KUNSTIAJALUGU 2.Rooma arhitektuur ja kujutav kunst. 1.rooma arhitektuur: Arhitektuuri uuendused: · Kaar, kuppel, võlv (silinder ja ristvõlv) · Lubimört (sideaine kividele) · Võtavad kasutusele kreeka sambad (lemmiksammas- korintose) · Poolsammas ehk pilaster Kaar seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Poolringikujuline kivirida. Võlv kui üksteise taha ehitatud kaarte rida(silindervõlv) ja kahe silindervõlvi ristumine (ristvõlv) Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks 1. Tähtsamad ehitusmaterjalid : tellised, betoon Ehitusliigid: 1. Foorum väljak ehk turuplats (üks kuulsamaid : Trajanuse) 2. Basiilika ehk äri ja kohtuhoone(ristkülikukujuline põhiplaan, 2 rida sambaid jagas selle kolmeks pikerguseks ruumiosaks lööviks, keskmine lööv
· Püramiid Egiptuse ülikute haudehitis nelinurkse põhiplaanida ja teravaks tipuks koonduvate kolmnurksete külgedega · Reljeef skulptuuriliik , mille puhul figuurid ja ornamendid eenduvad pinnast, millega nad on seotud · Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik , mille keskosa katab kuppel · Ristlillik raidkivist kaunistus gooti stiilis ehitiste tornide, fiaalide, ehisviilude jne tipus · Ristvõlv neljaosaline võlv, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel · Roidvõlv roitele toetuv võlv, peamiselt gooti arhitektuuris · Roosaken kunstipärase raamistikuga suur ümmargune aken keskajal · Rosett ümar, pealtvaates õit meenutav kaunistus · Sarkofaag kivist, savist, puust, metallist kunstipäraselt kujundatud surnukirst · Sfinks inimese pea ning lõvi kehaga muinasjutuline loom, egiptuse kunstis · Sibulkuppel sibulakujuline paisutusega kuppel, vanavene arhitektuur
pikihoone – kiriku pikem läänest-itta suunav osa lööv - kirikuruumi piklik osa, mis ulatub kirikus tornist altariruumini transept – ehk põiklööv, pikihoonega risti olev kiriku osa, mis annab kirikule risti kuju empoor - külglöövide kohal olev võlvitud käik trifoorium - galeriitaoline kitsas käik, mille avatud külg on kujundatud lahtise kaaristuna valgmik - ülemine akendega varustatud osa kesklöövi seinast silindervõlv - poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ristvõlv – võlv, mis tekib kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel koor - põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa apsiid - poolringi või hulknurgakujuline eenduv hooneosa, apsiidis oli altari asukoht peamiselt varakristlikul ajal kooriümbriskäik - ruum, mis moodustub külglöövide pikendustest ümber koori krüpt - maa-alune kabel torn – kirikutel oli tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal ja üks nelitisel 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis
a. paiku e.m.a. tekkinud vanakreeka ehitusstiil. kabel — palvetamiseks ja muudeks usutalitusteks määratud väiksem ehitis, esines kas iseseisvalt või kirikuhoone külge liidetuna. kabelitepärg — poolringis ümber kooriruumi paiknevad kabelid, mis avanesid kooriruumi poole; esinesid peamiselt prantsuse keskaegsetes katedraalides. kapiteel — samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa, millele toetub talastik, käär või võlv kardinal — katoliku kiriku kõrgem ametikandja. karütatiid — pikas rõivas naise kujuline skulptuursammas, mida peamiselt antiikarhitektuuris käsutati tavalise samba asemel. katakomb — maa-alune käik või ruum, mida varakristlased kasutasid matmispaigana ning kogunemiskohana. katedraal — peakirik; Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal piiskopikiriku nimetus; sama mis Saksamaal, Baltimaades ja Itaalias toomkirik, Lõuna-Saksamaal münster.
skulptuuride ja dekoratiivdetailidega kaunistatud. Gooti ehisviilu nimetatakse vimpergiks. Roosaken - kunstipärase raamistikuga ümmargune suur aken romaani ja eriti gooti kirikute fassaadil; paikneb tavaliselt portaali kohal, sageli ka ristlöövi otsaseinas. Kuningategalerii - gooti katedraali peafassaadil üle kogu fassaadi ulatuv teravkaarelistes nissides paiknev figuuride rida. Lehvikvõlv - hilisgooti ehitistes arvukate kõrvalroiete abil kujundatud lehvikukujuline võlv. Tähtvõlv - ristvõlv, mis tähekujuliselt paigutatud roietega on jaotatud väiksemateks dekoratiivselt mõjuvateks osadeks. Võrkvõlv - roietega tihedalt varustatud võrku meenutav võlvikujundus, iseloomulik inglise gootikale 15. sajandi teisel poolel. Leekestiil - e flamboyant stiil - (pr k-s leegitsev), hilisgootistiili variant, mille ornamentikale on iseloomulik leegi- või kalapõiemotiiv. Rakendati eriti hilisgooti ehitiste ehisraamistiku kujunduses
Rooma-u.6 saj ekr kehtestati vabariik.tähtsaim amet sõjamehe ame t.asub tiberi jõe kaldal.piiratud etruskide ja kreeklastega.395 ekr- riigi lagunemine. 476-Lääne rooma laguneb täielikult,suur orjade ylestõus. Rooma arhidektuur-Uuendused:*kaared teistsugused,kuppel võlv*mört-sideaine kivide liitumiskohas* võtavad kasutusele Kreeta sambad(korintose)*võtavad kasutusele poolsambad ehk pilastrid Ehitusliigid:* foorum ehk turuplats(kuulsaim trojanuse) väljak * basiilika-äri ja kohtuhoone,katus 3 osast, hoone on kolmelööviline * amfiteater-colosseum,P=524m mahutavus 50000 1 korrus dooria,2 joonia ja 3 korintose * Triumfikaared-ehk võidukaar keiser constantinus * saunad ehk termid caracalla * templid(panthenon)
1020. Aastal. Teine tulekahju 1194 aastal hävitas suure osa hoonest kuid tule poolt puutumatta jäi läänetiib ja ehitustöid alustati uuesti. Tulemuseks oli suurejooneline, harmooniline ja terviklik ehitis. Tules säilis imekombel Neitsi Maarja Loor, mis on ka põhiliseks reliikviaks ja asub seal seniajani. Tulekahju seletatigi sellega, et Maarja soovib endale uhkemat koda. Tohutu kesklööv, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud, suurepärased vitraazaknad ja põrandsse paigutatud võlv labürint, mis viib palvetajadvirtuaalsele palverännakule Jeruusalemma. Tellispõrandasse laotud labürint aitab jalutades mõtiskleda. Katedraali tugikaared aitavad vähendada seinte raskust ja sellega võimaldab suuri 34 meetri kõrgusele kõrguvaid vitraazaknaid kasutada. Katedraal püstitati püha kaevu kohale, mida druiidid ja roomlased olid austanud. See oli esimene Neitsi Maarjale pühendatud kirik ja osaliselt ehitati
sajandi I poolel. See oli strateegiliselt küllaltki oluline tsoon, kuna see asus Viljandi ning Riia väravatesse suubuvate teede vaheaardes. 1543 a. Pärnu Päruseraamatus nimetatakse ,,Punane ehk Vangitorn". 1624 a. oli tornil 3 kahurikorrust ja allkorrus (praegu kelder), mida mida kasutati ka vanglana. Torn on laotud maakividest, lubimördist välis- ja sisevooder ning avad punastest tellistest. 1783 a. renoveeriti torn põhjalikult: rajati teisele kaitsekorrusele kuppel-võlv, tehti uued ahjud ja puitvahelaed, suleti müüritrepp ning ehitati juurdeehitus krundi lõunaküljele. Sealt köeti torni maapealsete korruste ahjusid. 1798 a. laiendati juurdeehitust varem asunud puust tallide kohale. 1893 a. valmis Pärnul avar vangla ja torn kohandati linnaarhiiviks: torni murti 4 suuremat akent, uks ja tehti lame plekk-katus. Hiljem asusid tornis mitmesugused laod. Vaheaegadega 1973-80 a. restaureeriti torn koduloomuuseumi filiaaliks. Lammutati
Eestlastele suruti ristiusku peale, kuid see andis ka positiivset mõju. Näiteks hakkas arenema eestlaste haridus, keel jms. Arvan, et ristiusu Eestisse sissetoomine oli vajalik, muidu poleks eestlaste kultuur arenenud. Linnade ja kiriku, hiljem ka mõisate kaudu jõudis maale uusi kultuurimõjusid, millest annavad tunnistust rikkalikud keelelised laenud. Saksa keele abiga arenes ka eesti keel tänapäevasemaks, laenati selliseid sõnu nagu näiteks trepp, pööning, torn, müür, võlv, klaas, pood, lamp jpt. Arvan, et just keeleuuendus on üks suurim positiivne mõju Eesti kultuurile, sest algselt oli eesti keel vaene. Samuti on tõi kultuurimõju ka uusi nimesid eestlaste nimede hulka. Uued nimed tulenesid pühakute nimedest, näiteks Jüri (Gregorius), Peeter (Peetrus), Kadri (Katariina), Tõnn (Antonius). Koos ristiusuga jõudsid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Tallinnas ja Tartus (dominiiklased) ning Viljandis, Tartus ja Rakeveres (frantsisklased)
3.) Hellenistlik ajastu* Lakooni grupp* Milose veenus, klassikalises stiilis *toretsev, ülepakutud,realistlikum klassikalisest ajastust. KREETA VAASIMAAL- veini,maitseainete ja lõhnade hoidmiseks. 1.) akrvaariumistiil-erineva kujuga, heledal põhjal tume kujundus, kujut mereloomi 2.)paleestiil-amfora-ülalt kitsas, alt lai, geomeetrilised kujundid 3.)kamares stiil- vanim, tume vaas, kraabitud/maalitud muster e dekoor. ROOMA EHITUSKUNST- uuendused:kaar, kuppel võlv(silinder, rist), mört-sideaine kivide sidumiseks. Ehitusliigid *foorum-turuplats, kuulraim Trajanuse *basiilika-ari/kohtu hoone *amfiteater-kuulsaim Colosseum ( 3-korr, dooria, joonia, korintose) *triumfikaar-e võidukaar, keiser Konstantinusele. *mausoleum *term-e saun, Carcalla termid *templid- kuulsaim Pantheon. *palee- e elumaja ülikutele, mitmekorruselised. Petikaken, petikuks, valus tuli uksest, on leitud Pompei väljakaevamistelt *inseneriehitised-teed, sillad, veejuhtmed
Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis – nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament, kuid juudid ei tunnista Jeesus Kristust messiana. Keskaja tähtsamad ajaloolised sündmused on: Euroopa rahvaste kujunemine, Rooma antiikkultuuri hävitamine barbarite poolt, tuuleveskite laialdane kasutuselevõtt, laeva ahtri alla kinnitatud veealuse tüüri kasutuselevõtt, prillide, kangastelgede ja trükipress leiutamine, gooti võlv. Keskaja kirjanduse tähtsamateks teosteks võib pidada Shakespeareʼi “Hamletit”, Boccaccio “Dekameroni” ja Cervantese “Don Quijoteʼi”
teravkaar--üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. roidvõlv--ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett, mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd--need ongi võlviroided. ristroidvõlv--nelja kuni kuue osaline võlv, mille kandvaks raamistuseks on ristuvad võlviroided. Nende vahel pingul võlvisiilud. Kõige tavalisem roidvõlvi tüüp. roie--gooti võlvisüsteemis laotud kitsas latitaoline kaar, mis on võlvisiilude liitejoonel (servjoonte kohal) ja aitab võlvi kanda. Alhul on mõikakujuline, hiljem erisuguste kujundustega roided. kilpkaar--piki seina kulgev võlvkaar, mis piirab võlvikut selle lõikamisel müüriga ning koos diagonaalkaarte ja vööndkaartega moodustab ristvõlvi kandva struktuuri.
18. akvendukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit Pont du Gard, Lõuna-Prantsusmaal 19. triumfikaar- võidukate väejuhtide auks püstitatud võidukaar, massiivne müüritahukas Tähe triumfikaar Pariisis 20. termid- ajaviitekohad: saunad, basseinid, jalutusruumid, spordiväljak jms. Caracalla termid, Rooma) 21. arkaad(kaaristu)- Rooma tugev kaarekujuline võlv, kuppel jms. Marcelluse teatri arkaadid 22. foorum- vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak Rooma foorum 23. Willendorfi Veenus- naisekujuke, avastas Austriast Wachau 07.08.1908, tehtud umb. 24000-22000 eKr., pikkus umb. 11 cm, poorsest lubjakiviooliidist ja õrnalt värvitud punase ookriga 24. Ateena- Kreeka pealinn 25. Colosseum- amfiteater Roomas, ovaalne 188x156 m, kõrgus 48 m.,
· Ramesseum · Hatsepsuti tempel (oli naisvaarao) Vana maailma 7 maailmaimet: 1. Giza püramiidid ja Sfinks 2. Babüloonia rippaiad 3. Zeusi kuju Olümpias, 12 m kõrge 4. Rhodose koloss (Heliose kuju) 5. Alexandria tuletorn 6. Helikarnassose mausoleum 7. Artemise temple Efesoses Mesopotaamia kunstis oli olulisel kohal võlv, kuid sambaid Mesopotaamias ei kasutatud. Mega litos - suur kivi tõlkes Tsikuraat - astmik torntempel Steel - kivi, millel on tekst ja oma kujundus, pilt... näiteks piiripostid Mesopotaamias leiutati ratas ja seal olid ka kasutusel silinderpitsatid. Kasutatud kirjandus: Kunstiajaloo õpik ja tekstis viidatud netileheküljed
TÖÖLEHT 11.KLASS RENESSANSS 1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik ...
