Terve oma elu jooksul võttis Sokrates osa lahingtest kolmel korral ning näitas end vapra sõdumehena. Kui ta sõjaväest tagasi koju jõudis olid ta vanemad palavikku surnud nign armastatu juba aasta abielus olnud rikka värvaliga. Sokrates armus uuesti 45 aastasena siis ta abiellus. Ta uueks naiseks sai Xanthippe kes oli väga tulise iseloomuga mistõttu oli tihti suuri tülisid. Sokratest see ei häirinud vaid vastas, et kui suudad naist taluda on teistega lihtsam. Sokratese eluviis oli väga tagasihoidlik. Ta pidas sellist vaesust filosoofi jaoks ainuõigeks. Turul olles imestas ta tihti kui palju müüüakse asju ilma milleta saab elada, ning soovitas teistelgi tagasihoidlik olla. Sokrates oli üks esimesi filosoofe kes arvas, et filosoof ei pea mitte loodust uurima ega arutlema maailma ehituse ning algelementide üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ning lahendama elulisi probleeme. Filosoofia ärgu olgu mitte abstraktne targutamine
ja õpetusega. Teda võis kohata peaaegu kõikjal kuna ta soovis suhelda inimestega. Talle ei olnud üldsegi tähtis, kas inimene on ilus või mitte. Kõiki neid väärtusi, mida inimesed ülistavad ei pidanud ta millekski, arvates, et ka me ise ei kujuta endast mitte midagi, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid teeskles kogu oma elu lihtsameelset ning narritas inimesi. Üldse oli Sokrates teistest väga erinev inimene. Sokratese arvates olid tähtsmad humanitaarained kui reaalained. Sokratese silmis on inimest käsitlevail teadustel tohutu eelis loodust käsitlevate teaduste ees. See eelis seisneb selles, et esimesed, õppides tundma inimest, annavad inimesele selle, mida ta kõige enam vajab iseenda ja oma tegevuse tunnetamise, oma teotsemise programmi ja sihi määratluse, selge arusaamise sellest, mis on hea ja halb, ilus ja inetu, eksimine ja tõde. Sokratese järgi seisneb inimlik tarkus selles, et mõistetakse oma teadmatust "tähtsaimates küsimustes"
SOKRATES 1. Inimese loomus ja selle tähendus poliitilis-õiguslikus ühenduses. Sokrates (469-399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Elas Ateenas ning ei pannud midagi kirja esitas vaateid vaidlustes, dialoogides, juhatas vestluskaaslast läbi küsimuste tõe poole (sokraatiline meetod!). Platon oli filosoof/õpilane, kes on üles kirjutanud kõige rohkem Sokratese mõtteid. Sokrates pidas filosoofia ülesandeks inimese enda tundma õppimist. Sokratese arvates pidid õnneliku elu tagama õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jt. Inimese loomust võiks defineerida järgmiselt tegemist on olemuse küsimuse, eetika probleemidega, üksikisikute kujunemisega ühiskonnas. Poliitilis-õiguslik ühendus kujutab endast tervet sotsiaalruumi, milles me viibime. Ühiskonnas valitakse esindajad, kes hakkavad teostama seadusandlikku võimu. See kõik on ühiselt seotud ning mõjutab üksikisiku loomust
SOKRATES (edaspidi S) 469/470 Ateena- 399 a. e.Kr. Ateena Elulugu: Isa kiviraidur/kujur, ema ämmaemand. Legend räägib, et S oli juba esimesel hetkel pärast sündi naerma puhkenud ja sestap pandi talle vigurvändast vanavanaisa järgi nimeks S. Noorena õppis isa käe all skulptori ametit. 18.a. kirjutati Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb- ajateenija sõjaväes, õpiti põhilisi sõdimisoskusi ja teisel aastal mindi juba vajaduse korral lahingusse. S on võtnud osa Poteidaia lahingust 430.eKr.; Delioni ja Amphipolise juures toimunutest Peloponnesose sõja (431-404) esimesel perioodil. Oli hopliit ehk raskelt relvastatud jalaväelane. Võitles vapralt! Ateena tunnustas tema sõdimisoskusi samavõrd (ja võib-olla enamgi kui) filosofeerimisoskusi. Tuli sõjaväeteenistuselt koju: isa ja ema surnud ja tema esimene armastus Korinna oli oma isa mahitusel ja pealekäimisel läinud abikaasaks rikkale mehele. Sellises masendavas seisus kaotas S huvi ka...
Sokrates Arvustus Lavastus rääkis Sokratesest, kellest sai antiikaja demokraatliku Kreeka ohver. Sokratese lavastaja ja autor Aare Toikka tegi ära imelise töö, et teos Vat teatri laval vaatajateni tuua. Näitlejate valikuga oli tabatud täpselt kümnesse. Minu lemmikuks kujunes Katariina Unti meisterlikus rolle kiirelt vahetada ja nendesse sisse elada. Etendus oli haarav ja huvitav. Lavastuse juures kõige meeldivam ja teistsugune oli see, kuidas näitlejad tulid vahepeal rollidest välja ja suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest.
Menexenos Tagasihoidlik eluviis Pärast abiellumist jätkas filosoofielu Ei võtnud tasu esinemise eest Pidas vaesust ainuõigeks filosoofi jaoks FILOSOOFIA Läheb relativistlike õpetuste vastu Põhiline allikas Platon Filosofeerimise meetod täiesti uudne Lähenes kriitiliselt ja kahtlevalt tavakeele mõistetele Mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Tunnetusprotsess on lõputu Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest) Teadmine-kuidas ja teadmine-et SEOSED KAASAJAGA Vene endise oligarhi Mihhail Hodorovski saatus Paralleel ,,noorsoo rikkumisega" Võrdlus eesti teleajakirjaniku Peeter Võsaga Provotseerimine, küsimine esitamine, läbi retoorika inimestega suhtlemine SOKRATESE SURM Surres oli 70- aastane
-- Sokrates (eKr469-eKr399) oli vanakreeka filosoof Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi (aret) nagu õiglus (dikaiosyn), vaprus (andreia), vagadus (hosiots, eusebeia), mõistlikkus (sphrosyn) jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. · Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. · On palju parem olla lahkarvamusel terve maailmaga, kui et, olles üks, olla lahkarvamusel iseendaga. · Tarkus on teadmine kui vähe me teame. · Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete. · Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust. ...
Sokrates Platon Aristoteles Eluaastad 470 - 399 eKr 427 - 347 eKr 384 - 322 eKr Ideed Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja Mitmeid töid eri valdkondades. inimeste omavahelist! Kokkuleppest inimeste omavahelist! Kokkuleppest sõltumatut. Loogika alused. sõltumatut. Sõnastas oma vaated dialoogidena, paljude sofistide Ei kirjutanud ühtegi teost. vaidlused. Halb tegu kahjustab ka toimijat ennast (tema Mille taga hüve põhineb? Hüve on igavene ja hinge). muutumatu. Hukati! ...
Antiikfilosoofide mõtteteri Herakleitos "Kõik voolab." u.550 - 480 "Varjatud seos on tugevam kui ilmne." "Ei saa astuda kaks korda samasse jõkke." "Samasse jõkke me astume (kaks korda) ja ei astu, me oleme ja ei ole." Fr. 49a "Mida viha soovib, seda ostab ta hinge arvelt." "Sõda on kõige isa ja kõige valitseja.." Fr 53 "Eeslid eelistavad kullale pigem õlgi." Fr,9 Empedokles "Igaüks usub vaid oma kogemust." Protagoras "Inimene on kõigi asjade mõõt." Sokrates "Kui võtad kuulda minu nõuannet, siis mõtled sa vähe u. 470-3999.e.Kr Sokratesele ja palju enam tõele." "Tunne iseennast." Platon "Ärgu sisenegu siia keegi, kes on oskamatu matemaatikas." 427-347 "Kõik on saav, miski pole olev." Aristoteles "Platon on mulle kallis, ag...
Pidusöök Tekst räägib Agathoni ja Sokratese vahelisest dialoogist. Agathon on just lõpetanud Erose kirjeldamise ning Sokrates hakkab tooma näiteid selle kohta, et ihaldatakse seda, mis puudub ja ei ihaldata seda, millest puudust ei tunta. Kui inimesel on midagi juba olemas, siis ta sellest puudust ei tunne. Kui ta aga ihaldab seda, mis tal juba olemas on, loodab ta sisuliselt olemasoleva säilumisele. Sokratesel õnnestub lõpuks Agathoni veenda selles, et ta jutus ei peitu täit tõde. Kui Eros vajab ilu, hea aga on ilus, siis tal on ka head vaja. Lisaks räägib Sokrates Agathonile loo ühest naisest, kes sarnaselt Sokratesele oli tema jutu ümber lükanud. Naine tõestab, et Eros ei pruugi üldse olla hea ega halb ega midagi konkreetset, vaid võib olla midagi vahepealset. Eros ei pruugi samuti olla jumal, vaid võib olla midagi sureliku ja surematu vahepealset. Teda peetavat üldse deemoniks, kes on jumalate ja inimeste vahendajaks. Selle päris t...
