Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valkude ülesanded (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tähistatud numbritega 1?
  • Miks on kujutiste servad erikujulised ?
  • Kuidas mõjutab see töövõimet?

VALKUDE ÜLESANDED
           
http://www.faqs.org/photo-dict/photofiles/list/352/705horse.jpg 
1. Ensümaatiline ülesanne
Ensüümid  on  valgud , mis reguleerivad biokee-
miliste reaktsioonide kiirust.
Võivad ki rendada kuni 1020 korda!
aktiivpunkt
http://www.phschool.com/science/biology
http://www.bio-techan.com/images/enzyme.gif 
_place/labbench/lab2/images/ enzyme .gif 
Ensümaatiline  reaktsioon
reaktsiooni asuv  molekul
aktiivpunkt
ensüüm
ensüüm
Vaata ensüüümi tööd 
Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta.
http://waynesword.palomar.edu/images/enzyme5.gif 
Igal ensüümil on ainult üks ülesanne.
Ensüüm ise ei muutu. 
Töö sõltub temperatuurist, pH-st.
Näiteks amülaas, pepsiin , laktaas,  lipaas .
1
3
2
Mis on tähistatud numbritega 1? 2? 3?
Miks on kujutiste  servad  erikujulised?
Lisalugemiseks
• Amülaas on seedeensüüm, mis 
lõhustab  tärklist  maltoosiks
mille  maltaas  lõhustab glükoosiks
• Amülaasi sisaldab inimesel  pankrease  nõre 
ja sülg. 
• Taimedes toodetakse amülaasi viljade 
küpsemisel ja terade idanemisel.
•  Ka mõned  mikroorganismid  toodavad amülaasi 
tärklise lagundamiseks. 
2. Kaitseülesanne
Näiteks:  valgud on antikehade koostises.
Lümfotsüüdid (teatud valged  verelibled
toodavad antikehasid:         Vaata antikehade   
                                             teket:
http://www.youtub
e.com/watch?v=KpN
FAEbLcvk
http://www.medicine.virginia.edu/research/Cores/lymphoc 
Antikeha ehitus
Antigeen  on võõras 
aine organismis.
Näiteks bakterite või 
viiruste valgud.
Antikeha seostub ainult 
selle  antigeeniga
mil e vastu ta on 
valmistatud.
http://schools-wikipedia.org/images/787/78797.png 
Makrofaag “toitub” fagotsütoosi teel.
Makrofaag tunneb ära ainult antikehadega 
ümbritsetud "vaenlase".
antikeha
bakter
makrofaag
http://academic.brooklyn.cuny.edu/biology/bio4fv/page/aviruses/macrophage-antg2656 .
JPG
 
Makrofaag püüab 
bakterit .
Foto skaneeriva 
elektronmikroskoo-
biga.
Vaata immuunvastuse   animatsiooni   
http://www.artistquirk.com/images/lennart-nilsson-macrophage-extends-towards-multipl1.jpg 
HI- viirused  nakatavad ja hävitavad just 
lümfotsüüte
http://www.artistquirk.com/images/lennart-nilsson-hiv-on-white-blood-cell1.jpg 
  Karvad   kaitsevad imetajate
 keha.
  Keratiin  – karvade koostise valk
http://community.travelchinaguide.com/photo/7061/70616114908725.jpg 
Lokkis  juus                    sirge juus   
Suled, sõrad, sarved , küüned, kabjad on 
valgulise koostisega (keratiin)
http://www.dalmacijanews.com/Portals/0/images/2009-02/nokti-leeredmond.jpg 
Autori foto
Autori foto
http://www.mvol.co.uk/images/content/pet/eq_legcare_02.jpg 
http://blog.kingsoutdoorworld.com/wp-content/kevinreid502elk2.jpg 
Lisalugemiseks
Kollageen
 on  kõõluste peamine  koostisosa , teeb naha 
vastupidavaks.
Kollageeni  fibril id on organiseerunud vastavalt koe 
vajadustele. Naha  sidekoes  on nad  punutud  kokku nagu 
korvi moodustavad vitsad. 
Kol ageeni fibril ide ruumilist organi-
seeritust kujundavad neid 
sünteesivad  rakud  fibroblastid
Piltlikult öeldes nad   "roomavad" 
üle kol ageeni kiudude ning avaldavad
 neile mehaanilist toimet, pakkides neid 
kokku kihiks või moodustades suuremaid kiudusid. 
Elastiin on valk, mis annab kudedele elastsuse. 
http://www.wellesley.edu/Chemistry/chem227/
structproteins/collagen.gif 
http://cellbio.ebc.ee/rakubio/liidus.html 
Lisalugemiseks
Kreemides  olev kollageen ei lähe rakku, sest molekul 
on liiga suur. 
Naha nooruse tagavad muud tegurid:
UV-kiirguse vähesus
C- vitamiin  - kol ageeni moodustamiseks,
 E-vitamiin  - aitab neutraliseerida  vabu  radikaale, 
 A-vitamiin on vajalik naha taastamiseks ja paranemiseks, sel e puudus 
võib muuta naha  kuivaks  ja kestendavaks. 
 B2-vitamiin ehk riboflaviin (piim, juust, rohelised  köögiviljad , sojaoad). 
 oomega-happeid (asendamatud) on vajalikud hormoonide tootmiseks.
( rasvastes süvaveekalades - lõhe , makrel , sardi nid, tuunikala, 
heeringas , linaseemnetes, linaseemneõlis, oli viõlis, sojaubades, sojaõlis, 
 lill- , spargekapsas.  
Loobu suhkrust ja rafineeritud nisujahust  toitude  tarbimisest - põhjustab 
hüperglükeemia, mil e tagajärjel kollageen kalestub ja kaotab oma 
elastsuse.   http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=15049 
3. Ehituslik ülesanne
1 0
1
Kõikide organellide  2
1 1
ehitusmaterjal.
3
1 2
Enamus organelle on 
12
10
4
3
1
456
12
7
13
8
14
9
5
ümbritsetud 
6
membraaniga.
7
1 3
Membraanide koostises 8
on  fosfolipiidid  ja 
1 4
valgud
1
10
2
1
345
12
6
78
13
14
9
9
Autori joonis
Ämblikuniidi materjal on valk
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5f/Agelenidae_labyrinthica.JPG 
4.  Liikumisülesanne
Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime.   See 
annab loomale  liikuvuse .
Lihasvalgud ei saa ise sirutuda.
Vaata lihase töö animatsiooni youtube  animatsioon
is
Väga detailselt müosiini ja aktiini töö 
Lihas koosneb lihaskoerakkudest, mille 
ehituses on lihasvalgud - müosiin  ja  aktiin
lihaskiud
lihaskiudude kimp
Akti n ja müosiin on müofilamentide koostises, mis 
moodustavad  müofibrille.
http://www.artwiredmedia.com/elements/muscle.jpg 
tuumad
kapillaar
lihaskiud
müofibrill
mitokonder
Akti n ja müosiin on müofilamentide koostises, mis 
moodustavad  müofibrille.
Skeleti- e. vöötlihasrakk on kuni 50 cm pikk 
ja 100 mikromeetri paksune. 
Üks lihaskiud vastab ühele rakule. 
Harjuta ülesandeid:
http://bio.edu.ee/models/models/model_noframes.php?c
ode=lihas&name= Lihasraku +kokkutõmbumine&lang=et
 
Raku sees liigutavad organelle valgulised 
torukesed. 
Näiteks kromosoome liigutavad kääviniidid .
 Vaata  rakujagunemise  animatsiooni 
See on parem simulatsioon  
http://research.nmsu.edu/molbio/bioinfo/tutorials/clip_art/images/mitosis.jpg 
5. Transportülesanne
Hemoglobiin  transpordib
Fe
?
 hapniku kudedesse
Mitmendat järku struktuur on
Erütrotsüüdid ehk punased 
 hemoglobi ni  molekulil ?
vererakud
http://www.becomehealthynow.com/images/organs/cells/cell2lrg.jpg 
Erütrotsüüdid kapil aarist
Hapniku 
 läbi pugemas:
seostumine 
hemoglobiiniga :
Vaata hapniku transporti kehas youtube animatsioonina 
Erütrotsüüte on inimesel kõikidest rakkudest 
kõige rohkem: 1 ml-s veres on 4 - 5 miljardit.
1 li tris on ligikaudu 150 g  hemoglobiini .
Hapnikku on ühes li tris arteriaalses veres ligikaudu 
200 ml ja venoosses 150 ml. 
Vingugaas  seostub hemoglobiiniga 350 korda 
efektiivsemalt kui hapnik!
Suitsetajal on veres 20 % hemoglobiinist 
seotud CO-ga, sest CO jääb pikemaks ajaks 
hemoglobiini külge. 
Kuidas mõjutab see töövõimet?
Kas see mõjutab kõigi organite tööd?
Transportvalgud  membraanis viivad 
ainemolekule rakku või rakust välja.
Vaata transportvalgu tööd youtube animatsioonina 
Animatsioon ainete aktiivsest 
transpordist läbi rakumembraani
Ava ja vaata, kuidas igas rakus  kinesiin  veab :
Kinesiin veab vesiikulit
Si n (parempoolne) on ka hea animatsioon:
http://homepage.ntlworld.com/malcolmbowd
http://sparkleberrysprings.com/innerlifeofcel en/kinesin.ht m
l.html
6. Regulatoorne ülesanne:
 Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust, 
muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks:
Hea seletus II tüpi  diabeedile  
Vaata insuli ni toimet ja 
diabeedi põhjust 
Vaata väga head animatsiooni insuli ni ja 
glükagooni  tekkest  
1985.a oli 30 miljonit,    2010.a 285 miljonit 
diabeedikut!

