varakristlik kunst

Rooma riigi idaosas, Palestiina aladel, tekkis uus usund ­ ristiusk, mis levis kiiresti kogu Rooma riigis. Koos kristlusega tekkis ka varakristlik kunst. Varakristlus arenes Rooma aladel ja Vana-Rooma kunstiga paralleelselt. Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Varakristlik kunst

Varakristlik kunst Nimeta basiiki KÕIK osad. Kesklööv,külglööv,transept,apsiid,narteks,aatrium,pikihoone,altar,valgmik, Mis või kes on? Apsiid ­ poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik ­ basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks ­ avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen ­ lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast ­ pühapiltide purustaja Mosee ­ islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia ­ 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema ­ kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt ­ edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik ­ lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett ­ islamiusu templi, mosee torn Telkkatus - katuseli

Kunstiajalugu
thumbnail
19
ppt

Varakristlik kunst

Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita. Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium. Lameda laega basiilika kõrval esineb idas mitmel pool silindervõlviga või kupliga kaetud basiilikaid. Sel juhul esinesid tugedena nelja või mitmetahulised piilarid. Kristuse Sündimise kirik Bethlehemis, mis on ka säilinud. Kalb-Lauzeh basiilika Süürias. Santa Maria Maggiore basiilika Roomas. Simeon Stylites'i kloostrikirik. Püha Peetri basiilika Roomas, mis oli tähtsaim vanadest basiilikatest. Kesklööv Külglööv Valgmik Empoor Kapiteelid Tsentraalhoone on ehitis, mille üksikud osad olid keskpunktist enamvähem ühekaugusel. Hoonet kasutati haua-, mälestus- ja ristimiskirikuna. Tsentraalehitised olid enamasti kaetud kupliga. Lihtsaim tüüp on kupliga varustatud sõõrümar ehitis- näiteks Panteon. Ristiusu ehitistest võiks mainida Püha Georgi kirikut Salonikis. Varakristlik maalikunst jaguneb kaheks. Raamatumaal e. miniatuurmaal.

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun