Polis: Kreekas kuj linnaühiskond.Linnriik e polis hõlmas linna koos selle ümbrusegakõige enam 30000-40000 in, Ateena ja Sparta u 200000 in.Täieõiguslikud elanikud olid kodanikudosalesid valimistel ja moodustasid sõjaväe+õigus osaleda rahvakoosolekul, kus valiti iga-aastaselt riigiametnikud+väepealikud.Linnriigis oli ka nõukogu.Ametnikkond oli pärit enamasti aristokraatide hulgast. Lihtkodanike osa riigi valitsemisel jäi teisejärguliseks. Sõjavägi: Rikkad moodustasid ratsaväe,keskmikud raskelt relvastatud jalaväe,vaesed vibude ja lingudega kergeväe.Raskerelvastuses jalavägi paiknes faalanksidena. Hopliit-raskerelvastuses jalaväelane, kodanikuõigused, võis muretseda relvastuse. Sisevastuolud:Vastuolus rikaste ja vaeste vahel.Türann-ainuvalitseja,kes toetus sõjalisele võimule.Türannia vastu oli aristokraatia.Sparta=totalitaarne üh.Seadused-taotleti nende täpset üleskirjutamist.Seadusandjad pidid seadused täpselt sõnastama ja kirja panema.M...
Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Minose ja Mükeene kultuuride võrdlus. TV 66; 68-69, § 13 Minose kultuur Mükeene kultur Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose Kultuur sai nime kõige võimsama ja tähtsama järgi. lossi järgi. Tundmatu rahvas oli kultuuri kandjaks. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutasid lineaarkirja A, mis on siiani Mükeenlased kasutasid lineaarkirja B, mis on kasutuses. tänaseks desifreeritud. Majandus- usu- ja kultuurikeskusteks olid Majandus- usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid. lossid. Suurim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata. Lossid olid kindlustatud. Lossid...
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal) * türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta, rahulolematute suhtes rakendatakse terrorit. (nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.)...
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil...
Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja orjadeks. Ühiskonnas olid nomineerival positsioonil mehed, naised olid poliitilisest ja seltskonnaelust kõrvale jäetud. Võistlushimu leidis ...
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik rahvavõim nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik võim on koondatud aritokraatide kätte nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel (NT. Sparta) c)türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta rahulolematute suhtes rakendati terrorit (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND Kodanikud vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametite...
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti t...
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja mitte...
Lk 95 2,3 2. Minoiline Mükeene Sarnasused Lineaarkiri Lossid(nende juures paiknevad laoruumid ja töökojad) Ilmselt ei tekkinud kummastki ühtset ja püsivat riiki Lineaarkirjatahvlid puudutasid peamiselt majapidamist Loss suur majapidamiskeskus Koguti andamit Bürokraatlikult korraldatud lossimajandus Kreetapärane olme Arvatavasti austati mitmeid jumalaid ja jumalannasid Erinevused Kõrgem ühiskonna- Madalam ja kultuuritase ühiskonna- ja Sõja...
Ajaloo vastused 1. Maa oli mägine, kasvatati puuvilju ja oliive. Kuna maa oli mägine, arenes hästi merendus ja samal põhjusel loodi ka kolooniad. Selle tagajärjel alavääristati käsitöölisi ja ülistati põlluharijaid. 2.Kreeta Mükeene periood ( u. 200--1100 a.e.Kr) tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos. Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. ...
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
annaabi.ee 
