Elulugu Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti- Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a
jan 1934 7. Eesti Vabariigi peaminister Ametiaeg: 24. jan 1934 – 3. sep 1937 Riigihoidja Ametiaeg: 3. sep 1937 – 24. aprill 1938 1. Eesti Vabariigi president Ametiaeg: 24. aprill 1938 – 21. jul 1940 (18. jan 1956) Elulugu Konstantin Päts sündis 10. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi (1848–1909) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Tal oli neli venda ning üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts, Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung. Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Päts oli õigeusklik, kuulus Tahkuranna kogudusse. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning
Vaade Tornimäelt. Taamal Tolkuse soo Tolkuse soo Asub läänepoolse ja keskmise luidetevööndi vahel Laguunitekkeline 5503 ha Lõunaosas aktiivses kasvufaasis laukaline raba (1619 ha), milles on suur turbasambla juurdekasv. Seal on ka kinnikasvavaid järvi. Põhjaosa katab kidurakasvuline madalsoo (3472 ha) kuusekasemets. Kirdeosas on palju väikseid soosaari Ainus teadaolev perifeerselt oligotroofse arengukäiguga raba Baltimaades. Raba läbivad keskelt Tahkuranna oja ja Timmkanal. Tolkuse raba koos teda ääristavate rannikumoodustiste ja nüüdse rannavööndiga kuulub Rannametsa Soometsa LKAsse (Luitemaa). Veestik Loodesihilised jõed Reiu (75 km) ja Uulu (50 km) Kitsast põhjaosa läbivad Pärnu jõe, Sauga ja Audru jõe alamjooks Siseosas Timmkanal (10 km) Edelaosas Häädemeeste jõgi (18 km) ja Lemmejõgi (23 km) Muld ja taimkate Mereäärne rannariba ulatub 4050
KONSTANTIN PÄTS * 23.02.1874 Tahkurannas 18.01.1956 Burasevos, Kalinini oblastis Venemaal Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Elulugu Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist Tartu ülikoolis, siirdus Konstantin Päts Tallinna. 1900-1901 töötas vandeadvokaat J. Poska abina
Töö annab infot kuidas esimene Eesti president tuli toime ja kuidas ta elas oma noorusaastail ja milliseid ameteid ta pidas enne presideniks saamist. 3 Konstatin Pätsi vanematekodu ja lapsepõlv Konstantin Päts sündis 23.veebruar 1874, kes ristimisel sai endale sellise nime. Konstantin Pätsi haridustee algas Tahkunamaa apostlike õigeusu kihelkonnakoolis. Tema varajane lapsepõlv oli ohutu kuna Tahkuranna oli küll karmi loodusega aga andis tema vendadele ja õele palju ruumi ja vabadust lastele mängimiseks. Tema isa oli Pärnumaa Tahkunamaa valla maaomanik Jakob Päts. Tal oli neli venda ja üks õde. Ema Olga Tumanova oli hooliv ja hea. Kui Konstantinil tuli aeg kooli minna, pidi ta minema läbi tuisu ja tuule paari kilomeetri kaugusele koolimajja. Niimoodi käis ta koolis ainult aasta, kuna isa otsustas Pärnusse kolida. Uues koolis pidi Konstantin õppima usku vene keeles.
ELULUGU Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas, väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles parun Krüdeneri peres. Konstantin Päts oli õigeusklik. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja
· 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.) · 1938 Andhra ülikooli (Indias) audoktor · 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige · 1938 Loodusvarade Instituudi auliige · 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige · Vabadusristi I liigi 1. järk · Vabadusristi III liigi 1. järk · Looduskaitsemärgi I järk · Tallinna linna aukodanik · Tartu linna aukodanik · Pärnu linna aukodanik · Tahkuranna valla aukodanik · Iru valla aukodanik · Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Konstantin Päts · Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler · XI Eesti üldlaulupeo (1938) patroon Kasutatud kirjandus: 1. Turtola, Martti: President Konstantin Päts. Tallinn: Tänapäev 2003 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts
Konstantin Päts Marian Kasak 9.klass Krabi Põhikool Pätsist! Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust
Kõik kommentaarid