Demokraatia ja Diktatuur 1920-1930.aastatel (1)

Ajaloo tunni arutlus

Demokraatia ja Diktatuurid euroopas 1920-1930.aastatel.
Demokraatia ja Diktatuur on valitsemisvormid mis erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Demokraatlikus riigis on otsustav võim rahva käes ja kõrgeim võim on jaotatud laiali. Demokraatlikus riigis puudub kindel juht, sest võim on ära jaotatud. Diktatuuriga riigis on aga üks kindel juht kes on reeglina geenius ja kes otsustab kõige üle. Diktatuuriga riigis valitsetakse hirmuga ja püütakse pidevalt kontrollida inimeste mõttemaailma ning inimesed elavad infosulus ja on välismaailmast täiesti ära lõigatud.
Kuigi peale I. Maailmasõda muutus Demokraatia väga populaarseks ja levis paljudes
riikides, sest I. MS võitnud „ Antant “-i riigid olid demokraatlikud. Kuid majanduskriisi
tulekuga nägid inimesed, et on palju parem, kui riigi eesotsas on üks otsustav inimene
,mitte grupp inimesi, kes ei suuda leida üksmeelt ja kiirelt otsuseid vastu võtta.
Kuna diktatuuriga riigid said 20-ndal olnud majanduskriisi olukorraga paremini hakkama kui demokraatlikud riigid, siis sellepärast otsustasidki paljud riigid diktatuuri poolt.
Suurimad diktatuuri riigid olid 1920-1930. aastatel Natsionalistlik Saksamaa ja Kommunistlik Nõukogude Liit( NSVL ). Need diktatuurid olid ülesehituselt sarnased, aga need kaks riiki ei sallinud üksteist üldse, sest nende põhimõtted olid täiesti erinevad. Natsionalistliku Saksamaal ja Kommunistliku Nõukogude Liidul oli ka mitmeid sarnaseid jooni nagu plaanimajandus , mõlemad tahtsid vallutada ideaalvormis terve maailma, tugevad absoluutsed diktatuurid, vangilaagrid, väga karmilt ja aktiivselt töötav salapolitsei ja pidev rahva jälgimine ning hirmutamine. Natsi Saksamaal oli neliaastakuplaan ja NSVL-is oli viisaastakuplaan.
Demokraatiat võetakse küll kui head valitsemisvormi ja diktatuuri kui halba ja paha valitsemisvormi. Kuid ka demokraatial on omad miinused ja plussid nagu näiteks, et otsuseid ja seadusi ei saa ennem vastu võtta kui kas kõik või enamik on sellega päri. Ja nagu Winston Churchill ütles:“ Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud“.
Ja muidugi on demokraatial ka plusse nagu näiteks, et rahvas saab rahvahääletuse kaudu valida riigikogu liikmeid ja omavalitsuse juhte. Demokraatlikus riigis arvestatakse enamasti ka rahva arvamuse ja nende vajadustega. Minu arust on demokraatlik riik selline riik mis on rahvasõbralik riik. Demokraatlikus riigis on lubatud inimestel teada mis nende riigis toimub, kuid 100% tegelikult ei tea oma riigist inimene ka demokraatlikus riigis.
Diktatuuriga riigi eesotsas on aga inimesed kes mõtlevad ainult sellele kuidas saaks endal olemise paremaks ja ei arvesta rahvaga vajadustega. Diktatuuriga riigis ei tea inimesed mis toimub nende riigis ja seal on täielik infosulg ning riik räägib rahvale mis ta ise tahab. Seal kehtib range tsensuur ja inimesi luuratakse ja üleüldse ei saa inimesed rääkida avalikult rääkida mida ta sellest või teisest asjast arvab .
Kui ma peaks valima Diktatuuri ja Demokraatia vahel, siis oleks minu kindel otsus demokraatiaga riigivõimu poolt. Kuna demokraatlikus riigis suudab ka tavainimene midagi riigis muuta ning ta ei pea koguaeg elama hirmu all.
Autor:Gunnar Hunt.