meistriteosed. Roosaknaid, mida peetakse gooti ehituskunsti meistriteosteks, on kabelil peale läänefassaadil asuva akna veel kaks. Need asuvad ristlöövide põhja- ja lõunapoolsetes ristumispaikades. Kabeli sisemust täidab valdavalt viirukisuitsust tekkinud hämarus. Värvilistest akendest on praegu vähestel algupärased klaasid. Enamik klaase eemaldati 18. sajandil ja koopiad paigutati alles peale Teist maailmasõda. Jumalaema kiriku võlv on 34 m kõrgune. Kabellöövides on kirikul 37 kabelit, mis on pärit 13. ja 14. sajandist nagu ka kooripingistik. Kiriku põrandaplaadid katavad piiskoppide haudu. Kabeli varakambris hoitakse monstrantse, käsikirju ja reliikviaid. Kõige hinnalisemad neist on Kristuse kibuvitsakroon ja killuke Kristuse käsipuust. Notre Dame'i kabelil on viis kella. Kõige vägevam on torupillvile kell Emmanuel, mis asub kiriku lõunatornis ning kaalub üle kolmeteistkümne tonni
mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad on tegemist pseudobasiilikaga. N: Rooma Peetri kirik, Rooma Basilica Porcia Kapiteel - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. N: Korintose kapiteel General Post Office`il New Yorkis. Kartuss - Vana-Egiptuses on horisontaalsuunas piklikuks venitatud ovaalne raam, mille ühes otsas on vertikaaljoon. Vahel kujutati kartussi ka vertikaalselt nii, et otsajoon jäi alumisse külge.Kartusi kasutamine näitas, et selle sisse
Rajati mitmeid ühiskondlikke hooneid - nt kõigi jumalate tempel Panteon, obeliskid ja triumfikaared, kanalisatsioon (cloaca maxima), veejuhtmed (akveduktid), avalikud saunad (termid), amfiteatrid ja hipodroomid. Roomlaste kalender ja kuude nimetused on tänapäevani säilinud ja numbrid samuti. Arhitektuur Oluliseks uuenduseks oli lubimördi kasutuselevõtt. Uued konstruktsioonid – kaar, võlv ja kuppel. Ehitusmaterjalidest olid tähtsaimad telliskivid ja betoon. Suurenes vajadus ehitada korralikke teid – osad neist on säilinud tänaseni! Uued konstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede. Colosseum (Slaavlaste amfiteater) Roomlaste arhitektuuri ja insenertehnilise töö suurteos. Ehitati valmis 10 aastaga ja kolmel eesmärgil – rahvale kingituseks, meelelahutuslike ürituste
romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid,massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus, romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika, kirikutüüpidest olid levinud basiilikad ja kodakirikud. 3. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. 4. Kasutati silindervõlve, ristvõlve ja hilisromaani kirikutes leidub ka roidvõlve. Silindervõlv on poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ja ristvõlv tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. 5. Itaalia kirikutel polnud torne, neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. 6. Maailma kõige kuulsam kampaniil on Pisa torn, mis ehitamisel vajus iseenese raskuse ja pehme aluspinna tõttu viltuseks. 7. Veneetsias asub Basilica di San Marco (Püha Markuse kirik) - segu Ida ja Lääne traditsioonidest, sinna on maetud evangelist Markuse, linna kaitsepühaku surnukeha. 11
· Perspektiiv ruumilise eseme kujutamine tasapinnal · Petik akent jäljendav niss · Pilaar tugipost · Pilaste seinast eenduv sammas · Puto tiivulise alasti lapse kujutis · Reljeef - pinnamood · Ristkuppelkirik kreeka ristikujulise põhiplaaniga kirik, mille kesosas on kuppel · Ristikäik võlvitud käik, mis kloostrit kirikuga ühendab · Ristlillik raidkivist kaunistus gooti stiilis · Ristvõlv neljaosaline võlv, mis tekib kahe silindrivõlvi ristuval lõikumisel · Roidvõlv roietele toetuv võlv · Sibulkuppel sibulakujuline tornikaunistus vene õigeusukirikute otsas · Staatua - püstkuju · Zanrimaal - olustikumaal · Tahvelmaal transporditav pilt, mille aluseks on puuplaat või lõuend · Tempel püha paik · Tsikuraat - astmiktorn · Teravkaar terava tipuga kaar uste, akende kohal, Gooti stiilis · Termid avalik kümblusasutus Vana-Roomas
lööviga võrdseks, esineb ka akendega krüpte. Portaal Kiriku kunstiliselt kujundatud, rikkalikult kaunistatud sissekäik. Lööv Kiriku osa, mis on ülejäänud ruumist (teistest löövidest) eraldatud sammastega. Piilar - kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline. Silindervõlv - ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv. Ristvõlv moodustub kahest risti asetatud silindevõlvist. transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. 8. Nimeta tuntumaid romaani stiilis kirikuid! Cluny klooster, Püha Markuse kirik Veneetsias. 9.Mis on kampaniil? Nimeta kampaniil, mida hakati ehitama 1173.aastal, mis on sellele kampaniilile iseloomulikku? Mida teadustati selle kampaniili kohta 2008.aastal? Kampaniil (itaalia keeles campanile) on peamiselt Itaalias esinev kirikust eraldi seisev kellatorn
mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amfiteater- vabaõhuteater, Ateenas asus see akropoli jalamil. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad Kapiteel- Kapiteel on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Dooria stiil- Dooria stiil oli varaseim kolmest Vana-Kreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Dooria stiili kasutati 7. kuni 5. sajandil eKr. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Näiteks: Ateena Parthenon, Hephaistose tempel Ateenas
miinimukoguses hapnikku. Niisugused märgalad on täis kärbunud taimeja loomajäänuseid. Mudatigu leiab siin piisavalt toitu, peale selle puuduvad siin konkurendid , kes vajavad kõrgemahapnikusisaldusega vett. Paljud veelimused hingavad vee alla niiditaoliste lõpustega, mis võtavad hapnikku otse veest. Mudateol on nagu ka kõigil teistel kopstigudel mantliõõs muundunud hingamiselundina talitlevaks kopsuks. Nende mantliõõne võlv on imetihedalt väikestest veresoontest läbi pikitud ning toimib samamoodi nagu inimese kops. Seda tüüpi hingamise puuduseks on veepinnale tulemise vajadus enamvähem iga veerandtunni järel, et vahetada õhk värske vastu. Tänu sellele on tigu võimeline elama madala hapnikusisaldusega vetes, kus leidub piisavalt toitu ning kus ei tule toidu osas karta suurt konkurentsi. Suur mudatigu on suuteline edasi liikuma peaalaspidi vee all rippudes
fantastilisi loomi ( näiteks ükssarved , draakonid jne. ). Valitsejate lossid olid enamasti väga suured. Assüüria valitseja Sargon II lossis Korsabadis oli 210 erinevat ruumi.. Kõik need olid ümbritsetud müüriga. Lossil oli mitu suurt siseõue , lisaks veel ruumide valgustamiseks mitmeid väiksemaid siseõuesid. Muidugi oli seal ka lossitempel tsikuraadiga. Mesopotaamias olid kasutusel kividest laotud kaar ja võlv. Ka Korsabadi lossi väravaava oli kaarekujuline. Skulptuur oli üsna ühekülgne. Eriti just materjali puudumise tõttu. Skulptorid olid sunnitud kasutama oma töödes eelkõige savi. Leidude hulgas on massiliselt põletatud reljeefidega savitahvleid ja savikujukesi. Kõige tüüpilisem leid on niinimetatud pitsatsilinder , mis tähendab väikseid , mõnest kõvemast kivist väikseid silindrikesi , kuhu on peale süvendatud pildikesi ja kirjamärke. Kui sellist
Kesklööv on põhjalöövist ja lõuna löövist kõrgem. Sellepärast ehitati ta ülaossa aknad, et rohkem valgust sisse pääseks kirikusse. Seda keskmise löövi akendega osa nimetatakse valgmikuks sest seal on valge. Kiriku lakke vaadates märkad et kirikul lagi ei ole mitte sile, vaid võlvitud. Selles seisneski ehitusmeistrite kunst ehitada raskest kivist kaari ja võlve, mis mõjuksid väliselt kergelt ja õhuliselt. Seda on raske küll uskuda, et iga võlv kannab kivide mitmesajatonnist raskust. Tänu ehitusmeistrite osavusele oli võimalik ehitada ka külglöövide ja kooriruumi seintesse suured aknad. Seest vaadates tunduvad need veel suuremanagi kui väljaspoolt. Osadel akendest on tavalised, osadel värvilistest klaasitükkidest ruudud. Selliseid värvilisi piltaknaid nimetatakse vitraazideks. Torni vastas paiknev kooriruum oli kiriku kõige tähtsam osa: siin seisis peaaltar, istusid
Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared,
empoor - ehk väär on kõrgemal korrusel asetsev galerii või rõdu taoline ehitusmaht, mis on pikema küljega avatud suuremasse siseruumi. trifoorium - kaaristuna lahtine müürikäik romaani ning gooti basiilikate kesk- ja ristlöövi kõrgseinas aknavööndi all. valgmik - ehk framuug on ukse või akna kohal asuv eraldi raamistusega aken. silindervõlv - ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoone kujulise läbilõikega piklik võlv (selle pikkus on läbimõõdust suurem). ristvõlv - võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel. koor - kiriku idaosas asetsev ruum, kus paikneb peaaltar. apsiid - poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. kooriümbriskäik - deambulatoorium, kiriku külglöövide pikendus ümber koori. krüpt - algselt märtri koobas katakombides.
kõrgeimale kaljule rajatud kindlus. KARÜATIID- Erechtheioni templi ühe eeskoja talastikku kandvad sambad, mis on naise kujuga. KONTRAPOST- poos (skulptuuris), kus keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. HÜDRIA- kolme käepidemega savist veenõu. KAPITEEL- iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil.
