Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SUUR VEND VALVAB! (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas teeb ta seda nüüd?
SUUR VEND VALVAB !
Suur vend on tegutsenud meie keskel erinevatel aegadel. Mõiste suur vend on tulnud Orwelli teosest 1984 ja on sestsaadik kasutuses olnud. Kuidas siiski on suur vend inimkonda valvanud ja kuidas teeb ta seda nüüd?
Ajaloos on olnud nii mõnigi suur vend, kes hakkas meetmeid valimata oma võimu suurendama . Stalin ja Hitler olid samuti sellised. Nende riigikorraldus sarnanes vägagi Orwelli „1984“ ennustatuga. Mõlemad riigid, nii Saksamaa kui ka nõukogude liit, olid riigikorralduselt totalitaarsed . Saksamaal tegutses salapolitsei ja valestimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Ka NL-s olid vangilaagrid. Nende jaoks olid kõik vaenlased. Erinevus tuli ehk isikukultuse saavutamisega. Hitler kasutas rohkem hirmutamist, aga Stalin aga hakkas töörahva eeskostjaks ja nii sai nende suureks juhiks. Loodi hulgaliselt plakateid, mis alati inimeste silme all olid. Algul võimatuna tunduv teos 1984, on siiski päris tõeline.
Riik on inimese suurim mõjutaja. Suur vend mängis inimeste mõistusega muutes vale tõeks. 1984 oli tavaline et Suur vend ennustas ette eesolevat. Tihti aga nii ei juhtunud, möödalasud muudeti aga kiiresti ümber tegelikkusega. Nii oli ka kunagises Poolas, kus tõde muudeti tuleviku heaolu nimel.Orwelli teoses teatati teleekraanidest iga päev kui palju jälle midagi rohkem tehti, aga kinnitust sellele rahvas ei saanud. Riik saab manipuleerida teabega. Nõukogude ajal ei lastud piiri taga tulevat infot läbi või kui lastigi siis kohandatud versiooni. Nii jäi inimestele mulje, et nende riigis on kõige parem elada ja ei tekkinud soovi välismaale minna. Tihti muutis riik enda vaenlasi . Nii tuli teleekraanidest palju viha oma vaenlaste vastu. Varsti hakkasid ka kõik tavainimesed seda riiki vihkama. On juba kord nii, et kunagi ei taheta oma teed käia, mis erineb teistest, vaid minnakse terve massiarvamusega kaasa. Teoses kirjeldatud vihaminutid olid suunatud ühe inimese vihkamisele. Kuigi tegelikult erilist põhjust tavainimestel vihaminutitest osavõtmisel ei olnud.
Suur Vend on suutnud peresideme lõhkuda, mis peaks olema tugevam kui kõik muu. Teoses 1984 tegutsenud suure venna arvates oli õige kasvatada lapsi riigi heaks. See mõte juurdus inimestesse nii tugevalt, et õpetati lapsi omaenda vanemaid vajadusel üles andma. Kui laps nii tegigi, olid vanemad õnnelikud, et nende võsuke nii tubli on. Peres elati pideva hirmu all, et nad midagi riigivastast ei öelda. Suure Venna poolt oli see muidugi kaval käik, sest kui leiduks inimene kes tahaks mässu tõsta, siis toetajaid oleks tal raske leida. Pere teda ei kaitseks, sest nende vahel pole armastust ega soojust. Seda enam lõi see ka kiilu sõpruse vahele. Sama juhtus ka Eestis, kus oldi teineteise peale kadedad. Nii juhtuski, et kui oli suur küüditamine, siis eestlane kaebas teise eestlase peale, kellest ta lahti tahtis saada.
Suur vend tegutseb salaja ka tänapäeval. 1984 jälgiti inimesi pidevalt. Nii on see ka tänapäeval. Kaameraid on kõik kohad täis. Saates Salasilm loetleti tallinna vanalinnas olevaid kaameraid ja tulemused olid hirmutavad. Pole kohta, kuhu kaamerasilm ei ulatu. 1984 olid kaamerate asemel teleekraanid, mil olid erinevad funktsioonid. Need filmisid ja kuulasid. Praegu saab ka inimeste telefonikõnesid pealt kuulata ja on palju juhtumeid kus jälle keegi kedagi pealt kuulab. Näiteks ka kõik kliendikaardid, nutitelefonid koguvad pidevalt omaniku kohta infot. Võib öelda, et inimesi jälgitakse isegi rohkem kui enne. Kõige hullem on see et kogu seda informatsiooni antakse kergekäeliselt ja mõtlemata ära- kadunud on hirm. Põhja- Koreas seevastu on Suur Vend täielikult ainuvõimu saavutanud. See koht on ülejäänud maailmast täiesti eraldunud. Sealsed inimesed on täielikus infosulus ja arvatavasti nad ei teagi, mis olukorras nad tegelikult on. Nende jaoks on põhiline, et nende kummardatav on olemas ja nii on kõik hea.
Suur Vend on arvatavasti riigi lahutamatu osa. Ajaloo põhjal saab väita, et enne oli suure venna jälgimine tajutav ja läbinähtav. Nüüd aga koos tehnika arenguga on ka suure venna mõtted ja tegemised muutunud.
SUUR VEND VALVAB #1 SUUR VEND VALVAB #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor clauaxx Õppematerjali autor
Essee Suur vend valvab. toodud võrdlusi teosest ja ka ajaloost.

Sarnased õppematerjalid

Suur vend valvab
4
docx

Suur vend valvab

Suur vend valvab! Läbi ajaloo saab väita, et inimesi on valvanud „suur vend“. Ütlus“ Suur vend valvab „ on tulnud Orwelli kuulasast teosest „1984“. Selles teoses kirjeldab Orwell totalitaarset tuleviku riiki, kus võimul on Suur vend. Kuidas on siis nn suure venna valvamine ajaloos ette tulnud? Minu arvates tähendab Suure venna valvamine, et ühiskonnale seatakse raamid, kus riik üritab kontrolli tagamiseks jälgida nende kõiki sfääre. Sellise elukorralduse juhtijateks on pidev keelamine, jälgimine, pealt- ja ülekuulamised ning eelduseks, et inimesed alluvad vaid hirmust, et keegi saab kõrvalekaldumistest teada ja teda karistatakse. Just selline ühiskond oli Orwelli teoses 1984 väjla kujunenud

Kirjandus
Ajalugu 12 klassile-XX sajand
26
doc

Ajalugu 12.klassile (XX sajand)

kuid Inglismaa oli palju investeerinud raha ja mehi sõtta. Lisaks olid neil kaelas suured võlas USA ees. Reparatsioonidest saadu läks selle võla tasumiseks. Turg oli ka vähenenud. Kanda jne hakkasid ise majandust arendama ja ei sõltunud enam Inglismaast. Seega oli väljaveo turg Inglismaa jaoks väike. Süsi asendus nafta ja veega. Söekaevandus aladel elavate inimeste töö kadus. Selle vastu võideldi üldstreikidega. Suur streik toimus nt 1926, kus 4 miljonit inimest streikis. Rahvaarv oli 47 miljonit. Kasu suurt streikidest ei olnud. Ka Inglismaad tabas majanduskriis, kuid ehk mitte nii suurelt kui USA. Enne kriisi polnud tõus nii kiire kui oli olnud USAs. Neil oli ka sotsiaalkindlustussüsteem, mis selle endakanda võttis. Sisepoliitikas Inglismaa puhul laienes valimisõigus. Kõik mehed alates 21-st eluaastast said valida. Said valida ka naised alates 30-st eluaastast. Valijaskond kasvas kaks ja pool korda

Ajalugu
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

Sisuliselt oli tegemist NL poolse kontrollkomisjoniga, olid ka mõned Briti ohvitserid, kes aktiivset rolli ei esindanud, esimeheks oli Andrei Ždanov. Tema komisjon saabus Helsingisse õige pea pärast vaherahu alla kirjutamist, hakates dikteerima Soome valitsusele täiendavaid tingimusi. Nõuti, et Soomes tuleb likvideerida kõik fašistlikud org-d, kokku olevat olnud neid üle 400. Ždanovi komisjon kirjutas Soome valitsusele ette, kui suur tohib olla rahuaegne Soome armee- 37 000 meest ja ei midagi enamat. Kirjutati ette, et tuleb likvideerida Kaitseliit. Lisaks esitati täpsustavaid nõudeid, millise tööstustoodanguga peab Soome tasuma oma reparatsioonid. Vaja oli hoolitseda selle eest, et Soome mitte vaid ei katkestaks suhteid Sm-ga, vaid tõrjuks välja Põhja-Soomes viibivad Sm väed. Esialgu püüti head nägu teha ja lepiti sakslastega kokku, et mingis piirkonnas tõmbutakse tagasi ja siis liiguvad järel soomlased

Ajalugu
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

Teatas, et on kõigi muhameedlaste hea sõber. 1903 - Saksamaa ja Türgi vaheline lepping BBB (Berliin-Bosporus-Bagdad) raudtee liini rajamise kohta. 1.3 PRANTUSMAA Esimene vabariik 1790-1804. 2 Teine vabariik 1848-1852. Kolmas vabariik 1875. aastast. 1.3.1 MAJANDUS Arengutempo oli aeglustunud, seda eriti vanades tööstusharudes. Prantsusmaale olid tekkinud konkurendid siidi ja veini tootmises. Suhteliselt suur osa rahvastikust olid rantjeed. Rasketööstuse tekkisid monopolid. Oli ka palju väikeettevõteid. 1.3.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. Parteide skaala väga lai. Peaministriteks olid radikaalide liider G.B. Clemenceau hüüdnimega "Tiiger" ja Emile Combes hüüdnimega "Papa Combes" sest ta oli väga vana. Combes'i saavutusek oli kooli ja kiriku lahutamine 1905. aastal. Combes sai peaministriks 1902. Ta oli antiklerikaal.

Ajalugu
Eesti lähiajalugu
26
docx

Eesti lähiajalugu

Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar e välisministeeriumi juht. Omaette küsimus on seotud selle välisasjade komissariaadi loomisega - aeg, kui suur sõda veel käis ja täiesti ootamatult nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt Moskvas võeti 1944. a vastu, et luuakse liiduvabariiklikud välisasjade rahvakomissarid. Selle Moskva kursi muutuse taga oli tollane rahvusvaheline olukord - aeg, kui hakati kõnelema sellest, mis saab pärast sõda. Üheks oluliseks suunas see, et hakati ette valmistama rahvusvahelise organistatsiooni loomist, mis saab hiljem nime ÜRO. 1943. aasta lõpul ja 44. aasta algul polnud kindel, kuidas see

Ajalugu
Türgi rahvaste kultuur - materjal
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Seal tegelesid nad ka loominguga (S. Rustami Tebrizi luuletused", M. Ragimi ,,Tebrizi türm" jt). Sõjajärgseil aastail oli peateema loov ülesehitustöö. M. Husseini romaan ,,Apseron" (1948) jutustab Bakuu naftatöölistest. Naftatöölistest jutustab ka Manaf Süleimanovi ,,Nafta saladus" (1947). Avez Sadõki (1898-1956) romaan ,,Mingetsaur" (1949-51 on aga noor ekskavaatorijuht. Aserbaidzaani kirjanduse üks paremaid Suur isamaasõja teemalisi teoseid on A. Abulgasjani romaan ,,Sõpruse bastionid"9 (1945-1967). Proosa. Märkimisväärsetest külaainelistest teostest võime nimetada Iljas Efendijevi (1914), A. Velijevi (1916) romaane noortest külaelu ümberkorraldajatest10; [Efendijev: ,,Pajuarõkk" (1959), ,,Sillaehitajad" (1961), ,,Kolm sõpra mägede taga" (1965); Velijev: Gülsen11 (1949), ,,Meie Tsitseklis" (1951), ,,Südamesõbrad" (1956). Viimaste aastakümnete edukamatest proosakirjanikest

Ajalugu
Holokaust
290
pdf

Holokaust

juutidest). Saksa okupatsiooni eest põgenes umbes 2 000 juuti Nõukogude Liitu, umbes 1 000 siiajäänud juuti arreteeriti ja hukati aasta lõpuks. 1942 – Eesti kuulutati Wannsee konverentsil Saksa võimude poolt ametlikult „juudivabaks“. 1942–1944 – Eestisse toodi hukkamiseks juute Saksamaalt, Tšehhist, Ungarist, Leedust, Poolast ja Prantsusmaalt 1944 – Punaarmee vabastas Klooga surmalaagri. 1945 – Pärast sõda rändas okupeeritud Eestisse suur hulk Nõukogude Liidus elanud juute. N-ö Eesti juute, kes olid sõja üle elanud, oli vähe järele jäänud. 1948–1953 – Stalini õhutusel laienes Nõukogude Liidus järk-järgult juutide tagakiusamine, mis kulmineerus 1953. a ja vaibus Stalini surmaga samal aastal. 1959 – Rahvaloenduse andmeil elas okupeeritud Eesti territooriumil 5 436 juuti. 1988 – Tallinnas taastati esimesena Nõukogude Liidus juudi kogukonna tegevus juudi kultuuriseltsina,

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Mats Traadi-Harala elulood-Uurimistöö
68
doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

4.1. Kivi Sünnikoht: Harala Amet: vallavanem Olemus: kalk; kivist südamega Lugu: Tal oli kivist maja. Hauale pandi puust rist. Surmapõhjus: loomulik surm 4.2. Hans Krass Sünnikoht: Harala Ametid: kaubalaeva madrus, hiljem sulane Tervis: haige süda Olemus: unistaja; vihastades ütles halvasti, kui vaja; Lugu: Nooremana oli ta kaubalaeval madrus. Siis jäi tal süda haigeks ning ta munsterdati laevalt maha. Läbi häda sai Hans Krassist sulane venna juures, kes oli piimamees. Vend võttis palgast kümme krooni maha ja põhjendas seda võihindade langusega maailmaturul. Sellest ajast hakkasid pihta lõppematud tülid. Kui Hans suri, ei pannud vend talle isegi korralikku risti. Perekond: Üks vend, kellega hästi läbi ei saanud. Surmapõhjus: loomulik surm 4.3. Harivald Tamm Sünnikoht: Harala Amet: talumees Olemus: maailmalõpu kuulutaja; kergesti käega lööja; kujutlusvõimeline; kerglane;

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun