Põhja-Korea Sisukord Üldine Info Ajalugu Kim Il-sung 김일성 1912-1994 Kim Jong-il 김정일 1941(?)-2011 Kim Jong-il 김정일 poster Pildid pärast Kim Jong-il surma Kim Jong-un 김정은 Faktid Põhja-Koreast Vangilaagrid Kasutatud materjal Üldine Info ● Ametlik nimetus Korea Rahvademokraatlik Vabariik ● Riiki juhib diktaator Kim Jong-un ● Riik saavutas iseseisvuse 15. august 1945 ● Riigikeel: korea keel ● Elanikke: 24 051 200 (2009) 99% korealasi ● Pealinn: P'yŏngyang ● Rahvastiku tihedus: 198 in/km² Ajalugu ● 1887-1910 oli Korea okupeeritud Jaapani poolt ● Korea lõhenes Põhja- ja
Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja eesti rahvuse teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta oli Eesti ajaloo silmapaistvaimaim poliitik ja riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917- 1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonilaastatel 1939 ja 1940. aastatel. Konstantin Pätsist on kirjutatud rohkem raamatuid, kui kellestki teisest meie riigimeesest. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Siiski ei olnud Päts 1930. aastatel Eestis kogu rahva seas üksmeelsel...
naftat ning sisse ostma vilja, selle põhjusel ta ka tagandati. Breznevi valitusajal majandus langes, seda aega nimetatakse ka stagnatsiooniks. Arenes välja varimajandus ehk letialune kaubandus, kuna riigis oli puudus esmatarvetest. Sisepoliitikas oli 40.aasta jooksul üks ühine tunnus kõigil diktaatoritel juhikultus. Stalini aega iseloomustab kõige paremini repressiiv- ehk vägivallapoliitika, selle näiteks on ka KGB ning GULAGi vangilaagrid. Hrustsovi ajal suleti GULAGi vangilaagrid ning ühiskond vabanes, toimus libelariseerimine ja tekkis kommunistlik ühiskond. Kui Stalini ajal olid vangilaagrid, siis Breznevi ajal saadeti inimesi vaimuhaiglatesse, teda kutsuti ka neostalinistiks. Breznevi valitsemisviisis oli domineeriv onupojapoliitika. Esile kerkisid dissidendid ehk teisiti mõtlejad, kes seisid inimõiguste eest, nimekaimaks oli Sahharov. Stalini, Hrustsovi ning Breznevi aja ühine nimetaja on Külm sõda. Stalini valitsemisajal
· Suhtus halvustavalt demokraatiasse ja sõnavabadusse MISSUGUNE diktaatorlik (karm, julm, isekas) Diktaatorlik, umbusklik, julm JUHTIMISTIIL? KARISTUSVIISID Lasi mõrvata oma poliitilised vastased, teisitimõtlejad Kommunistliku võimu vastaste suhtes rängad TEISITIMÕTLEJATE saadeti vangilaagritesse. karistusmeetodid vangilaagrid, mõrvamine SUHTES valesüüdistuste alusel. ELU-OLU TEMA Natsid lubasid toetada perekondlikke väärtusi, lubasid · Inimeste tulevik väga ebakindel VALITSEMISAJAL taastada riigis rahu ja korra ning tõsta ausse rahvuslik · Sunniti astuma kolhoosidesse (vara riigistati, tööd
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktaktuur on mitte milleski piiratud, seadutega kitsendamatu, jõule tõetuv võim. Demokraatia on seevastu rahvavõim. Itaalias tuli võimule Benito Mussolini. Mussolini oli ainuvalitseja kelle peale loodeti, et ta kehtestaks Itaalias samasuguse korra nagu Vana-Rooma. 1929. aasta majanduskriis mõjutas tugevalt ka Saksamaad hakkas kasvama natside populaarsus. Koos natsidega tuli ka Hitler kes paratamatult ka asus riiki juhtima oma tahtmise järgi. Venemaal kehtestati diktaktuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid kommunistid kelle juht oli Vladimir Lenin. Riiki hakati nimetama Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma tuli võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktaktuur eriti jõhkraks ja julmaks. Loodi vangilaagrid kuhu saadeti miljoneid inimesi. Venemaal oli totalitaarne valitsemine. Inimesed hoiti pideva hirmu all ning ...
aasta oktoobris, kui Filipiinidel loodi Jaapani viitseadmiral Takijiro Onishi juhtimisel erirünnaku (tokko) üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine. Nende täielik nimetus oli "Jumaliku tuule eriründeväed". Kamikazede eesmärgiks oli rammida lennukitega vastase sõjalaevu, eesmärgiga need hävitada. Selleks kasutati kahte võitlustaktikat : rünnet madal- või kõrglennult. GULAG- oli 1930. aastal loodud NKVD peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. Peavalitsuse üheks ülesandeks oli tagada Nõukogude Liidu riiklike majandusülessannete täitmiseks orjatöölised. 13 laagrit ,,Fat Man" - the codename for the atomic bomb that was detonated over Nagasaki, Japan, by the United States on August 9, 1945, at 11:02 (JSP). It was the second of the only two nuclear weapons to be used in warfare and was the third man-made nuclear explosion. The name also refers more generically to the early nuclear weapon designs of U.S
40 kiri. 6. Kuidas saadi informatsioone Lääne-maailmast? V: Raadiojaamad, Soome TV Põhja-Eestis. Laevaliin Helsingi- Tallinn (1965). 7. Kultuuri iseloomulikud jooned. V: 1) Hävitati eesti meelsed raamatud. 2) Ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhustused/vallandamised kultuuri ja teadusasutustes. 3) Meedia hakkas laienema: Soome TV, raadio, ajakirjad. 4) Kohustuslik keskharidus. 5) Ateistlik mõttelaad levis. 8. Gulag vangilaagrid. Kolhoos enamjaolt põllumajanduse ja kalandusega tegelev töölaager. Ateism maailmavaade, mis välistab jumalate olemasolu. 40 kiri 28.10.1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt ja meeleavaldustega välja astunud koolinoori valitsusvõimude omavoli eest. 1924 1991 Nõukogude Liit!
Diktatuuride iseloomulikeks joonteks olid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Enamik Euroopa riike olid autoritaarsed. Totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid kommunistid Vladimir Lenini (1870-1924) juhtimisel. Pärast Lenini surma sai riigijuhik Jossif Stalin(1878-1953). Riigis loodi vangilaagrid, kuhu saadeti miljoneid inimesi. Suurt tähelepanu hakati pöörama riigi sõjalisele võimsusele. Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV liidu mõjuvõimu laiendamine ning kommunismi ülemaailmne võit. Itaalias võimutsesid alates 1922. aastast fasistid eesotsas Benito Mussolini (1883-1945). Itaalias oli lubatud vaid üks partei. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Välispoliitika peaeesmärgiks kuulutati Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud
Mordva 9.b klass Mordva Mordva Vabariik asub Venemaal. See eksisteerib aastast 1990. Mordva Vabariigi pea oli 1995– 2012 Nikolai Merkuškin ja alates 2012. aastast on Vladimir Volkov. Mordvas asusid NSV Liidu Siseministeeriumi Kinnipidamisasutuste Valitsusele allunud Poliitvangide vangilaagrid. Mordvalased Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad - ersad ja mokšad. Nad elavad Volga keskjooksul - mokšad lääne ja ersad ida pool. Ersad ja mokšad räägivad vastavalt ersa keelt ja mokša keelt ning "erinevad mõneti ka antropoloogiliselt tüübilt ja kultuurilt. Sellegipoolest on neid nimetatud üheks rahvaks. Rahvanimetus mordvalased on teistesse keeltesse levinud vene keele vahendusel Mordvalased ise nimetavad end
Eestis hakkas sellega tegelema hävituspataljon. Kuna Saksa vägedel oli palju liitlasi, õnnestus neil järkjärgult Vene võim Eesti linnadest ja küladest välja juurida. Taastati kohalikud maavalitsused ja Eesti noori mehi värvati Saksa sõjaväkke. Kuid sündmustel oli ka negatiivsem pool. Ilma kohtuta tapeti tuhandeid eraisikuid, kes ilmutasid mingitki märku NSV liidu pooldamisest. Igalpool üle Eesti olid püsti seatud vangilaagrid ning muu hulgas tapeti ka tuhandeid juute. Eesti kujunes Hitleri ja Stalini jaoks tühiseks maaks, kus omavahelist vihavaenu välja elada. 6. detsember 1941 hõivati Osmussaar. Eesti territoorium oli Nõukogude võimust vabastatud ja Saksa vägede poolt okupeeritud. Saksa okupatsiooni ajal muutus Eesti maa-ala suureks vangide koonduslaagriks. Vange toodi erinevatest piirkondadest, nende hulgas oli nii juute kui ka mustlaseid. Eesti aladele rajati mitmeid
ministeeriumiteni. Hrustsovi ajal asi paranes. Olukord muutus leebemaks. Tööstuse laienemine: 2 suurt elektrijaama (Balti ja Eesti elektrijaam). Side läänega: Stalini ajal oli kogu NSV ja Eesti NSV raudse eesriide taga. Suhted lääneriikidega olid katkenud. Hrustsovi ajal hakkasid toimuma otsekontaktid teadlaste vahel. Eesti omad võisid käia rahvusvahelistel kongressidel. "Kuldsed 60ndad." : Nn Hrustsovi sulaaeg. Vangilaagrid tühjenesid. Küüditatud olid selleks ajaks oma kodumaale naasenud. Oli kasvanud uus haritlas põlvkond. Poliitilised olid läinud leebemaks. Demokraatlikud liikumised: . Dissidendid ehk teisiti mõtlejad. Kohtu alla anti teistimõtleja Jüri Kukk , kes suri vangilaagris. 1972. Aastal koostasid Eesti Demokraatlik Liit ja Eesti Rahvuslik Rinne memorandiumi ÜRO peaassambleele, milles nõuti: 1. Eesti iseseisvuse taastamist. 2. Nõukogude vägede väljaviimist. 3
koostööorganistatsioon. 1991- START1 vähendatakse tuumarelvade arvu. 1993- START2. Tulemus: NSVL lagunes, tuumarelvade vähendamine, uued julgeoleku organistatsioonid, külma sõja lõpp. 8) Sotsialistlik maailmasüsteem (NSVL olulised juhid ja iseloomustused, sotsialistlik sõprusühendus, plaanimajandus, välispoliitilised suunad) Stalin- kõige hirmsam aeg, juhikultus, küüditamised, KGB organiseeris küüditamisi, GULAG- töö-ja vangilaagrid. Hrustsov- sulaaeg, eluolu paraneb, rääkis Stalini kuritegudest, kõrvaldati võimult, vangilaagrid pandi kinni, Siberist lubati tagasi tulla. Breznev- stagna aeg, rahulik passiivne aeg, dissidentlus( võideldi nende vastu), stagnatsioon( suur seisak) Sotsialistlike riikide rühmad olid: sõprusühendus, väljaspool sõprusühendust, sotsialistliku orientatsiooniga. Sõprusühenduse riigid: NSVL, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia
üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaalsed. Tüüpilised totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit (Venemaa). Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks ning hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhuks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Riigis loodi vangilaagrid, kuhu saadeti miljoneid süütuid inimesi. Paljud neist hukati süüdistatuna riigivastases tegevuses. Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning kaugemas tulevikus kommunismi ülemaailmne võit. Itaalias võimutsesid alates 1922. aastast fasistid eesotsas Benito Mussoliniga. Itaalias (nagu ka Nõukogude Liidus) oli lubatud vaid üks partei. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust.
Ametipostid(3) Maaliidu (1917-1921) ja Põllumeeste (1921-1935) kogu üks liidreid Tallinna Börsikomitee esimees (1920-1921, 1925- 1931), tegutses ka Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti- Vene kaubanduskojas ja mujal Osales ,,Fenno-Ugria" SA-e rajamisel (1927) ja oli selle esimees Peaminister riigivanema ülesannetes (1934-1937), riigihoidja(1937-1938), Vabariigi president (1938- NL okupatsioon) Kinniistumised, vangilaagrid Pärast Soomest naasmist 9 kuud, Peterburis Krestõ vanglas (1910-1911), korraldas märgukirjade aktsiooni Pärast bolsevike riigipööret kuu aega Mitmel pool vangilaagrites Lätis ja Poolas (1918) Ufaas vabakäiguvang (1941.a. suvel, küüditati) Baskiiria Autonoomse Vabariigi julgeolekuvanglas Jämejala vaimuhaiglas (1954.a. Detsembris) Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaigla, seal ta ka suri (18.01.1956) Konstantin Pätsi eraelu ja järglased
NSVL lõi Massilised hukkamised; Massilised hukkamised; hävituspataljone, sundmobilisatsioon, Ei toimunud massilisi hukkamisi. tööpataljonid. Sakslased suutsid aga sunnitöö(vangi)laagrid. küüditamised; vangilaagrid. Tallinna vallutada, algas uus okupatsioon Ülemaailmne majanduskriis (kuni 1944). Mehed ida- ja Muudeti ajaarvamist 1922. aasta, politseipataljonidesse. Eesti kuulutati
Holocaust Sissejuhatus Holocaust on mõiste, mis kirjeldab 6 miljoni juudi hävitamist natside poolt. Kuuest miljonist inimesest tapeti: 4,5 milj Venemaa, Poola ja Baltimaade juutidest, 750 tuhat Ungari ja Rumeenia, 290 tuhat Saksamaa ja Austria, 105 tuhat Hollandi, 90 tuhat Prantsusmaa ja 54 tuhat Kreeka juuti. Holocaust oli sisuliselt genotsiid, mis on süstemaatiline inimeste hävitamine sõltuvalt ohvrite religioonist, rassist, etnilisest kuuluvusest, rahvusest ja seksuaalsetest eelistustest. Juutidega koos hävitati 910 miljonit mustlast, slaavlast, homo seksuaali ja vaimselt alaarenenud inimest. Holocausti käik 1933 Jaanuar Hitler nimetatakse Saksamaa kantsleriks. Märts Rajatakse Saksamaa esimene koonduslaager Dachau Aprill Algavad juutide vastased aktsioonid. Holocausti käik 1935 September kehtestatakse juutide vastase...
mustamine põhjustasid samuti pettumust. 2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL kommunistlik partei kommunism. Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle vangilaagrid Riigihuvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest: NSVL ja Saksamaa üksikisikul pole tähtsust sõjaline võim Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega: Saksamaa juudid, mustlased, slaavlased. NSVL jõukad inimesed, haritlased Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks: Saksamaa kohustuslik sõjaväeteenistus teede ehitus. NSVL kohustuslik sõjaväeteenistus relvatööstuse arendamine
Koostaja : Helen Ojasalu 11.b klass 1973-1974 1970ndad aastad kujunesid suhteliselt rusuvaks perioodiks. Seejuures ei kadunud kuskile inimmeste terroriseerimine meelsuse pärast, vangilaagrid ja KGB; kõik oli vaid veidi pehmem stalinistlikust vägivallast. Maad võttis stagnatsioon. Majanduselu hoidsid üleval eeskätte naftadollarid. Aastas suurenes Eesti elanikkond keskeltläbi 10 000 sissesõitnu võrra. Korterikitsikus kestis, vaatama aina uutele paneelgetodele, mida kerkis juba lausa kõikjal. 1973.aasta jooksul hakatakse Tallinnas rajama Väike-Õismäe linnaosa, lõpule jõutakse 1978.aastal.Paneelmaju hakati pidama
rahva ja majandusharude vajadustega, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin valis teise. Industrialiseerimine- loobuti NEP- ist. 1. Venemaa agraarmaast- tööstusriigiks 2. Plaanimajandus 3. Kollektiviseerimine- linnadesse tööle ja maalt lahkumine talupoegadel 4. Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi 5. Riigireeturid hukati 6. Vägivallapoliitika- julgeolekuorganid, vangilaagrid 7. Punaarmee- maailm kommunistlikuks muutmine
hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm riigijuhti väga karismaatilised liidrid. Nad olid juhid, keda vaadati, usuti ja kuulati. Nad oskasid inimestega väga hästi manipuleerida. Läbiviidud muudatustes viidi läbi uus valitsuskorraldus, kus võimu sai enda kätte üks partei või isik, kõigis kolmes diktatuuri riigis. oma võimu kindlustamiseks kasutati terrorit. Saksamaal hakati juute tagakiusama, Itaalias ja NSVL rajati vangilaagrid, Itaalias ka kutsekojad. NSVL järgnes Stalini võimuletõusule tema lõputu ülistamine ehk Stalini isikukultus. Igalpool viidi läbi muudatused, mis viis vägivalla ja hirmu poole. Riigijuhid tahtsid võimu ning tegid mis tahtsid, sest siis oli üheparteisüsteem ja said teha mis tahtsid. Mina arvan, et riigijuhid ise kartsid rahvast, sest inimesi on väga palju ning nad pidid rahva veel rohkem hirmule ajama kui nad ise olid. Kui rahvas ei oleks hirmul, siis nad võtaksid
Suurimad diktatuuri riigid olid 1920-1930. aastatel Natsionalistlik Saksamaa ja Kommunistlik Nõukogude Liit(NSVL). Need diktatuurid olid ülesehituselt sarnased, aga need kaks riiki ei sallinud üksteist üldse, sest nende põhimõtted olid täiesti erinevad. Natsionalistliku Saksamaal ja Kommunistliku Nõukogude Liidul oli ka mitmeid sarnaseid jooni nagu plaanimajandus, mõlemad tahtsid vallutada ideaalvormis terve maailma, tugevad absoluutsed diktatuurid, vangilaagrid, väga karmilt ja aktiivselt töötav salapolitsei ja pidev rahva jälgimine ning hirmutamine. Natsi Saksamaal oli neliaastakuplaan ja NSVL-is oli viisaastakuplaan. Demokraatiat võetakse küll kui head valitsemisvormi ja diktatuuri kui halba ja paha valitsemisvormi. Kuid ka demokraatial on omad miinused ja plussid nagu näiteks, et otsuseid ja seadusi ei saa ennem vastu võtta kui kas kõik või enamik on sellega päri. Ja
„Nõukogude Liidu inimsusevastased kuriteod“ E-ÕPE 1. Mida tähistati lühendiga GULAG? Glavnoe Upravlenie Lagerei. Eesti keeles NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, oli algselt 1930. aastal loodud NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse struktuuriüksus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. GULAG on ka üldiselt Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus. 2. Miks suri seal arvukalt inimesi? Kuna sealsed tingimused olid väga kehvad. Paljud surid nälga, haigustesse. Seal pidi ka palju füüsilist tööd tegema, mille tõttu samuti paljud surid. Vange ka mõrvati, kas mitterahuldava käitumise eest, vähese töö tegemise tõttu, või lihtsalt teistele hoiatuseks. 3
Erinevalt Hitleri ja Stalini juhitud riikidest, puudus Mussolini Itaalias niivõrd ulatuslik terror. Sellele aitasid kaasa riigijuhi küllalt head suhted katoliku kirikuga. Sellegipoolest võeti majandus riigi kontrolli alla ning riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. 20.sajandi alguses tekkinud kolm enim silmapaistnud diktatuuri olid üsna sarnased. Kõigis oli kehtestatud üheparteisüsteem, vangilaagrid, salapolitsei ning tugev propaganda. Lisaks sisepoliitilistele sarnasustele oli ka nende välispoliitika ja eesmärk samasugune - luua naaberalasid okupeerides võimas suurriik. Samuti oli kõikide antud riikide ühiseks jooneks sõjatööstusele suunatud ning riigile allutatud majanduspoliitika. Ideoloogialt sarnanesid kõige rohkem Itaalia ja Saksamaa, kes rõhusid rahva ühtsusele. Nõukogude Liit üritas inimesi ühendada aga klassi põhimõttel. Nendele näidetele toetudes
Kuidas siiski on suur vend inimkonda valvanud ja kuidas teeb ta seda nüüd? Ajaloos on olnud nii mõnigi suur vend, kes hakkas meetmeid valimata oma võimu suurendama. Stalin ja Hitler olid samuti sellised. Nende riigikorraldus sarnanes vägagi Orwelli ,,1984" ennustatuga. Mõlemad riigid, nii Saksamaa kui ka nõukogude liit, olid riigikorralduselt totalitaarsed. Saksamaal tegutses salapolitsei ja valestimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Ka NL-s olid vangilaagrid. Nende jaoks olid kõik vaenlased. Erinevus tuli ehk isikukultuse saavutamisega. Hitler kasutas rohkem hirmutamist, aga Stalin aga hakkas töörahva eeskostjaks ja nii sai nende suureks juhiks. Loodi hulgaliselt plakateid, mis alati inimeste silme all olid. Algul võimatuna tunduv teos 1984, on siiski päris tõeline. Riik on inimese suurim mõjutaja. Suur vend mängis inimeste mõistusega muutes vale tõeks. 1984 oli tavaline et Suur vend ennustas ette eesolevat. Tihti aga nii ei
Nii pidi Venemaa saama kiiresti tööstusriigiks. Tööstuse põhirõhk oli sõjatehnikal. Rakendati ka plaanimajandus. Kuna kommunistid eitasid eraomandit, siis toimus ka suur kollektiviseerimine. Kõik eraomadile tuginevad talumajapidamised ühendati vägivaldselt kolhoosidesse. Riigil polnud vaja ka inimesi, kes oleks võinud segada revolutsiooni teostamist või teisi inimesi mõjutada, et nad hakkaksid Stalini vastu, tehti vangilaagrid ning väga väga palju inimesi saadeti Siberisse. Inimesi hirmutati ka sise- ja välisvaenlastega. Nii muutis Stalin Nõukogude Liidu totalitaarseks diktatuuriks. Inglismaal ja Prantsusmaal oli demokraatiaga hea elu. Inglismaal valitses parlamentaarne monarhia. Seadusi võttis vastu parlament. Valitsus vahetus tihti. Inglismaal oli majandulik tõus, mis katkes, kui algas ülemaailmne majanduskriis. Kuna Inglismaal
Demokraatia ja diktatuur Euroopas 1920.-1930. aastail. ,,Demokraatia" tähendab kreeka keeles rahva võimu, mida iseloomustab võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, valitsemine rahva valitud saadikute poolt. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Diktatuurid hakkasid tekkima, kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. Millised riigid olid kahe maailmasõja vahel diktatuurised ja millised demokraatlikud ning miks? Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Kes...
Lõuna-Hiina mereni. 13 riiki NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, PõhjaVietnam, PõhjaKorea, Mongoolia. Võim kommunistliku partei käes, kodanikel puudusid demokraatsed vabadused, partei kontrollis riiki, tohutu võim julgeolekuorganitel, majandus/tööstus/kaubandus riigistatud. Stalinistlik riik sõja alal Stalini võim nõrgenenud, kuid taastas seda, vangilaagrid, küüditamised, massilised arreteerimised. Karistust kandsid 5.5 mln inimest erinevatel põhjustel. Vangilaagrite võrgustik(GULAG) oli Stalinile vajalik majanduse tomimiseks. Sõjatööstustesse ressursid, rahva elatustase madal, kogu võim Stalinil. 1950 aastate algul nõrgenev riik, mis vajas reforme, et maailmaga sammu pidada. Stalini surm,võimuvõitlus 5. märts 1953 Stalin suri, enne surma süvenes terror. Selget järglast polnud, võim julgeoleku juhi Beria kätte.
allutatud partei kontrollile, propagandad, isikukultus ehk ühe inimese ehk juhi ülistaminening kultuur onriigi kontrolli all. Diktatuur jaguneb 1) totalitaarne diktatuur ja 2) autoritaarne võim. Nende kahe ühised tunnused on need, et võim on koondunud ühe partei ja ühe isiku kätte, erakondi on ainult üks, seadusi muudavad riigi valitsejad oma tahte järgi ja pilatakse rahva poliitilisi õigusi. Autoritaarne erineb totalitaarsest selle poolest, et seal puudub himuvalitsemine ja vangilaagrid ning mingil määral arvestatakse rahva heaoluga. Totalitaarses on aga ühiskonna- ja majanduselu pidiasjadeni reglementeeritud ning seal on rohkem kampaaniaid ja propagandasid. Autoritaarsed riigid olid 1930-ndatel enamik Euroopa noori riike nagu näiteks Ee, Läti, Leedu, Po, Hispaania Franco diktatuur (1936-1939 oli siiski kodusõda). Totalitaarsed olid Nõukogude Vm, Itaalia ja Saksamaa. Saksamaal tekkis diktatuur sellepärast, et ta sai lüüa I ms-s ning sellega kaasnes
Kas 1984 on tänapäeva reaalsus? George Orwelli 1984 kujutab elu düstoopilises Londonis, aastal 1984. Selles düstoopias kommunistid võitsid ja juhivad kõiki elu aspekte. On alamklass proleteriaat, kesklass ehk välimine partei, kõrgem klass ehk sisemine partei. Maailmas on 3 supervõimu Okeaania, Ida-Aasia ja Euraasia. Riiki juhib müstiline kuju "Suur Vend" ning kommunistlik partei. Peamine ideoologia on Ingsoc. Rahvast jälgib "Armastuse Ministeerium" (Ministry of love), erinevate kaamerate ja mikrofonitega ning vahistavad kõik, kes mõtlevad teisiti. Kõik koputavad kõige peale ning keegi ei usalda kedagi. Kas Orwelli sõnad on tõeks saanud? Ümbermaailmne jälgimisühiskond juba on töös. Ainuüksi Inglismaal on 4 200 000 turvakaamerat, millest 200 000 asub Londonis. Ning Edward Snowdeni tunnistustest oleme me teada saanud, kui ekstensiivne on NSA, GCHQ jt lääne vastuluure teenistuste luuretegevus, enda riik...
Demokraatia tunnused Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval on võimalik olla valitud. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumise...
ENSV ülemnõukogu Seadusandlik võim Eesti Omavalitsus Miilits Korrakaitse Politsei Laskurkorpus Sõjavägi Leegion EKP Partei Natsi partei NSDAP Küüditamine, arreteerimine, Repressioonid Koonduslaagrid, maha mahalaskmine, vangilaagrid laskmine, arreteerimine Nõukogude vastaste, jõukad Kelle vastu suunatud? Juudid, mustlased, kommunistid Rubla kasutusele võtt, Majandus Saksamaa hüvanguks ja natsionaliseerimine, kasutusele kaardisüsteem maareform, defitsiit Raamatute põletamine, Kultuur Propaganda
,,Mein Kampf" Hitleri kirjutatud raamat, kus olid tema põhimõtted, nt, et Saksamaa peab saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Alustas 1924 aasta kevadel vanglas. 2. Isikud. Stalin NSVLi juht.Tuli vastu tahtmist võimule Venemaal 1922. Diktaator. Jossif Dzungasvili, lasi ennast kutsuda Kobaks(raudmees), esimest korda kasutas ta nime Stalin 1913. Ajaleht "Pravda" toimetaja. Kommunist, küüditas paljud, lõi vangilaagrid. Lõi NSVL liidu. Mussolini Fasistliku Itaalia duce, diktaator. Tahtis teha Itaaliale uut pealinna Mussolinia. Tahtis taastada sama võimsat riiki nagu seda oli olnud VanaRooma keisririik. Hitler Natsliku Saksamaa diktaator. Tahtis luua nn Kolmandat riiki. Kiusas taga juute. Kõrvaldas nö mittesobivad inimesed, nt halvatud, vaimuhaiged. Eesmärk oli aaria rassi (sakslaste) tähtsaimaks rassiks muutmine. 3.Aastaarvud. NSVLi loomine 1922. Stalini võimuletulek 1922.
nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. Kollektiviseerimine - oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. Kolhoos - oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. GULAG - oli 1930. aastal loodud NKVD peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. Fasism - on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist. Natsionaalsotsialism - ehk rahvussotsialism on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab endas rahvuslust ja sotsialismi. Kolmas riik - oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik nimetus aastatel 1933
süsteem. Pidevalt rikutakse Inimese vabadusi ja õigusi Rahvale on tagatud inimõigusi. piiratakse. õigused ja vabadused. Inimesi hoitakse pideva Inimesi ei hirmutata ent Inimeste järele ei nuhita hirmu all, kontrolli teostavad mõningal määral ega hirmutata neid, sala - ja julgeolekuteenistused kontrollitakse rahva puuduvad vangilaagrid. ( nt Saksamaal Gestapo ), meelsust. rajatakse vangilaagreid, massirepressioone. Mõeldakse välja sisevaenlased ( nt Saksamaal Sise vaenlasi välja ei mõelda haritlased, juudid ) Nt. Saksamaa ja NSV. Nt. Eesti, Poola, Läti, Nt. Norra, Soome, Rootsi. Leedu, Rumeenia. 3. Esita järgmistele tunnustele vastav konkreetne näide NSVL, Saksamaa ajaloost.
1. Benito Mussolini oli Itaalia valitseja(peaminister), diktaator 1922 kuni 1943, siis mõnda aega oli ta vangis ning tuli uuesti võimule 1943 ja oli valitseja 1945 aastani, mil ta maha lasti. Tuli võimule 1922 kui toimus nn Marss Rooma ehk Mussolini koos oma toetajatega liikus itaalia pealinna, et nõuda Itaalia kuningalt (Itaalia oli kuningriik ja võimul oli Vittorio Emanuele III) valitsuse üleandmist. Ühesõnaga see oli demonstratsioon. Mussolini oli oma fašistidega meeletult populaarne rahva seas, sest rahvas uskus nn tugevasse valitsejasse ning võimule tuli ta seepärast, et Itaalia oli I maailmasõja ajal poolt vahetanud ning ta kuulus võitjariikide hulka, kuid Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud talle mingit tükki Saksamaast ega ka Saksa kolooniast midagi anda, ühesõnaga ta jäeti ilma suurema autasuta I MS eest (tuleta meelde I MS, kes võitis ja mis seisus oli Itaalia, alguses oli ta ju Saksamaa poolt, kuid 1915 vahetas poolt ja läks ...
Maj. On allutatud Täielikult ( plaanimaj.) Riiklikud tellimused Riiklikud tellimused riigivajadustele Kontrollitakse inimeste ainupartei ainupartei ainupartei mõttemaailma(tsensuur) Massiorganisatsioonid - - Korporatsioonid Propaganda - - - Massirepressioonid Vangilaagrid Gestapo-riiklik salapolitsei - VTsK- üle venemaaline SS-kaitsemalev erakorraline komitee Koonduslaagrid NKVD-siseministeerium GPO-poliitasjade peavalitsus Rahva hirmutamine, rahvavaenlane juudid, kommunistid - rahvavaenlase loomine
11 000 meest Saksamaa Omakaitse: 40 000 meest 19411942 äkki Saksa okupatsioonivõimude korraldusel Ida ja politseipataljonid: Vabatahtlikud Venemaa territooriumil rindevõitluses, partisaniliikumise mahasurumises ja valveteenistuses. 10 000 12 000 eestlast. Eesti leegion: 1942 Vabatahtlike värbamine RelvaSSi raames Ähvardas läbi kukkuda. 1943 allüksus pataljon Narva. Soomepoisid 200 eesti põgenikust jalaväerügement 1944. Osales kaitselahingutes Karjalas. Soomes. Ehituspataljonid: Vangilaagrid, kus ülirasketesee tingimustesse asetatud inimesi sunniti tööle peamiselt tehaste ehitustel ja metsa varumisel. Suri 1/3 mobiliseeritut, talvel, üle kurnatusse. 22. territoriaalne laskurkorpus 1941 a suvel 7000 eestlast Sõidisid:D 8. Eesti laskurkorpus: 1941 Loomine päästis paljude ehituspataljonidesse saabunud meeste elud. 27 000 inimest 8590% eestlased SÕJATEGEVUS EESTIS 1944. Jaanuaris algas Punaarmee üldpealetung. Mille tulemusel sakslased taganesid
Teha võib küll uusi ettevõtteid, kuid need ei pruugi saavutada ettenähtud võimsust, mida võiks saada kui investeeriks b) Sundkollektiviseerimise tulemusena oli hirmus näljahäda, milles hukkus mitu miljonit inimest c) Tööpuudus küll kadus, kuid tootlikus oli madal ja mingit kasu ei saadud. 11. Selgita lühidalt NSVL-s toimuvat järgmiste märksõnade alusel: GULAG- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus. mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus Eraomand- pärast laastavat kodusõda ja oma rahva vastu suunatud terrorit võimul püsida, pidid bolševikud majanduspoliitikat muutma, eriti talupoegade jaoks sõbralikumaks (talupojad korraldasid 1920ndate algul bolševike vastu mitu ohtlikku mässu). 1921alustati NEP-iga (uus majanduspoliitika), mis tõi osaliselt kaasa turumajanduse taastamise: lubatud oli talupoegade ja väikeettevõtjate eraomand (suurtööstuse üle oli jätkuvalt riiklik kontroll) ja iseseisev
Seal oligi juba dikatuur ja Lenin. 1924 suri Lenin ja asemele tuli võimuahne Satlin. 1928 algas Stalini isikukultus, kõik pidid teda jumaldama ja ta kartis, et keegi ta kukutab. Kolhoosid, rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine. Itaalias kehtestati diktatuur esimesena. Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. NSVL 1933-1939 Kõik oli riigi kontrolli all, terror, vangilaagrid, tarkade inimeste kõrvaldamine, näljahäda, monokulruutsus, võimust ei tohtinud halvasti rääkida ehk vaenulik propaganda, Stalin tapad head väepealikud sest kardab et nad kukutavad ta mis maksab omakorda sõjas kätte, passid ja sissekirjutised, võimude poolt mittesobilikuks kuulutatud raamatute kodus hoidmine ohtlik, eesmärgiks oli maailmarevolutsioon, aadlikud ja ohvitserid ja ametnikud saadeti vangilaagrisse, kolhoosid, sõjakommumism, Stalini isikukultus.
Okupatsioon-vägivaldne võimu kehtestamine 7.12.1941 Jaapani rünnak Havai saarestikus Pearl Harborile Holokaust- juutide massiline mõrvamine 1943 sakslaste taganemise algus 6.06.1944 Normandia dessant Prantsusmaa rannikul 08.05.1945 lõppets teine maailmasõda Euroopas 6.08.1645 Jaapani linna Hiroshima pommitamine aatompommiga Nõukogude liit 1922-1991 STALIN Vasta kirjalikult nendele küsimustele: Kes oli Stalin? Mis on kolhoos? Mis olid vangilaagrid? Mis on isikukultus? Kes oli Hitler? Millal toimus Eesti Vabadussõda? Tee iga tähe kõrvale üks sõna õpitud teema kohta: V A NAA E G ; K E S K A E G ; U U S AE G N: V- Vana-Kreeka A- Aristophanes
Ajalugu VI Sõja jõudmine Eestisse Sõja judmise määras eelkõige MRP, mis sõlmiti 23. august 1939. Sellega määrati Eesti ja Baltikum NSVL-i mõjusfääri. Nädal pärast sõlmimist algas sõda. Eesti ei teinud mobilisatsiooni, vaid kuulutati end neutraalseks. Septembris 1939 oli Poola allveelaeva Orzeli vahejuhtum Tallinnas. Laev sisenes Tallinna sadamasse, põgenedes NSVL-i sissetungi eest. Eesti asus laeva interneerima laev võeti kontrolli alla, kuid laev põgenes. NSVL väitis, et Eesti rikkus neutraliteeti ja seega on NSVL ohus, sest läbi Eesti saavad tulla vaenlased. NSVL nõudis sõjaväebaase Eesti aladele, et turvalisust tagada. Kaubandusläbirääkimiste raames on Eesti välisminister 24. septembril sunnitud sõlmima baaside lepingu. Survestamiseks toodi Eesti piiri taha suurel hulgal vägesid, lausa kordades rohkem kui Eestil oli. Nad olid ka paremas seisus relvastuse, väljaõppe ja tehnika osas. Lis...
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemus...
Mees, kellelt Roman mütsi varastas, lastakse maha. Ta ei kahetse, et vang tema pärast suri, kuna arvab, et ellujäämine on tähtsam. Tema elu tegutsemise motiiv on saada kasu, kas petmise või valetamise teel. Sellise valiku valis ta sellepärast, kuna oli tihti olukordades, kus pidi teisi ära kasutama ellu jäämise nimel. 4. Milline on teose esituslaad (realistlik, fantaasia piirimail, kuidas see mõjutab lugejat)? Realistlik, annab ettekujutuse, kuidas holokaust ja vangilaagrid mõjutavad inimest. 5. Kas teos meeldis? Miks? Mulle meeldis see teos, kuna seda lugedes tundsin autori ausust ja siirust. Autor ei varjanud midagi, isegi mitte iseennast. Raamat andis mulle hea ülevaate holokaustist ja sunnitöölaagritest 6. Kas oled lugenud sama autori teisi teoseid? Samalaadseid teoseid? Ei ole lugenud Roman Fristeri teisi teoseid ega samalaadseid teoseid. 7. Mida see raamat Sulle kui lugejale ütles?
4 ○ Nõukogude Liidu tegelik riigipea oli partei juht, alguses Vladimir Lenin, hiljem Stalin. ○ Sõltumatu kohtuvõim puudus, igasugune opositsioon nii ühiskonnas kui ka partei suruti jõuga maha. ○ Partei kontrollis ühiskonda salapolitsei abil. ○ Riikliku julgeoleku süsteemi üks tähtsamaid osi oli laagrite peavalitsus, millele allusid vangilaagrid üle kogu NSV Liidu. Vangilaagritesse või surma võisid mõista sõjatribunalid ja eripidamised. 9. Itaalia pärast I maailmasõda ja Mussolini võimuletulek, fašistlik Itaalia ○ Itaalia polnud pärast sõda väga rahul, sest nad ei saanud sõjast midagi. ○ Riik oli lõhenenud kaheks majanduslikuks piirkonnaks: Põhja-Itaalia (tööstus arenenud) ja Lõuna-Itaalia (vähe arenenud, enamasti tegeleti põllumajandusega).
mõisnikele. Oktoobrirevolutsioon – ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin – rahvakomissarid. Maa natsionaliseerimine ja mõisamaa konfiskerimine, maa jagamine talupoegadele. Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine. Kontroll suurettevõtete üle.Välisvõlgade tühistamine. Enamlaste võimumonopoli kehtestamine: Tsensuur ja arestid. Tšekaa, esimesed vangilaagrid. Asutava Kogu laiali ajamine. Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine. Naistele valimisõigus, töölistele 8-tunnine tööpäev. Õigeusu lahutamine riigist. Kodusõda 1918-1920/1922 aastatel, „punaste“ (kommunistliku e nõukogude suunitlusega) ja „valgete“ (nõukogude ja bolševikevastaste suunitlusega) jõudude vahel toimunud relvakonflikt. Relvastatud vastupanu ja konfliktid algasid pärast oktoobrirevolutsiooni riigipööret ja võimu haaramist Petrogradis.
25. Millised muutused toimusid Venemaa valitsemises ja majanduses 1917.a lõpus-1918.a alguses. Enamliku valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu loomine (peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin - rahvakomissarid) · Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine · Kontroll suurettevõtete üle. · Rahudekreet. Rahuläbirääkimised Saksamaaga. Trotski. Rahuleping märtsis 1918 Brestis · Tsensuur, arestid, Tsekaa, esimesed vangilaagrid. "Kontrad". · Asutava Kogu laialiajamine. · Välisvõlgade tühistamine sh Inglismaa, Prantsusmaa, USA omade. 1918. a alguses · Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine · Naistele valimisõigus · Töölistele 8-tunnine tööpäev 26. Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks. Põhjused: · Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast
5. Mis iseloomustas sotsialistliku orientatsiooniga riike? Too näiteid. 5. Peamiselt III maailma riigid, mis olid NL otsese või kaudse mõju all NSVL toetas neid riike majanduslikult ja sõjaliselt NT: Etioopia, Somaalia, Kongo, Angoola, Afganistan jt arengumaad 6. Too näiteid stalinistlikest repressioonidest Nõukogude Liidus pärast II maailmasõda. Seleta mõisted: 1) küüditamine; 2) GULAG; 3) Leningradi süüasi (kohtuasi) 6. Küüditamised, massilised arreteerimised, vangilaagrid, kolhoosid. Küüditamine-inimeste sunniviisiline ümberasustamine GULAG(Glavnoje upravlenije lagerei)- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangliaagrid NL'is Leningradi süüasi(kohtuasi)-Stalini heakskiidul organiseeritud näidisprotsess, millega anti tugev hoop väidetavalt partei ühtsust õõnestanud Leningradi parteiorganisatsioonile, mille juhtival kohal tegutsenud kommunistide hulgast
ETK - tarbijate keskühistu EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei Fašism, natsism, kommunism - Peamised ideoloogiad 20ndal sajandil. Genova konverents - 1922: NSVL, DE+lääne dem riigid;Majandus ja rahandusprobleemid;Lõpuks jõuavad DE ja NSV kokkuleppele, Rappallos sõlmiti DE-NSV leping GULAG - vangilaagrid nsv Hiroshima ja Nagasaki - aatompommid 1945, >150tuh surnut, USA->JPN Holokaust - Genotsiid juutidele, gaasitamine, põletamine, näljutamine, inimkatsed. II rinne - Saksamaa väed Normandias / Saksa väed Venemaaga võitlemas Imperialism - enesekeskne poliitika võimu ja mõjupiirkonna laiendamiseks Industrialiseerimine - tööstuse revolutsiooniline areng Interventsioon - Välisriikide sekkumine riigi siseasjadesse Iseseisvusmanifest - 23.02.1918:Endla rahvamaja rõdul loeti ette
Rahvas oli väsinud sõjast- enamlased lubasid rahu, maad ja leiba. Saksamaa toetas enamlasi (Leninit). Riigipööret juhtis Trotski-Petrogradi nõukogu esimees. Muutused: lõpetati sõda, sõlmiti rahu Saksamaa ja tema liitlastega. Talupojad võtsid mõisnikelt maad tagasi. Asutav Kogu saadeti laiali. Kaevandused, metsad, pangad ja raudteed riigistati. Kontroll suurettevõtete üle. Tsensuur, arestid, Tshekaa (salapolitsei), vangilaagrid. Välisvõlad tühistati, võeti vastu Vene NFSV põhiseadus, naistele anti valimisõigus, töölistel 8-tunnine tööpäev. Kodusõda: valgekaartlased tahtsid taastada tsaarivenemaa ja kukutada enamlased võimult. Ei tunnustatud Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi. Valgekaartlased (tuginesid AV liimetele) ja punakaartlased (enamlased). Pealinn viidi üle Moskvasse. Mõrvati Nikolai II perekond. Sõjakommunismi poliitika- tasuta transport, linnades toiduained
· rahulolematus parlamentarismiga, oli tingitud et võimul olijad süüdi 1. maailmasõjas ning tänu sellele üldse sõlmitigi Versaillese leping. Lisaks oli ka parteide vaheline võitlus. · majanduskriis · hirm kommunistide ees 15. Natsionaalsotsialistide võim Saksamaal Natside sisepoliitika demokraatlikud institutsioonid kaotati, kehtestati diktatuur, ajalehtede läbi toimus propaganda, tsensuur, lubatud natsionaalsotsialistlik ideoloogia, gestapo, vangilaagrid, tagakiusamine, teede ehitamine. Natside majanduspoliitika lubasid eraettevõtteid, sõjatööstuse arendamine. 16. Eesti Vabariigi sisepoliitika 1920. Aastatel (1920. Aasta põhiseadus) Parlamentaarne vabariik. palju parteisid koalitsiooni valitsused (ehk võimul on rohkem kui 2 parteid) väga sagedased valitsusevahetused (keelatud oli Kommunistlik partei) · põhiseadus 1920. Seadusandlikuks võimuks oli Riigikogu, kuhu kuulus 100 inimest ja see oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