teravkaarelistes nissides paiknevad kuninga skulptuuris, krabi- lillede ja lehtede kuju järelaimav ehismotiiv finaalide tornikiivrite kaunistamiseks, fiaal- tornitaoline kaunistus, mis lõpeb pika püramiidja kiivriga ning seda krooniva ristlillikuga, ristlillik- ristikujuline lehemotiividest kujundatud dekoratiivdetail tornide/vimpergide/finaalide tipu kaunistamiseks, siirud- dekoratiivne motiiv, kaarte arvu järgi eristatakse kolmik-, nelik- jne siire, tähtvõlv- võlv, mille roided paigutatud tähekujuliselt, võrkvõlv- võrku meenutav võlvikujundus, lehvikvõlv- lehviku kujuliselt paigutatud võlvi kujundus. Prantsusmaa Jumalaema (Notre Dame) kirik Pariisis (varagootika) Chartres'i Jumalaema katedraal (kõrggootika, kesklöövi kõrgus 32m) Reims'i Jumalaema katedraal(kesklööv 37,5m) PILT....AMIENSI KATEDRAAL (Kõrggootika)
seintes olevate avade katmiseks), VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks), KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 3. Kuidas valmistati lubjamörti? Kiviklibu, vulkaanilise tuha ja vee kokkusegamisel. 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 1) KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks); 2) VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks); 3) KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 5. Mis on ristvõlv? Kahe silindervõlvi ristumisel saadav võlv. 6. Mis on arkaad? Sammastele või piilaritele toetuv kaaristu, kannab laevõlve või seina. 7. Nim. kuulsaim akvedukt. Prantsusmaal asetsev akvedukt e. veejuhe Pont-du-Gard (säilinud tänase päevani). 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? Ehitamisel taotleti peamiselt suurejoonelisust ja toredust. Sammas, mis Kreekas täitis kindlat ülesannet, oli Roomas vaid uhkuseks. Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu
ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetsevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse. Rooma elumajadest oli levinuim ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Varaseim võlv oli silindervõlv, üsna pea leiutasid roomlased aga ka ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Võlvide ehitamisel kasutasid roomlased peamiselt kolme süsteemi. Esimesel juhul moodustus võlv külg külje kõrvale ehitatud kaartest. See moodus andis võimaluse ehitada võlvi ainult kividest. Teine moodus rajanes sellele, et kivi- või telliskaared ehitati üksteisest teatud kaugusele ning vahe kaeti pikkade tellistega
siingi kindla korra kohaselt: alumine dooria, teine joonia, kolmas korintose stiilis. Pool ja kolmveerandsambad olid levinud Kreekaski, Roomas aga lisandub neile veel pilaster (seinast eenduv lame neljatahuline sammas, mida kasutati seina tugevdamiseks ja seinapinna mitmekesistamiseks). Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma arhitektuurse mooduli- poolsammas (või pilaster)- kaar- poolsammas, mis ühendas endas kahte erinevat konstruktsiooni põhimõtet nii võlv - kui talakonstruktsiooni. Roomlased ongi esimesed kes said hakkama püsivate võlvide ja kaaristutega. Ehitati palju kaaristuid e. arkaade vee juhtimiseks linna, selline ehitusviis hoidis kokku nii aega kui ka raha. Roomlased hakkasid ka ehitama täiesti ebaotstarbelisi ehitisi- triumfikaari, mis lähtus jällegi baas, tüvis, kapiteel reeglil. Triumfikaar on puht roomalik. Antiikaja tähtsamaid rahva kogunemiskohti oli teater. Nii Kreekas kui ka Roomas
seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Võlv Kuningas Assurnasirpali Arhitektu palee troonisaal ur Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid ,
elupaigad, vaid ka jumalateenistuse pidamise kohad. (Alpatov 1973: 164) Ka Vaga(1999: 103) on iseloomustanud etruski arhitektuuri. Ta väidab, et lisaks templitele on väga kõnekad ka säilinud linnade varemed üldiselt. Seal leiduvat nii primitiivset kükloopilist ehitusviisi tahumata kivimürakatest kui ka äärmiselt hoolikalt ja korrapäraselt teostatud kantkiviehitisi. Kõige järjekindlamalt esineb selles küllaltki eklektilises arhitektuuripärandis võlv, mis varem arvati suisa olevat leiutatud etruskide poolt, kuid hiljem on siiski leitud, et juba Babüloonia arhitektuuris on võlv esindatud. Kreeka ehitistel esineb võlvi äärmiselt harva. (Vaga 1999: 103) Nii etruskide kui ka kõigi teiste Itaalia rahvaste elamu keskmeks oli aatrium, milles oli tulekolle ja mis sai ka oma nime sõnast must atae. (Alpatov 1973: 164)Aatriumi ümbritses mitu kõrvalruumi. Tagumises osas aatrium laienes ja moodustas nö tiivad. Nii valgus kui ka
kaunistatud voluut. Komposiit kapiteel Pilaster Komposiit kapiteel Rooma foorumil Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma tänapäeval arhitektuurse mooduli: poolsammas ehk pilaster, mis ühendas endas kahte vastandlikku konstruktsioonipõhimõtet nii võlv- kui talakonstruktsiooni Laialt olid levinud ümartemplid. Tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Kreeka arhitektuurist sõltumatult kujunes templiarhitektuuris välja kuppelehitis kupliga kaetud silindriline hoone. Rooma Panteon Laeava Vaade ülevalt Vaade küljelt Sisevaade
ehitatud monumentaalne atikaga vabalt seisev väravaehitis Akveduktid rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Foorum - peaväljak. (1 saj. eKr). Kaubanduslike, poliitiliste ja kultuslike ürituste keskus. Amfiteatrid ja staadionid vaatemänguehitised, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsikujuliselt ümber ovaalse platsi Kassettlagi süsteemselt paigutatud kassettidest lagi, võlv. Kassett neljakandiline, hulknurkne või ovaalne raamistatud süvendpind laes. Termid antiikaja kümblusasutused EGEUSE KULTUUR e. Kreeta- Mükeene Kreeta suurim loss Knossos on osaliselt säilinud. See koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, vannitube Kreeka jaotatakse oma arengu järgi neljaks etapiks 1. antiik e Homerose ajajärk ca 11-9saj. eKr 2. arhailine e. vana aeg ca 600-480eKr
aastal oli loss "kirjeldamatu rüvetatud seisukorras", nagu kirjutab Karl Wilde, Põltsamaa lossi ja selle varanduste täievoliline valitseja 1925. aastal ajakirjas "Odamees", mööbel lõhutud või rikutud, kastid dokumentidega lahti murtud ja tühjaks riisutud. Tartus Supilinnas olevat müüdud lossi raamatukogu raamatuid. Vana-Põltsamaa lossi õue pääses sõidukitega kahe värava kaudu. Üks neist oli kangialusega keskaegne linnusevärav, teine kiriku ja lossi vahele ehitatud võlv. Kiriku poolt vaadates tagaplaanil asusid kogu õue laiuselt sõiduhobuste tallid ja vankrikuurid, mille punase kivikatusega palistatud lubjatud seinu liigestasid laiad punaseksvõõbatud väravad. Sama laadi ehitus oli kogu õue vasakut külge täitev ait. Kaks rida punaseks värvitud luuke jaotasid selle seinad sümmeetrilisteks pindadeks. Lossiõu oli igast neljast küljest suletud keskaegse kivimüüriga ja selle siseõue ülejäänud kahte
mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse teatri arkaadid.Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon". Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua
See saab ka hiljem Rooma arhitektuuri tunnuseks: tempel muutub ornamendi kesksemaks. Põhjus on ka paljusti ehitus materjalides, kus roomlased kasutavad põletatud savitellist ning hiljem kaetakse marmor fassaadiga. Samas kasutatakse Kreeka ehitusvõtteid aga konstruktsiooni kesksed ehitised manduvad ära ning muutuvad ornamendi kesksesteks. Samuti võib arvata, et etruskid tõid kaasa kupli ja võlvi ladumise oskuse itaalia territooriumile, mis pärines mesopotaamiast. Kuppel ja võlv on kreeklastest mööda läinud, nende arhitektuuris seda ei esine. Kreeklased on täiesti egiptuse mantli pärijad. Oluline on ka, et etruskitel oli tegemist laibamatusega, kreeklased ja roomlased põletasid ära laibad. Roomlased tahtsid nii etruskitest erineda. Laibamatuselt näide terrakota sarkofaag. Selles on näha, et on egiptuse mõjutusi, inimesed naudivad elu, lamamisdiiavanil abielupaar. Näited siis veel Leopardide hauakambrist - värvikäsitlusarhailisele iseloomulik
talbluud), Pöid (5 pöialuud), varbad(varbalülid) 116.Ülemine ja alumine hüppeliiges, liikumine. (Ülemine)Ehk proksimaalne jalaliiges on plokkliiges. sääreluude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Vähene liikumine külgedel. Üheteljeline liikumine. (Alumine) Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. 117. Jala pikivõlvid, rist võlv: pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega
3000 aastat ekr välja kujunenud riik tänapäevase süüria ja Iraagi territooriumil. Tänapäeval Mesopotaamia ei eksisteeri Iidne kõrgkultuur, mis pani aluse Euroopa kultuurile. Valitsejaks oli kuningas ning ühiskond rangelt klassiühiskond. valitsejale vastu rääkida ei tohtinud, muidu ta koheselt hukati. Kunsti tarbisid kuningas ja tema lähikondlased. Kunst ülistas valitsejat. Kunstikeskusteks babülon ja ninive 538. a ekr langes Mesopotaamia Pärsia võimu alla Leiutised: kaar, võlv-kumer lagi, ratas, kumer element ehitistes (põhiliselt aknad-uksed), kirjasüsteem (kiilkiri), raamatud, raamatukogu, klaasmass (ehete jaoks) Usund: polüteism e mitme jumala usk (valitseja võrdne jumalaga) Arhitektuur Tempelehitised: Torntemplid e tsikuraadid, sakraalarhitektuur, monumentaalsed ehitised, mille ülemisel tasandil asus jumala tempel, madalamal olid raamatukogud, arvepidajad Platvorme oli mitu ja neil viidi läbi usulisi rongkäike e protsessioone
3. alakehapiirkond vahelihasest vaagnapiirkonnani 4. vaagen [1] Need piirkonnad on jalalabadele selgesti visandatavad ja annavad täpse pildi neil peegelduvast kehast. Seda silmas pidades on kehaorganite seisukorda kõige lihtsam hinnata horisontaalsete jaotuste alusel. [1] (vt. lisa 3) Eespool kirjeldatud osad on selgesti nähtavad ka jalalaba struktuuris: · pea- ja kaelapiirkond = varbad · rindkerepiirkond = jalapäkk · kõhupiirkond = võlv · vaagnapiirkond = kand · paljunemispiirkond = pahkluu · selgroog = mediaalne jalalaba · väline keha = lateraalne (külgmine) jalalaba · vereringe ja rinnad = dorsaalne (selgmine) jalalaba [1] Ravimeetodid Kui lähete ravile, vestleb refleksoloog kõigepealt teiega põhjalikult. Siis võtate kingad ja sokid jalast ning lõdvestute, refleksoloog aga hakkab teie jalalaba peal (või vajadusel käel) tööle, leides üles probleemsed piirkonnad
inimesi kujutatakse maani ulatuvas rüüs teoste signeerimine, tõetruu kujutamine (uuriti salaja surnuid), maastiku kõrvale tulid zanripildid ja natüürmordid; Maalikunsti tuli kunst pidi olema kasvatuslik kõik peale näo peab olema kaetud maalitakse optilisi illusioone; ilmalikud teemad vaba joon, sügavuse mõju ja laienes värvigamma. ARHITEKTUUR gooti võlv Sakraalehitised, suureneb ilmalike ehitiste osakaal (raekojad, raamtukogud, haiglad, elamud jne); -silindervõlv Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud
Need on amfiartoorsed ja need suurendavad jalvõlvi elastust . 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide vahel. Keraliigesed kuigi käega on erinev see, et liikuvus on piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine: Plokkliigesed. Üheteljeline liikumine(F) 53. Nimetage jala toetuspunktid: 1. Ja 4-5.pöialuu distaalsed otsad ja kandluuköber 54. Jala pikivõlvid, rist võlv: pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. 55. Jalavõlvide tähtsus: Jalavõlvide tähtsus on see, et need kaitsevad pöidluude all olevaid pehmeid lihaseid, veresoni ja närve. Kui võlve poleks oleks meil koguaeg valus.
see oleks harmooniline nagu jumalik universum. Kahjuks on sellest säilinud vaid kooriümbruskäik ja kabelitepärg. Gooti stiili tunnused. Gooti stiili peamine tunnused on teravkaartele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisem muudatus on teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Kuigi traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, polnud võlv kõikjal ühepaksune. Võlvi skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart e. roiet. Nendevahelise võlvsiilud võis laduda aga hoopis õhukesemad. Sellega vähendati tunduvalt võlvide kaalu. Üldiselt meenutas gooti kirikute konstruktsioon mingi hiigellooma skeletti. Pariisis ja selle ümbruses hakati ehitama uues stiilis kirikuid. Nimelt kirikud kasvasid kõrgustesse tänu kesklöövi võlvide kõrguse kasvule. Gooti kirikute laialt levinuimaks
11. Nimeta raidkivikaunistusi. Tunne neid pildil. Ristikulehed, õite ja pungade motiive, rosette, fiaale, muinasjutulisi koletisi, tulekeele kujundeid, krabid, ristlillik, viinapuuvääte. 12. Mis on kuningategalerii? Kuningategalerii – gooti katedraali peafassaadil üle kogu fassaadi ulatuv teravkaarelistes idas paiknev figuuride rida. 13. Missugused võlvid võeti kasutusele hilisgootikas? Lehvikvõlv - arvukate kõrvalroiete abil kujundatud lehvikukujuline võlv. Tähtvõlv - ristvõlv, mis tähekujuliselt paigutatud roietega on jaotatud väiksemateks dekoratiivselt mõjuvateks osadeks. Võrkvõlv - roietega tihedalt varustatud võrku meenutav võlvikujundus. 14. Miks kodunes gootika Itaalias nõrgalt? Sest Itaalias oli antiikkunsti mõju väga tugev. 15. Mis sajandil jõudis gootika Eestisse ja kuidas? Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk u 13. saj. 16
näitemänge. Vaatajate kohad asuvad hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid on tagapool kõrgemad, eespool madalamad. Nt Colosseum Roomas, amfiteates Arles'is ja amfiteater Tarragonas. Amfiteater Arles'is 13) Kapiteel- Kapiteel on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Nt Korintose kapiteel New Yorgis, Korintose kapiteel New Yorgis 14) Dooria stiil- Kõige varasem Vana- Kreeka sammaste stiil. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana
Valmistatud savi tellistest.) · Leiutasid kaared ja võlvid. · Sideainet ei tuntud · Kõige varasema kirja leiutajad kiilkiri(mõiste sümbolid, silbi sümbolid, seletavad sümbolid) Assüüria · Assüüria õitse aeg on 9. Saj e.Kr. Arhitektuuris on lossiehitus. · Losse valvasid härja kehaga, inimese peaga tiivulised mütoloogilised olendid (2 tükki tavaliselt) · Loomi kujutati elavamalt, dramaatilisemalt, inimesi tavalistena · Tunti võlv kontstruktisooni · Lossid võisid olla 10 ha suurusel maa-alal. Koosnes üle 200-st ruumist, mis paiknesid ebasümmeetriliselt 30 suurema või väiksema siseõue ümber. Suurem osa ruumidest olid eluruumid, laod, majapidamisruumid. Losside seinad olid kaetud reljeefide ja seina maalidega. Kõige pidulikumad olid vastuvõtu ruumid. Uus Babüloonia · Tähtsaim keskus on Babüloonia linn
tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Ristikäik kujutas endast võlv- või talalaega galeriitaolist ringteed, mis ümbritses kloostri nelinurkset sisehoovi ja avanes sellesse akende või kaartega. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Saalkirik kujutab endast ühelöövilist apsiidiga lõppevat hoonet; kodakirik on mitmelööviline (2-3 löövi), erinevalt basiilikast on aga kodakiriku kõik löövid ühekõrgused ja kaetud
talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta 4 Marcelluse teatri arkaadid Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Pont du Gard, hästi säilinud rooma akvedukt (veejuhe) Lõuna-Prantsusmaal Ristvõlvi ehituse skeem Silindervõlvi ehituse skeem 5 Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon". Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema
annaabi.ee 