Algul püüdis Sokrates ennustaja väidet ümber lükata, Ta hakkas rääkima erinevate võimude inimestega, et ennustajale öelda, et ta eksis, kui siis sai aru, et jumalad ei eksi. Ta sai aru, et tema järgi seisneb inimlik tarkus selles, et ollakse teadlik oma teadmatuses. Sokrates “teab, et ta mitte midagi ei tea”, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja peavad endid targaks. 3. Milline oli Sokratese filosofeerimise meetod, millistest osadest tema vestlused koosnesid? Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis seda nimetatakse dialektiliseks. Igal dialektik on väike alapealkiri või märksõna: iroonia, maieutika, defineerimine ning induktsioon. Iroonia- Sokrates püüdis leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses, kuid varjas sellist püüdlust, mängides rumalat inimest. Maieutika ehk “ämmaemandakunst”- Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt
Kes mõistab, mis on headus, see halba ei tee. Halb käitumine tuleb üksnes teadmatusest. Samas leidis Sokrates, et inimesed sageli vaid arvavad, et teavad asju, mida nad tegelikult ei tea. Ta seadis endale ülesandeks näidata inimestele, kui piiratud nende teadmised tegelikult on. Selleks esitas ta näiliselt lihtsaid küsimusi, millele sellest hoolimata sageli ei osatud vastata. Selliste salakavalate küsimuste esitamist nimetas Sokrates irooniaks. Et õige teadmiseni jõuda, tuli Sokratese meelest mõista, kui vähe me tegelikult teame. Sokratese filosoofia peamine lähtealus on üldise mõistuse (jumala) olemasolu tunnistamine ning eesmärgipärasuse käsitamine loogilise printsiibina. ,,Tunne iseennast!'' ütles Sokrates. Ehk teiste sõnadega: "tunne oma teadmiste piire!" Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade
Kodukirjand ,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Kui palju on meie ümber asju, mida me tegelikult ei vaja? Kas tuleb tuttav ette, et lähete poodi eesmärgiga vaid piima ja leiba osta, kuid pärast pikemat poes ringi tiirutamist jõuate lõpuks kassasse pungil täis poekäruga, kus enamiku kaubast moodustavad tegelikult täiesti ebavajalikud tooted? Kuuldes seda sama Sokratese mõttetera ,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja", seostame me selle eelkõige oma tänapäevase maailmaga, kus tarbimine on suurem kui kunagi varem. Kuid Sokrates oli Antiik-Kreeka filosoof ning elas ligi 2400 aastat tagasi. Sel ajal polnud tarbimine kaugeltki nii suur kui tänapäeval ning ilmselt olid enamikul inimestel olemas vaid hädavajalikud asjad. Kuid kui juba Sokrates leidis, et antiikaja inimesel on ebavajalikke asju, siis tänapäeval on neid kohe kindlasti kordades rohkem.
2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Antiikaeg..............................................................................................................................................4 Elulugu.................................................................................................................................................5 Sokratese surm......................................................................................................................................7 Kust me teame Sokratese vaadetest?..................................................................................................10 Sokratese filosoofia............................................................................................................................11 Seosed kaasajaga.............................................................
PLATON Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. A. N. Whiteheadi sõnul on kogu Euroopa filosoofiatraditsioon vaid rida ääremärkusi Platoni teostele mitte niivõrd tema süsteemi, kui just tema külluslike ideede suhtes.Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Elulugu
Kui me teame, mis on õige ja hea, siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea. Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud: "Kui me teame, mis on õige ja hea, siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea." Mina Sokratese mõttekäiguga ei nõustu. On inimesi, kes püüavad käituda oma õigeks pidamiste järgi ja neid, kes proovivad kõiki olukordi ainult õigesti lahenda. Siia ilma sünnivad kõik kodanikud headena. Vanemaks sirgudes kujuneb meil oma maailmavaade, tõekspidamised ja väärtused. Enamjaolt mõjutab nende aspektide kujunemist pere, sest vanemad õpetavad meid käituma, isegi arvamused olukordadest võivad kujunenda just nende omadest lähtuvalt.
3) sealse teatri tegevus 4) hääbus senine hariduse andmine. ELULUGU Sokrates (469399 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost. Sokrates elas 490-399 eKr vana-Kreekas. Ta sündis ja elas Ateenas. Talle antakse au kui lääne filosoofia rajajale. Noorena oli Sokrates isal abiks kiviraiduriametis. 18 aastaselt kirjutati ta Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb. SOKRATESE SURM Sokratese surma draama erutas antiikses Kreekas ägedalt meeli. See sünnitas dokumentaalset ja poleemilist kirjandust, millest vaid osa on säilinud meie päevini. Surres oli Sokrates 70-aastane. Platon, kes viibis kohtuprotsessi juures, oli vaevalt täisealine. Sokratese hukkamiseni viinud kohtuprotsess ilmutab äärmist ebaõiglust. Sokratese jaoks ebasoodsat kohtuotsust, häälteenamusel põhinevat hukkamõistu, mõjutasid
peaks looma uue moraali, kui Jumalat enam tõsiselt ei võeta. Isandamoraal(suursugune ehk ohutu) ja karjamoraal(põlastusväärne ehk ohtlik) Üliinimene Hitler võttis temat eeskuju, tõlgendas valesti. sest tegelikult on see Nietzche õe ümbertöödeldud teoste tõttu, milles on vähe Nietzchet ennast. Väärtuste ümberhindamise vajadus „Rahvas on looduse kõrvaltee, et jõuda kuue-seitsme suurkujuni..“ Pilet 3 1. Sokratese elu ja filosoofia Eluaastad 469-399 e.Kr Sokrates on ilmselt üks nime poolest tuntuimaid filosoofe maailmas, tuntud on ka tema ütlemised: „Ma tean, et ma midagi ei tea!“ , „Tunne iseennast!“ , „Kui palju on asju, mida ma ei vaja“ Ateenast hakkab kujunema filosoofia kese (jääb umbes 1000 aastaks). Sokrates elab Ateenas, ta on ise ateenlane. Enne Sokratest on sofistid (nad tegid algust Sokratese filosoofiaga), kuid erinevalt neist ei võta Sokrates esinemise eest raha.
Sokrates elas aastatel 469399 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, kes õpetas ja elas Ateenas. SOKRATESE VÄLJANÄGEMINE NING PEREELU: Kreeklaste silmis, kes kehalist ilu kõrgelt hindasid, oli Sokrates inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhu ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku laubaga mees. Tema isa (Sophroniskos) oli kiviraidur-kujur, ema (Phainarete) aga ämmaemand. Räägitakse, et laps, kelle nimeks sai Sokrates, olevat juba esimesel hetkel peale sündi naerma puhkenud.
3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6
Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430-354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates abiellus 45-aastaselt riiaka Xanthippega, kuid pereisana temast küll asja ei olnud välja arvatud see, et neil kolm poega ikkagi oli. Ta uskus oma erilisse missiooni, mille kohta olevat öelnud: "Minu arvates ongi jumal mind siia linna just selleks saatnud, et ma kogu päeva ringi käies igaüht teist lakkamatult ärataksin, veenaksin ja teile etteheiteid teeksin. /.../ Ei ole ju tavalise
Kriton Põhiideed: Kriton kehastab dialoogis inimlikku(materiaalset) suhtumist elusse ja väärtusesse, samas kui Sokrates suudab mõelda tegelikele elu väärtustele, millest tähtsaim on õiglus. Ei lapsed, sõbrad ega miski muu pole tähtsamad kui õigluse tagamine. Iga inimene kannab vastutust oma tegude õigluse eest, seega pole surm mingi karistus õiglast elu elanud inimese jaoks. Küsimused: 1) a) Eelkõige on suureks õnnetuseks Sokratese surm, sest iga inimese elu on väärtuslik nii teiste ühiskonnaliikmete kui eelkõige selle inimese enda jaoks. b) Kriton ütleb, et kui Sokrates endale ei mõtle, siis võiks ta mõelda oma sõpradele, kelle jaoks oleks sõbra surm suur õnnetus. Kriton väidab, et sellist sõpra nagu Sokrates ei leiaks ta enam mitte kunagi, seega oleks Sokratese kaotamine tema jaoks samuti suur õnnetus. c) Kui Sokrates sureb, siis arvab enamik, et Kritonile on raha tähtsam kui sõber ning ta ei
Kõik muud kaunid asjad osalevad temas. "PIDUSÖÖK" Platoni „Pidusöök“ on tekstiliselt keerulise ülesehitusega ja kirjanduslikult peenelt läbikomponeeritud nagu suur osa Platoni dialooge. Esiteks paigutuvad jutustatavad sündmused pidusöögist Agathoni juures mitmesse raami: Platon räägib meile, kuidas Phaleroni Apollodoros räägib, kuidas Kydathena Aristodemos räägib, kuidas Phaidros jt. pidusöögil viibinud kõnesid pidasid; kusjuures Sokratese kõne sees tekib veel omakorda raamjutustus, kui Sokrates räägib, mida Diotima talle rääkinud.[1] Teiseks jutustab Platon (või Apollodoros või Aristodemos) kogu pidusöögi toimumist väga värvikalt. Jutustus algab sellest, kuidas Aristodemos tänava peal Sokratest kohanud ning nad koos Agathoni peole läinud, ning lõpeb sellega, kuidas järgmisel hommikul on kõik kas ära läinud või magama jäänud ning kuidas Sokrates üksi ärkvel on
Sokrates Platon Aristoteles Ei kirjutanud ühtegi teost Sokratese kuulsaim õpilane Antiikaja mitm.külg. õpetla Erinevalt sofistidest ei võtnud oma Pärast Sokratese surma järgnenud Tema tööd käsitlesid looduste õpetuste eest raha võõrsil veedetud aastaid naasis loogikat, füüsikat, ajalugu, riigi kodumaale ja asutas oma kooli - eetikat, muusikat, kirjandust, m Vestles moraaliküsimustest huvitatud Akadeemia. üldist korraldust aristokraatlike noortega
Esimene konkreetne teadusharu. Pythagoras Arvud olid pühad. Pythagorase teoreem. Õpiti palju Idamaade teadusest. Pythagoras Meditsiin ja ajalookirjutuse algus Seotud igapäevaelu vajadustega. Hippokrates. Neli ihumahla. Hippokratese vanne. *** Kangelaseepikad. Herodotos esimene uurija ja üles tähendaja. Hippokrates Herodotos Sofistid ja Sokrates Sofistika tühjade väidete esitamine. Sokratese filosoofia vooruse olemuse mõistmine. ß Sokrates, kuulsaim Ateena filosoof. Platon Sokratese õpilane Asutas oma filosoofiakooli Akadeemia. Dialoogid. Tähtsaim ideede õpetus. Tal oli oma ettekujutus ideaalsest riigist. Aristoteles
Platon ja tema filosoofia Viimsi Keskkool Räsad Nadzafov 5.D KLASS SISSEJUHATUS Platon(427347 eKr) oli Sokratese kõige kuulsam õpilane.Ta rajaskooli, mis sai nimeks Akadeemia.Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 eKr mil Ida Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava".Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Platoni aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat õpetust ja kasvatust, mida tolleaegne Ateena pakkus.Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine
Platon Maailma kultuuriajaloo suurkuju Platon Eluaastad: umbes 427 eKr kuni umbes 347 eKr Sündis ja suri Ateenas Vanakreeka filosoof Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja Filosoofilise idealismi rajaja Sissejuhatus Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas VanaKreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Poleks tema töid, mõistaksime halvemini mitte üksnes vanu kreeklasi ja seda, mida nad
,,Phaidon" on üks Platoni dialoogidest, milles Platon jutustab Echekratesele Sokratese viimasest elupäevast. Sokrates veetis oma viimase elupäeva koos oma õpilastega ning ,,Phaidon" annab edasi peetud jutuajamise sisu. Sokrates arutas oma õpilastega hinge olemuse üle ja püüdis tõestada, et hing on surematu. Platoni teoses arvatakse, et kõik sünnib vastanditest, ühed sünnivad teistest ja saadakse vastastikku teineteist, näiteks sünnib tugevamast nõrgem ja aeglasemast kiirem, ning nende vahel on kaks saamist ühest teise ja teisest esimesse
noormeest ja 7 neidu, et ohverdada Apolloni templis tänutäheks selle eest, et Theseus tappis Minotaurose, kellele oli varem ohverdatud igal üheksandal aastal inimesi. Selle 30-päevase reisi jooksul ei tohtinud Ateenas surmaotsuseid täide viia, seega ootas Sokrates 30 päeva oma surma. Ohvrilaeva sümbol tähistas ka Martini ja Isebeli suhet. Moto: Küsitlemata elu ei vääri elamist. (Platon, Apol. 38A) Inimene peaks endale esitama olulisi eksistentsiaalseid küsimusi igal elu hetkel, Sokratese meetod on küsitlev dialoog. Tegelased (pea- ja kõrvaltegelased, tegelane kui tüübi esindaja, episoodiline tegelane): Martin Justus (45) – peategelane, ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Proua Justus – episoodiline tegelane Astrid (16) – Martini tütar, episoodiline Isabella/Isebel (22) – peategelane, juudi päritolu tüdruk Isebeli ema – kontrolliva ema, tüübi esindaja (negatiivne) Isebeli isa – episoodiline, surnud Vene ema ja tütar – episoodiline, tähendus Isebelile
kus ta sai inimestega suhelda ja vestelda. Erinevalt tasulistest tarkuseõpetajatest, kes toretsevates rõivastes ringi uhkeldasid, rõivastus Sokrates alati tagasihoidlikult ning käis sageli paljajalu. Sokrates oli võrdlemisi inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhuga ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku kumera laubaga mees. Muljet inetust välimusest ei suutnud leevendada isegi ta väärikas kõnnak. Sokratese nina oli lame ja ülespidine, ninasõõrmed olid laiad ja puhevil, huuled meelad ja paksud, nägu punsunud, silmad olid pungis ja peale selle oli tal pidev harjumus vaadata veidi altkulmu. Kokkuvõetult, Sokratese välimus rääkis vastu kõigile kreeklaste ettekujutlustele ilust, oli neile otsekui pilkeks, nende karikatuuriks. Ent see inimene, kel oli niivõrd ebameeldiv välimus, oli võluv isiksus. Isiku tähtsus ajaloos
,,Inimene on kõigi asjade mõõt.'' - kõik sõltub inimesest, kõik näeme maailma erinevalt. Gorgias(485-370) Algatas nähtuse, nagu retooriline kunstproosa - väitluses kõne ajal tuleks kasutada kunstipäraseid metafoorilisi väljendeid. Teaduses on metafooride kasutamine keelatud. Sokrates(470-399eKr) Tänavafilosoof - liikus mööda Ateena linna tänavaid, jagas oma vaateid ükskõik kellega, kes kuulas. Ta ei pannud midagi kirja. Teame temast tema õpilaste kaudu. Xanthippe - Sokratese abikaasa, riiakas, õel, tige. Võttis ta naiseks, sest tahtis õppida kannatlikkust. Sokrates mõisteti surma tema õpetuse pärast. Teda süüdistati jumalate salgamises, noorsoo hukutamises. Süüdistused olid lavastatud. Tegelik põhjus: Sokratese õpetus oli Ateena demokraatia vastu. Sokratese apoloogia - Tema enda kaitsekõne kohtus. Sokratese õpetus: *väline külg meenutab sofiste -igasugune teadmiste kogumine peab algama enesekriitikast
Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud. Sokrates arvas, et peab ka peale looduse uurima ka inimesehinge ja tundma iseenast. Teise poole referaadist Platonist. Tutvustan Platonist ja kirjutan ja arutlen Plaatoni ideaalriigist. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. 1. SOKRATES Sokrates elas 490-399 eKr oli Vana-Kreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni ja Xenohoni vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaateid esitas ta avalikes vaidlustest või vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole. Sokratese elu kohta on teada suhteliselt vähe. Tal olevad olnud inetu nägu, jässakas keha ja rõivastunud hooletult. Isa oli tal skulptor ja ema ämmaemand. Noorena oli Sokrates isal abiks tema. 18 aastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimistusse ja
427- 347 eKr. Merilin Aavik Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass. Elulugu. Platoni tegelik nimi oli Aristokles, tema vanaisa järgi. Pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Tahtis algselt hakaa tegelema poliitikaga, kuid ta tõmbus tagasi ja põhendus filosoofiale. 20- aastaselt asus ta õppima Sokratese juurde. (Kuni Sokratese surmani. * 8 aastat) Kohtupidamist Sokratese üle jälgis ta kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal ,,Sokratese apoloogia". 387. aasta paiku rajas ta Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus AKADEEMIA, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. See Akadeemia jäi püsima peaaegu 900.aastaks, selle sulges keiser Justinianus I. Koos õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga. Kirjutas oma mahukama ja sisukama dialoogi ,,Riik" (,,Politeia ").
Platon Isik ja Elu: Sündis Ateenas ülikuperes. Tema taust ei lasknud tal algul omaks võtta vastumeelsust Ateena demokraatia vastu, kuid pärast tema õpetaja Sokratese surma mõistmist ja hukkamist tekkis see siiski. Kolmekümneselt lahkus ta Ateenast ja reisis tõenäoliselt Egiptusesse ja hiljem Sitsiiliasse, kus ta tutvus arvatavasti pütagoorlaste filosoofiaga. Peale tagasipöördumist Ateenasse, asutas ta akadeemia. Kuna see akadeemia töötas põhimõttel, et õpilased peavad õppima kriitiliselt ja mõtlema iseseisvalt võib seda pidada esimeseks ülikooliks.Seal õppisid paljud antiikaja suurvaimud nagu Aristoteles. Akadeemia
mõistuse kasutamisega ollakse suutelised seda protsessi kiirendama. 10. Selleks, et kaasa aidata looduse plaanile saavutada arengu tipp, on filosoofial vaja välja töötada alus, mis põhineb intensiivsel ajalookogemuste ja loodusteaduste uurimisel (Kant toob välja Kepleri ja Newtoni elutööd). Teadmistebaasi pidevalt täiendades ja sellest tekkiva ,,idee" lihvimisel võib see järeltulevatele põlvedele osutuda elluviidavaks. Platon Kriton Platoni dialoogis ,,Kriton" üritab Sokratese sõber Kriton veenda filosoofi põgenema vanglast. Kriton teatab, et Deloselt on saabumas laev, mis annab märku surmaotsuse peatsest täideviimisest ning aja otsa saamisest. Ta paneb Sokratese südamele, et tollel on palju sõpru ka teistes linnades, kes ei soovi näha tema surma ning on nõus katma kulutusi mehe päästmiseks ja eksiili minemiseks. Veelgi enam, kui Sokrates hukatakse, võivad tema toetajate kriitika osaks saada rikas Kriton ja
vabanemine või mitte millekski muutumine. Sokratest peeti kõige targemaks inimeseks, sest Delfi oraakel olevat niimoodi väitnud. Sokrateselt on palju tsitaate, mis panevad mõtlema. Suurem osa nendest räägib tarkusest kui kõige tähtsamast aspektist kogu elus. Üheks kuulsaimaks tsitaadiks, mida tänapäeval on arvatavasti kuulnud kõik inimesed on: "Ma tean, et ma midagi ei tea". Mõlemad lause pooled räägivad teisele vastu. Öeldakse, et tarkus on jumalikku päritolu. Sokratese ainus eesmärk oli kaaskodanike kõlbeline kasvatamine. See väide ei tähenda, et Sokrates ennast rumalaks pidas, vaid pani inimesi endast kriitilisemalt mõtlema. Teine lausepool räägib esimesele vastu, seega arendab see mõtlemist ja laiendab teadmisi, lõpmatult. Sealt tuleb ka ütlus ,,inimene õpib kogu elu". Mina arvan, et kui sellest tsitaadist mõelda, tekib kohe vasturääkivus iseendaga, mõeldes mida ma ikkagi tean ja mida mitte. See viib edasi arutlemiseni, mis nõuab poolt- ja
Pidusöök ( 199c 212a) Platon 200-204 Platon on kujutanud oma raamatus Pidusöök erinevaid vestlusi/ kõnesid. Vestlus käib Sokratese ja Aghathoni vahel. Vestluse teemaks on Erose tähendus. Eros on eelkõige armastus kellegi vastu ja tema armastuse objektiks osutub too, millest/kellest enim puudust tuntakse. Ta ihaldab seda, kes on armastuse objektiks. Sokratese arvamuse kohaselt armastatakse seda, mis pole inimesele kättesaadav ja mida tal ei ole. Eros saab valitseda vaid kaunite vahel, inetute vastu ei tunta armastust, sellest järeldub, et Eros ei ole kaunis, sest ta ihaldab seda, millest ta ise puudust tunneb. Järelikult pole Eros ka jumal, kuna jumalad on üliõnnelikud ja ülikaunid. Sokrates kannab ette kõne, mida ta kord Diotima käest kuulis. Armastus ei saa olla täiuslik,
Thales (6 saj eKr) 15.Mis on olemus? mõistusega käsitatav, nö mõistusega nähtav 16.Mis on nähtumus? meeltega tajutav Kõige-kõige... 17.Mis on Thalese arvates kõige kiirem? mõistus 18.Mis on Thalese arvates kõige suurem? ruum 19.Mis on Thalese arvates kõige tugevam? paratamatus 20.Mis on Thalese arvates kõige targem? aeg §3. SOKRATES (469-399 eKr) Eluloost 1.Milline oli Sokratese välimus? V: paljas pea, suur ümmargune nägu, sügaval asetsevad silmad, lai tömpnina, habe, lühike kasv, punnis kõht 2.Kuidas vastas Sokrates küsimusele, miks ta elab koos Xanthippega? V: "Inimesed, kes tahavad saada heaks ratsutajaks, ei võta endale kõige rahulikumaid, vaid tuliseid hobuseid" 3.Kuidas vastas Sokrates küsimusele, kas abielluda või mitte? V: "Tee, mis tahad niikuinii kahetsed" 4
tarkusearmastuseks) Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Kreeka filosoofid Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratesest puuduvad teosed, tema mõtteid saame luguda tema õpilase Plantoni kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Sokrates (eKr469-eKr399) Elas 5. sajand eKr Sokrates võttis sõna riigivalitsemisest Tal ei meeldinud demokraatlik riigikord, kuna seal olid temajaoks võhikud eesotas Sokrates mõisteti selle eest surma Ta elu lõppes enesetapuga Sokratese tsitaadid: On palju parem olla lahkarvamusel terve
· u.427 u. 348 e.Kr. · Platoni õpetus olemisest · Platoni elu · Tõeline maailm. Tõeliselt on olemas vaid see, mis kunagi · Platoni nimeks oli tegelikul vanaisa järgi Aristokles. ei muutu, mis ei teki ega hävi. · · Vanemad olid lugupeetud aristokraadid Alates 20-st eluaastast 8 aastat Sokratese õpilane · Mittetõeline maailm. Meeleline maailm, kus kogeme pidevalt muutusi, tekkimist ja hävimist. Maine, meeleline · Platoni elu maailm ei saa olla tõeline. Tõeline on ideede maailm. · Pärast Sokratese surma võtab Platon ette pikki reise
Platon Kui Sokrates aastatel 399 eKr suri, oli tema andekaimõpilane Platon (427-347eKr) 28- aastane.Õpetaja traagiline surm vapustas sügavalt noort ateenlast, kes asus oma vaieldava kuulsusega õpetajat kaitsma suurepärastes, stiililt ja vaimult veenvates kirjutistes. Mõnes neist käsitles Platon Sokratese tegevust ja saatust; mõnes aga, varjudes Sokratese tegelaskuju taha, arendas ta omaenda seisukohti, mis filosoofiat suuresti muutsid. Kõrgest soost Platon on mitmes mõttes oma ebamäärase mainega õpetaja vastand. Vastupidiselt Sokratesele kirjutas Platon palju; tema kirjutised on meieni täielikult säilinud. Vastupidiselt Sokratesele ei olnud ta niivõrd filosoofiline "ämmaemand ", kes aitas teistel sünnitada, kui pigem sünteesiv, terviksrtuktuuri poole püüdlev filosoof. Plaatoni idee-õpetus on senini üks õhtumaise
maailma ja selles leiduvate asjade tekkest ja püsimistest) asendusid aina rohkem filosoofilisteaduslike, ratsionaalsete seletustega. Üleminek toimus aga vähehaaval, nii et paljude antiikaja filosoofide juures on müüdilise mõtlemise mõjud veel märgatavad. Antiikfilosoofia algab eelsokraatikutega3 (umbes 650 500 eKr), kelle hulka kuuluvad mileetoslased (Thales, Anaximandros), pütogoorlased, eleaadid (Xenophanes, Parmenides) ja atomistid (Leukippos, Demokritos). Sokratese-eelne filosoofia keskendub maailma valitsevatele põhiprintsiipidele ja algainele, millest maailm ja selles leiduvad asjad on tekkinud. Järgnenud klassikaline ajajärk (u 480 320 eKr) oli kreeka tsivilisatsiooni kõrgaeg, kui jõuti suurimate saavutusteni kujutava kunsti (Akropoli laiendamine Periklese ajal, silmapaistvad skulptorid Myron, Pheidias, Polykleitos), kirjanduse (atika tragöödia suurimad esindajad Aischylos, Sophokles, Euripides) ja filosoofia
Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Uuedsed õpetlikud tõlgendused. Tragöödiad kasvatasid kodanikke, pani neid mõtlema sobiva käitumise üle. Ei pakkunud kindlaid lahendusi. Jumalate tahte järgimine ei pruugi alati tagada õnne ja heaolu. Komöödiad ehk lõbusa sisuga näidendid ammutasid ainet igapäevasest poliitika elust. Maskis ja robustse naljad. Naerdi ka jumalata üle. FILOSOOFID Sokrates (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui
13.Perikles ja solon 14.thalese ja demokritose õpetus Thalese meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi,mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele Demokritose meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest 15.Sofistide õpetus , Õpetasid oskusi, mis vajalikud eduks muutuvas ühiskonnas, eelkõige kõneoskust. Rõhusid konkreetsetele tehnikatele, mitte filosoofiale.Ei loonud süsteemset teooriat ega institutsiooni. 16.Sokratese õpetus Sokratese veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumattut ja sokratese meelest pidi õpilane ise mõistmiseni jõudma,õpetaja võis teda üksnes suunata. 17.Platoni ideede õpetus Plaaton uskus ,et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast,et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel, Palton kujundas ka terviliku õpetuse riigist,riiki pidi põhinema hüvel,olema muutumatu ja täiuslik. 18
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel
algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates oli oluline teada, mis voorus on, sest ainult nii saab inimene käituda vooruslikult. Sokrates võttis sõna ka riigivalitsemise teemadel. Talle ei meeldinud demokraatlik riigikord, sest valitsemises osalesid ka täielikud võhikud
Kas Sokrates toimis mürki võttes õigesti? Sokratest peeti üheks maailma targimaks inimeseks , tema arvates seisnes tema tarkus väites: ,,ma tean, et ma midagi ei tea". Sokrates püüdis ka teisi ennast targaks pidavaid inimesi juhtida teadmiseni, et nad ei tea tegelikult midagi ning sellega põhjustas ta suurt meelehärmi . Tema vaated viisid süüdistusteni noorsoo rikkumises ning jumalate salgamises. Sokratese läks kohtu alla, kus talle määrati surmakaristus. Põgenemisvõimalusest hoolimata võttis mees mürki. Mis oleks juhtunud siis, kui filosoof oleks valinud põgenemise? Põgenemine oleks toonud endaga kaasa täiusliku elu või põrgu. Täiuslik elu oleks saabunud siis, kui ta oleks sattunud linna, kus teda oleks hinnatud ning tema tarkust ära kasutatud. Suurema tõenäosusega oleks võinud ta elu kujuneda selliseks, et keegi ei oleks teda enam kuulanud
kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises.Platoni arust on ainult filosoof kohane rahvast juhtima. Platoni elulugu Platon ( 427 347 eKr) Kreeka Ateena orjandusliku aristokraatia filosoof. Tema isa põlvnes Kodoronist, aga ema esivanemad olid suguluses Soloniga. 20- aastaselt hakkas Platon õppima Sokratese juures, oli kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest. Õppis ka Kratylose juures. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Aastal 390 tuli Platon Sürakuusa õukonda oma sõbra Dioni juurde, kes oli türann Dionysus Esimese naisevend. Seal sattus ta ebasoosingusse oma liigse vabameelsuse eest. Ta müüdi orjaks, kuid üks tema õpilane ostis ta vabaks. 388 eKr rajas ta
alluv inimene on nõrk ning halvaks eeskujuks teistele. 4. Otsuste langetamisel on vaja kuulata arukate inimeste arvamusi ja neid põhjalikult kaaluda enne otsuse langetamist. Inimene peab elama kooskõlas oma põhimõtetega nind need ei muutu olenevalt olukorrast. Linna elama jäädes tegi ta sõnatu kokkuleppe seal kehtivate seadusteda, ning ta peab neid jälgima. 5. Õiglaselt toimimine on Sokratese arvates oma põhimõtete jälgimine ning ka teistesuhtes hästi toimimine, ehk neile tahtlikult halva mitte tekitamine. 6. Isekas toimimine võib hävitada nii seaduse kui ka linna enda, seetõttu peab Sokratese arvates iga kodanik kas leppima nende seadustega või püüda neid ümberveenda. 7. Sokratese arvates on iga linnlane, kes on linna elama jäänud oma teoga kinnitanud
annaabi.ee 