    Kasvuhormoon
http://www.udel.edu/chem/theopold/chem465/copland.udel .
edu/~jwhite/hgh2.jpg 
http://www.oneinchpunch.net/wordpress/wp-content/uploads
/2007/07/worlds-tallest-man.jpg 
http://www.faqs.org/health/images/uchr_01_img0062.jpg 
7. Retseptoorne ülesanne 
Rakumembraanis   retseptorvalk  muutes oma 
kuju saadab  infot rakku.
Retseptorvalk rakumembraanis
Vaata retseptorvalgu töö animatsiooni 
http://www.youtube.com/watch?v =
või:
K7WSMybZeA8&feature= related
http://www.lionden.com/graphics/AP/receptor.gif 
Tegelikult 
on kõik 
väga 
keeruline
http://www.cellsignal.com/reference/pathway/images/Insulin_Receptor.jpg 
8. Energeetiline ülesanne.
Valkude lagundamisel vabaneb sama 
palju energiat kui süsivesikute 
lagu

ndam
Miks ke isel
ha  .ei  kasuta valke energia 
saamise eesmärgil?
• Sest saadud (söödud) aminohapetest 
ehitatakse oma kehale vajalikud valgud.
Keha lammutab ööpäevas ligi 400 g oma keha valke, 
sama palju sünteesib.
 Kõige ki remini uuenevad soole limaskesta valgud, 
samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma 
valgud. 
 Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. 
Me ei saa oma kehasse talletada valguvaru.
Me peame  päevas tarbima umbes 1g valku iga 
kehakilogrammi kohta.
Aminohapped  saavad pärineda toidust saadud 
valkudest või endogeensete valkude 
degradatsioonist
Endogeensete valkude  degradatsioon  toimub 
pidevalt ja teatud hulk valke on pidevalt välja 
vahetamisel- protein  turnover
Valgumolekulide eluiga rakus  varieerub  oluliselt
Mõnede valkude poolestusajad
Ensüümid           5-10 min
Hemoglobiin     120 päeva
Lihasvalgud       180 päeva
Kollageen         1000 päeva

Document Outline

  • VALKUDE ÜLESANDED
  • Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokee-miliste reaktsioonide kiirust. Võivad kiirendada kuni 1020 korda!
  • Ensümaatiline reaktsioon
  • Igal ensüümil on ainult üks ülesanne. Ensüüm ise ei muutu. Töö sõltub temperatuurist, pH-st. Näiteks amülaas, pepsiin, laktaas, lipaas.
  • Lisalugemiseks
  • Lümfotsüüdid (teatud valged verelibled) toodavad antikehasid: Vaata antikehade teket:
  • Antikeha ehitus
  • Makrofaag “toitub” fagotsütoosi teel. Makrofaag tunneb ära ainult antikehadega ümbritsetud "vaenlase".
  • PowerPoint Presentation
  • HI-viirused nakatavad ja hävitavad just lümfotsüüte
  • Karvad kaitsevad imetajate keha. Keratiin – karvade koostise valk
  • Lokkis juus sirge juus
  • Suled, sõrad, sarved, küüned, kabjad on valgulise koostisega (keratiin)
  • Slide 14
  • Lisalugemiseks Kollageen on kõõluste peamine koostisosa, teeb naha vastupidavaks.
  • Slide 16
  • 3. Ehituslik ülesanne
  • Ämblikuniidi materjal on valk
  • 4. Liikumisülesanne
  • Lihas koosneb lihaskoerakkudest, mille ehituses on lihasvalgud - müosiin ja aktiin
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Näiteks kromosoome liigutavad kääviniidid.
  • 5. Transportülesanne
  • Erütrotsüüdid kapillaarist läbi pugemas:
  • Slide 26
  • Transportvalgud membraanis viivad ainemolekule rakku või rakust välja.
  • Animatsioon ainete aktiivsest transpordist läbi rakumembraani
  • Slide 29
  • 6. Regulatoorne ülesanne: Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust, muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks:
  • Kasvuhormoon
  • 7. Retseptoorne ülesanne Rakumembraanis retseptorvalk muutes oma kuju saadab infot rakku.
  • Retseptorvalk rakumembraanis
  • Slide 34
  • 8. Energeetiline ülesanne. Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel.
  • Slide 36
  • Aminohapped saavad pärineda toidust saadud valkudest või endogeensete valkude degradatsioonist Endogeensete valkude degradatsioon toimub pidevalt ja teatud hulk valke on pidevalt välja vahetamisel- protein turnover Valgumolekulide eluiga rakus varieerub oluliselt Mõnede valkude poolestusajad Ensüümid 5-10 min Hemoglobiin 120 päeva Lihasvalgud 180 päeva Kollageen 1000 päeva
Vasakule Paremale
Valkude ülesanded #1 Valkude ülesanded #2 Valkude ülesanded #3 Valkude ülesanded #4 Valkude ülesanded #5 Valkude ülesanded #6 Valkude ülesanded #7 Valkude ülesanded #8 Valkude ülesanded #9 Valkude ülesanded #10 Valkude ülesanded #11 Valkude ülesanded #12 Valkude ülesanded #13 Valkude ülesanded #14 Valkude ülesanded #15 Valkude ülesanded #16 Valkude ülesanded #17 Valkude ülesanded #18 Valkude ülesanded #19 Valkude ülesanded #20 Valkude ülesanded #21 Valkude ülesanded #22 Valkude ülesanded #23 Valkude ülesanded #24 Valkude ülesanded #25 Valkude ülesanded #26 Valkude ülesanded #27 Valkude ülesanded #28 Valkude ülesanded #29 Valkude ülesanded #30 Valkude ülesanded #31 Valkude ülesanded #32 Valkude ülesanded #33 Valkude ülesanded #34 Valkude ülesanded #35 Valkude ülesanded #36 Valkude ülesanded #37
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SanderMe Õppematerjali autor
Valgud ja nende ülesanded

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia alused ja elu keemia
23
pdf

Bioloogia alused ja elu keemia

KT - Rakkude koostis SISUKORD BIOLOOGIA ON ELU UURIV TEADUS Valgud osalevad kõikides rakus Elu tunnused lk 8-13 toimuvates protsessides lk 46-51 Mõisted Mõisted Elu 8 tunnust Valkude ülesanded Kordamisküsimused Kordamisküsimused Eluslooduse organiseerituse tasemed lk Nukleiinhapetes on raku elutegevuse 14-19 juhend Mõisted Mõisted Kordamisküsimused Nukleiinhapped ELU KEEMIA DNA ülesanded organismis Millest organismid koosnevad lk 26-29 RNA

Üldbioloogia
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

kutsuvad esile pisaravoolu (sibul, mädarõigas) (et pisarad ei jookseks siis panete ennem külmkappi). Vesi kui struktuuride moodustaja- hüdrostaatiline toes, ussidel kehaõõnes survestatud vedelik, inimesel on hüdrostaatiline nahk, naha olekut määrab kollageeni veesidumis võime- niisutavad kreemid. Vesi viljastus ja arengukeskkonnana, kehaväline viljastumine ainult vees, kehasisene viljastumine veerohkes limas, aga mitte kuivas keskkonnas, vesi arengukeskkonnana lootevedelikus. Amnioni ülesanded: kaitseb embrüot veekaotuse eest, takistab kokkukasvamist lootekestadega, kaitseb temperatuuri ja rõhumuutuste eest. Kompenseerib raskusjõu mõju üleslükkejõuga. Joogi ja urineerimiskeskkond. Vesi osaleb meeleelundite töös, vees lahustunult tajume maitset, lõhna (kui nina limaskest on kuiv, ei tunne eriti lõhna), tänu vesilahustele tajume asukohta (poolringkanalites on vedelik), kuulmine teos konverteeritakse helivõnked veevõngeteks. Vee mõju ringeelundkonnale

Bioloogia
Kordamine füsioloogia eksamiks
98
docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

Vereplasma mahu mõõtmiseks tuleb verre lahusena viia kindel kogus organismile kahjutut ainet, lasta sel vereplasmas seguneda nin määrata siis konts vereplasmas. Vereplasma valkusid on 65-80g/l, jagunevad: albumiinid- 35-45 g/l ja globuliinid 24-37 g/l, globuliinidel hulgas on ka fibrinogeene 1,5-4,5 g/l. Globuliinid jagunevad: alfa1 ja 2, beeta ja gamma globuliinideks ning fibrinogeeniks. Vereplasma valgd on olulised vere ja kudede vahelises ainete vahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk ehk kolloidosmootne ehk onkootne rõhk on keskmiselt 3,3 kPa. Vereplasma valgud: a) võtavad osa ainte transpordist- albumiiniga täielikult või osaliselt seotud bilirubiin, rasvhapped ja mõned ravimid, globuliinidega- kortisool, türoksiin, osa lipiide, rauda, vitamiine jne b) organismide kaitsereaktsioonid- suur osa antikehadest on immunoglobiinid. c) osa vere puhversüsteemidest- aminohappe aluselise ja happelise rõhma töttu võimelised reageerima nii happe kui ka alusega

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun