50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Fenomen
Õppematerjali autor
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia tuleb Vana-Kreeka keelsest sõnast ning tähendab rahva võimu. Demokraatlikus riigis oli kõigil valimis õigus, inimesed valisid endale esindajad. Samuti kehtis ka sõnavabadus, väljendusvabadus ja trükivabadus. Demokraatia jaguneb kaheks tüübiks: Otsene demokraatia, kus otsuse vastu võtmisel osalevad kõik keda see puudutab. Esindus demokraatia, kus otsuse vastu võtavad rahva poolt valitud esindajad. Diktatuuri iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuur jagatakse autoritaalseks ja totalitaarseks. Autoritaalses riigis on riigis kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaalsed. Tüüpilise
eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ning andis varem või hiljem võimaluse diktaatorlikule võimule. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides. Esimene maailmasõda tekitas osadele Euroopa riikidele, nagu näiteks Itaaliale, suuri raskusi. Mitu inimest sai rindel surma, sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik kord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad
Piiratud on sõnavabadus. Valitsev partei või poliitiline grupeering kasutab oma ideoloogia peale surumisel erinevaid propagandavahendeid. Diktatuur saab mõnikord võimule sõjavälise riigipöörde teel. Diktatuuri tekkepõhjused : Muutused ühiskonnas . Sõja mõju Pettumine Versaillesi süsteemis. Majanduslikud raskused- sõja kaotanud riikidel kõrged maksud ja raha väärtuse langemine. Terav riigisisene valimsvõitlus erinevate poliitiliste liikumiste vahel. Põhirahvuse ja vähemrahvuse vahelised konfliktid . Valimiskünnise puudumine 6.Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), Autoritaarne -kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte , rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimisel . Totalitaarne- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, kontrollitakse ka inimeste mõtteavaldusi. Sellega kaasnes räige inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev võimu all hoidmine
Eristatakse autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri. Dikta- tuuriga kaasneb range kontroll kodanike arvamuse avalduse üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine (ka inimeste represseerimine ja hävitamine). Demokraatia on valitsemisvorm, kus võimul on rahvas. Eristatakse liberaalset ja sotsiaaldemokraatiat. Demokraatliku korra määratlemisel on aluseks rahva osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanike õiguste ja vabaduste olemasolu. Enne Esimest Maailmasõda oli demokraatlikke riike Euroopas vähe, kuid sõja järel suurenes nende hulk oluliselt. Paljudes riikides kehtestati seadusi, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi (näiteks valimisõigus). Kuid demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada oma riikide ja elanike probleeme nii kiiresti kui rahvas oleks soovinud. Mittedemokraatlikud liikumised aga lubasid võimulepääsu korral korra ja majanduse õitsengu kindlustada. Selleks oli vaja kehtestada karm diktatuur
1930. aastatel loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem. Stalini veendumuse järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa. Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. Fasistlik Itaalia Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt, seepärast leidsid Itaalias poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Sõja järel vahetusid Itaalias tihti alitsused, sest parteide vahel olid erimeelsused. Töölised sattusid üha enam kommunistide mõju alla. Endiste sõdurite ja töötute organisatsiooni võitlusliidu liikmeid hakati kutsima fasistideks. Sellest rühmitusest kujunes Rahvuslik Fasistlik Partei, mida juhtis Benito Mussolini. tal oli palju pooldajaid, sest loodeti, et ta suudab lüüa korra majja, ta lubas muuta Itaalia võimsaks. Mussolini õpetuse põhiseisukohaks oli rahvus. Rahvus on kõikehaarav ja üksikisik on rahvuse osa
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Peale Esimest Maailmasõda muutus maailma poliitiline kaart ja paljude riikide ühiskonna kord. Mitmetes riikides valitses demokraatlik kord (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) ja rohkesti kehtestati diktatuure (Nõukogude Liit, Saksamaa). Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. 19
Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises.
Itaalia) ning ka demokraatia traditsioonide nõrkus(Saksamaa, Venemaa, Itaalia). Põhjusteks olid ka sotsiaalprobleemide teravnemine mitmes Euroopa riigis seoses sisserände piiramisega USAsse, kodanluse kartus tööliste võimuletuleku ees Venemaa eeskujul (Itaalia, Saksamaa) ja ka see, et raskustest ülesaamiseks eelistati ,,karmikäelist valitsemist". 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ja andis varem või hiljem teed diktaatorlikule võimule. 1930. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Uutest, pärast I maailmasõda tekkinud riikidest suutsid ainult Tsehhoslovakkia ja teatud eranditega Soome kuni 1939. aastani säilitada põhiseaduslik demokraatia. Ülejäänudes maades osutus diktatuur demokraatlikust mõtteviisist tugevamaks. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid