Saksa okupatsioon (0)

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon oli saksa vägede võimuhaarang Eestis, mis sai alguse Teise maailmasõja ajal, aastal 1941. Eesti oli tol ajal NSV võimu all ning kuna Saksamaa alustas 22. juunil rünnakut NSV Liidule, toimus lahinguid ka Eesti aladel. Eestlased nägid selles võimalust pääseda Vene võimu alt ning liitusid sakslastega sõjas. 25. juunil liitusid ka soomlased ning lahti läks Vene-Soome Jätkusõda.
Jossif Stalin kuulutas raadio kaudu välja niinimetatud põleva maataktika, mille kohaselt tuli vaenlasele jäetaval alal põletada kõik ressurssid, et vaenlane võimalikult vähe kasu saaks. Eestis hakkas sellega tegelema hävituspataljon.
Kuna Saksa vägedel oli palju liitlasi, õnnestus neil järkjärgult Vene võim Eesti linnadest ja küladest välja juurida. Taastati kohalikud maavalitsused ja Eesti noori mehi värvati Saksa sõjaväkke. Kuid sündmustel oli ka negatiivsem pool. Ilma kohtuta tapeti tuhandeid eraisikuid, kes ilmutasid mingitki märku NSV liidu pooldamisest. Igalpool üle Eesti olid püsti seatud vangilaagrid ning muu hulgas tapeti ka tuhandeid juute . Eesti kujunes Hitleri ja Stalini jaoks tühiseks maaks , kus omavahelist vihavaenu välja elada.
6. detsember 1941 hõivati Osmussaar. Eesti territoorium oli Nõukogude võimust vabastatud ja Saksa vägede poolt okupeeritud.
Saksa okupatsiooni ajal muutus Eesti maa-ala suureks vangide koonduslaagriks. Vange toodi erinevatest piirkondadest, nende hulgas oli nii juute kui ka mustlaseid. Eesti aladele rajati mitmeid kaevandusi ja tööstuseid, kus vange odavtööjõuna ära kasutati. Kui töö oli tehtud, lasti enamus juute maha. Täpsed andmed hukkunute kohta puuduvad, kuid on arvatud, et kokku hukati pea 125 000 inimest. Nendest 61 000 tsiviilisikut ja 64 000 sõjavangi.
Okupatsioon lõppes 1944. aastal kui Punaarmee asus Narva kaudu Eesti alasid tagasi võitma. Kasutati sama taktikat, murdes Saksa ja Eesti väeosade positsioonidesse. Juulis suutsid sakslased Sinimägede lahingus küll Punaarmee pealetungi tagasi suruda ent septembri teisel poolel ründasid venelased taas. Sakslased lühendasid rindejoont, saates osad väed Eestist välja.
22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna, Saksa väeosad evakueeriti Saaremaalt 25. novembril ja viimased Saksa väed lahkusid Ruhnult 15. detsembril. Saksa okupatsioon oli lõppenud ja Eesti alad kuulusid taas NSV Liidule.