Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

II maailmasõda - Kontrolltöö Küsimused ja Vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas aitas I MS tulemus kaasa fasismi tekkele Itaalias?
  • Kuidas said fasistid Itaalias võimule?
  • Milliste meetmetega õnnestus Hitleril säilitada võim Saksamaal?
9. klassi kt küsimused diktatuurid , 2009-11-16
1.Kuidas aitas I MS tulemus kaasa fašismi tekkele Itaalias?
Antandi lubadused Itaaliale olid unustatud, mis vedas itaalia raskesse majanduskriisi. Kuna sõjavägi ei suutnud enam midagi teha, siis kaotasid paljud sõjaväelased ja muud sõjaga seostuvate asustuste töötajad enda töö. Töötud ja endised sõjaväelased tekitasid eraldi partei, mille etteotsa sattus Mussoliini. See partei kogus palju võimu ja liikmeid. Tänu sellele suutis see partei jõuda valitsuse etteotsa.
2.Kirjelda Mussolini isikut ja õpetusi.
oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Tema lapsepõlv möödus vaesuses , mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Oli õpetaja, aga õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata
4.Too välja viis punkti, mille järgi me saame öelda, et fašism on diktatuur.
autoritaarne ainuparteisüsteem
ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine
salapolitseilik jälgimine
ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist
tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine.
5.Kuidas said fašistid Itaalias võimule?
Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriikilik olukord üsna keeruline. Kskvalitsus oli nõrkvalitsused vahetusid pidevaltparteid tülitsesid oma vahel.itaalia linnades suurenes töö puudus, mis omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakkati kutsuma fašistideks sellest liidus sai partei mille esiotsa astus benito mussolini. Kiiresti oli mussolinil tuhandeid toetajaid.
6.Kirjelda natsi-diktatuuri kujunemist Saksamaal.
Itaalias inimeste rahulolematus kasvas võimul olijate vastu., seda suuremat toetust sai mussolini. Fašistlik partei võitis. Itaalia kuningas oli ise fašisti8de poolt nii et ta lihtsalt määras mussolini peaministriks. Alguses natuke aega kehtis siiski veel demokraatia kuid siiski 3 asta päraqst oli juba määratud ühepartei süsteem. Mussolinile võeti vastu seadused mis andsid mussolinile kuningaga võrdsed õiguses ja nii sai sellest fašistlik diktaktuur
7.Kirjelda Hitleri elu ja õpetusi.
oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast.
Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu.
diktaatori elu esimese ja teise poole vahel: "Kolmkümmend aastat oli ta silmapaistmatu hädavares; siis peaaegu kohe kohalik poliitiline suurus ja lõpuks mees, kelle ümber keerleb kogu maailmapoliitika." Adolf Hitler oli taimetoitlane . Ta ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Vanemas eas jäi kaugnägelikuks, kuid ei kasutanud prille . Kõik temale lugemiseks määratud dokumendid trükiti ümber spetsiaalsetel suurte tähtedega kirjutusmasinatel. Adolf Hitler kartis kõrgust.
Hitleri lemmikhelilooja oli Richard Wagner.
8.Milliste meetmetega õnnestus Hitleril säilitada võim Saksamaal?
Hea jutt. Tark pea. Suur toetajaskond. Kes ei kuulanud Hitlerit, see võis gaasikambrisse komberdada.
9.Too välja viis kuritegelikku poliitikat, mida Hitler rakendas.
Juutide tapmine.
Korraldas mässu.
Rassism .
Kodanikuvabaduse kaotamine.
10.Kirjelda Nõukogude riigiaparaadi loomist.
1917 novembris moodustati esimene NL valitsus, ning valiti seadusorgan. Tegutsemine oli sarnane saksamaa omaga . Valiti ühepartei
11.Milliseid muudatusi nõukogude ellu tõi Stalin
Hakati tööstust arendama, suuremad vabrikud said esikohale , ja väiksemad valdkonnad suruti maha. Venemaa tahti muuta tööstusriigiks.Talupoegadelt võeti vägisi vilja ära, kuna nad ei tahtnud seda müüa. Talumajandused ühendatti (ka era talumajandused) ja tehti kolhoosid . Tänu sellele küüditatti ligi 9 miljonit talupoega, ning riiki tabas näljahäda kus suri 7 miljonit inimest. Vägivald tuli igapäevaellu, kuna Stalin arvas , et see on ühiskonna loomulik osa. Ehitatti vangilaagrite süsteem, kus kandis karistust 1,7 miljonit vangi.
12.Täida tabel 25
Nõukogude Liit
Itaalia
Saksamaa
Õpetus
Kõik peavad tööd rabama
Rahvus on kõige tähtsam, iga inimene on rahvuse osa, inimene sureb, aga rahvus jääb.
Kõik kes pole „puhtad“ peavad kas ära surema, või ära kaduma
Välispoliitika
Majandus
Venemaast taheti teha industriaalriik
Läks alla, kuna ei saanud piisavalt maid
Oli halb, kuna kuulutatti sõja kaotajaks.
Kuriteod
Lai Vägivallatsemine, Stalin näljutas 7 miljonit inimest ära.
Mustsärklased võtsid linnade üle võimu.
Juutide, neegrite ja pedede tagakiusamine .
Õpetuse tagajärg
Suur suremus , ja teaduse mittearenemine.
Õigustatud oli riigi eest suremine , ja hukka mõistmine.
6 miljonit juuti sai surma
Sisepoliitika
Kommunism
Diktaktuur
diktaktuur
Töö piltidega.
Seleta lahti mõisted:
NSVL - oli Nõukogude Liidu Ülemnõukogu juhtorgan (sisuliselt parlament
Kodusõda - on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.
Interventsioon - ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse.
Sõjakommunism - oli Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal
NEP - või nep tähendab ka Uut Majanduspoliitikat Nõukogude Liidus
*Industrialiseerimine -
Plaanimajanuds - on majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile.
Kollektiviseerimine - oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
Kolhoos - oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand .
GULAG - oli 1930. aastal loodud NKVD peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus.
Fašism - on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist.
Natsionaalsotsialism - ehk rahvussotsialism on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab endas rahvuslust ja sotsialismi.
Kolmas riik - oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik diktatuur.
Mein Kampf - saksa keeles 'Minu võitlus') on Adolf Hitleri raamat. Selles on ühendatud autobiograafia ja rahvussotsialistliku ideoloogia tutvustus.
SS - oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.
Wermacht - oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935 kuni 1945.
Gestapo - oli Saksamaa riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei)
II maailmasõda - Kontrolltöö Küsimused ja Vastused #1 II maailmasõda - Kontrolltöö Küsimused ja Vastused #2 II maailmasõda - Kontrolltöö Küsimused ja Vastused #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 189 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor August Black Õppematerjali autor
Küsimused ja vastused 9. klassi kontrolltööle, teema II maailmasõda (12 küsimust + mõisted).

Sarnased õppematerjalid

Demokraatia ja diktatuurid Euroopas
3
doc

Demokraatia ja diktatuurid Euroopas

1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud

Ajalugu
Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid
11
doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust.

Ajalugu
Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul
11
doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

1939. 23. augustil sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, millega kohustusid nii Venemaa kui Saksamaa säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Euroopas. Ühesõnaga jagati Euroopa kaheks. Jossif Stalin suri 1945. aastal. 5 Itaalia diktatuur- fasism Pärast Esimest maailmasõda oli Taalia suurtes raskustes. Itaalia majandus oli väga nõrk ja tööpuudus väga suur. Samas oldi pettunud ka Pariisi rahukonverentsis, sest loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia. Itaalias oli terevalt lõhenenud ühiskond ja tugev streigiliikumine haaras tervet riiki. Sõjajärgsetel aastatel vahtus valitsus tihti ja siseriiklik olukord oli keeruline. Kõigis nendes rasketes tingimustes tekkis väiks rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelised ja töötud

Ajalugu
Fašism
5
doc

Fašism

1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia kommunistlike partisanide kätte. 1945. aastal 28. aprillil lasti Mussolini maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees. Antifasism on fasismi (sealhulgas natsionaalsotsialismi) vastane ühiskondlik liikumine, mis tekkis vastukaaluks fasismile. Pärast II maailmasõda on antifasistide sooviks fasismi (natsionaalsotsialismi) ning antisemitismi taassünni vältimine, mis pole aga siiski õnnestunud. Rahvusvaheline antifasistlik liikumine ühendab paljusid teistsuguse maailmavaatega inimesi. Antifasistlik liikumine jaguneb traditsiooniliselt liberaalseks antifasismiks ja võitlevaks antifasismiks, mis aktsepteerib võitluse meetodina ka vägivalda ning teisi ebaseaduslikke meetodeid. Liberaalne antifasism kasutab võitluses ainult

Ajalugu
FAŠISM
15
odt

FAŠISM

juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja patriotismi nimel korda saadetud massiterror vähemusrahvuste (ksenofoobia, antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, vaenuõhkkonna tekitamine poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega. Pärast Esimest maailmasõda nähti fasismis alternatiivset majandusstrateegiat sotsialismile ja ametiühingute võimule ning ühtlasi ka kapitalismile. Fasism õigustas nõrgemate hävitamist, sest lähtus teooriast, et ellu jäävad kõige paremini kohastunud, niisamuti heideti kõrvale kristlikul moraalil ja eetikal põhinevad traditsioonilised sotsiaalsed väärtused. Fasistlikku parteid juhtis absoluutne liider, kes saavutas isikukultuse staatuse.3 Ajalugu

Ajalugu
Itaalia-Venemaa-Saksamaa-Ajalugu 9 klass
3
docx

Itaalia, Venemaa, Saksamaa (Ajalugu 9.klass)

Fasistlik itaalia I maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi, sest sõjas sai mitusada tuhat inimest surma. Sõja- ajal tekkis tohutu välisvõlg. Kogu sõja ajal võitsid itaallased vaid ühe lahingu. Itaaliale oli küll lubatud Antandi poolt palju alasid, kuid tegelikult pidi ta leppima hoopis vähemaga. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid kardavad ja austavad. Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetaja

Ajalugu
Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal
2
doc

Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal.

Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10

Ajalugu
Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel
7
doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia ­ Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsion

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun