Demokraatia Oma pika arengu vältel on demokraatlik valitsemine oluliselt muutunud. Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihistumus ja põhiväärtused. Demokraatia, kui rahva võim- demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas, rahva enese huvides. Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõtt...
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni roh...
Ajalugu 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: 1929. aasta majanduskriisi ilmmingud, põhiseaduse kriis, Pätsi- Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. 1929. aasta majanduskriisi ilmingud: 1929 lõpul USAs alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid Eestisse järgmisel aastal, kulmineerusid 1933 suvel. Alates 1930 aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult, samas tollimaksud tõusid kiiresti. Talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda. Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahe...
36. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTI OKUPEERIMINE Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Lääneriikide jaoks osutus välksõja taktikat rakendav Saksa sõjamasin liialt võimsaks. Saksa tankikoonidsed murdsid rinde läbi ja tungisid sügavale Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valimstuda Eesti ,Läti ja leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade suurendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevalmmistusi: baltimaade piiridele koondati kolm armees, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväerd, täieliku lahinguvalmidusse. 14 juunil esitas Nõukogude liit leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse k...
Eesti II maailmasõja ajal MRP *Revansistlikud ideed tõusid esile Saksamaal, kui seal tulid võimule natsionaalsotsialistid, keslubasid likvideerida rahulepingute ebaõigluse. Saksamaa käivitas üldise sõjaväekohustuse ja käivitas relvastusprogrammi, hõivas demilitariseeritud Reini tsooni, sõlmis teistega Kominterni-vastase pakti. NSVL tahtis viia kommunismi kogu Euroopasse. Lääneriigid ei suutnud rakendada agressorite suhtes resoluutseid meetmeid. Alles hiljem seadsid Prantsusmaa ja Inglismaa sihiks Saksamaa-vastase liidu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et on nõus lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed Balti riikides, ida-Poolas ja Bessaraabias. 23.08.1939 sõliti MRP, Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungi leping, millega jagati omavahel Ida-Euroopa. Baaside leping *Kui uus maailmasõda puhkes, säilitas Eesti range neutraliteedi, et vältida riigi sattumist relvakonflikti. Moskva ootas oma plaanide käivitamis...
Ajalugu Asutava Kogu valimised ja tegevus 1919 - 1920. Eesti Vabariigi 1. põhiseaduse vastuvõtmine ja parlamentaarse demokraatia kujunemine, maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine. Asutav Kogu uue riigi tekkides või riigikorra muutudes valitav parlament, peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 120-liikmeline Asutav Kogu asus tööle 23. aprillil 1919 ning töötas kuni 1920. aasta lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Strandmaniga. 2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim). Täidesaatvat võimu hakkas teostama Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodani...
Eesti Teise maailmasõja ajal. 1) MRP Moltovi-Rippentropi pakt NSVLiidu ja III Reichi vahel Poliitilise ja sõjalise liidu sõlmimine 23.08.1939. Salajane lisaprotokoll, mis jagas Euroopa NSVLiidu ja III Reichi vahel Euroopa NSVLe Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaaraabia III Reichile Lääne-Poola ja Leedu 1. septembril III Reich tungis Poolasse ja vallutas natuke rohkem kui oli kokku lepitud, seepärast 28. sep väed kohtuvad ja sõlmitakse lisaleping ning III Reich annab Leedu NSVLe 2) Baaside leping, Baaside aeg 28 september sõlmitakse leping Eestiga, millega Eesti lubab NSVLe tuua punaarmee Eestisse. 18 oktoober baasid sees- pidi tulema 25 000 inimest aga tuli 35 000 Sõlmiti leping ka Läti ja Leeduga Soomesse tahti ka lepingut, aga Soome keeldus ning seepärast juhtus Tal...
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maas...
Otsene demokraatia · Avaliku elu küsimusi otsustatakse vahetult, avalikult · Antiik-Kreeka · Referendum ja kohalik omavalitsus · Näiteks Euroopa Liidu hääletus Esindusdemokraatia · Rahva nimel võimu teostavate inimeste valimine · Rahvas ise ei osale, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele · Rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel · Nüüdisdemokraatia peamine vorm · Näiteks Riigikogu valimised Osalusdemokraatia · Rahva pidev ja mitmekülgne kaasamine poliitikasse · Otsese demokraatia täiuslikum variant · Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel · Levinud Skandinaavias ja USA-s Elitaardemokraatia · Keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte · Esindusdemokraatia suund · Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutlust demokraatiast · Võimule saab eliit, kes oskab arvestada rahva huvidega Vabad valimise...
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
Ajalugu Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused. Narva diktaat ja Eesti okupeerimine: 14.juunil esitas nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas...
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakp...
President- riigipea on riigi kõrgeim ametiisik. Ülesanded: 1. esindab eesti vab. 2. Nimetab ja vabstab ametist diplomaadidi 3. Kuulutab välja rk valimised 4. Kutsub kokku uue rk 5. Kuulutab välja seadused 6. Annab välja seadusi 7. Algatab ainuisikuliselt PS-i muutmise 8. Määrab PMK 9. Nimetab ja vabastab valitsuse liikmed 10. Esitab kõrgete ametite kandidaadi a. Riigikohtu esimees- Märt Rask b. Eesti panga nõukogu esimees-Jaan Männik c. Riigi kontrolör-Mihkel Oviir d. Õigus kantsler-Indrek Teder e. Kaitseväe juhataja-Ants Laaneots 11. Nimetab ametisse eesti panga presidendi-Ardo Hannson 12. Nimetab ametisse kohtunikud (220 13. Annab autasusid ja auastmeid 14. On Eesti riigikaitse juht 15. Teeb ettepaneku sõjalisel seisukorral, erakorralise seisukorra ettepanek 16. Armu andmine Vabariigi Valitsus- kõrgeim täidesaatev võim...
Otsene ehk vahetu demokraatia- oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Seda nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses. Teostamise peamine viis on referendum ehk rahvahääletus. Esindus- ehk vahendatud demokraatia- kujunes koos libearismi levikuga. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Põhiküsimus on kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. See näitab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimstega ja annab saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev...
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA Analüüs Õppejõud: Manivald Sternhof Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................................................................5 1.1.2Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks......................................6 1.2Poliitiline stabiilsus..............................................................................
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib ...
Valimised lk. 50-56. Vabad valimised on demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Parlamendivalimised on 1 rahva kõrgema võimu teostamine võimalustest. Eestis saab valida a. Riigikogu viimati 2015, järgmised valimised on 2019 (4 aasta tagant) Valida saab 18+ EV kodanik. b. kohalikku omavalitsust-viimati 2017. Järgmised 2021. (4 aasta tagant) Valida saab 16+ isik. c. presidenti viimati 2016, järgmised valimised on 2021. (5 aasta tagant) Valib riigikogu. d. europarlamenti al. 2005- 2009- 2014-2019. Eesti saadikuid on 6. Valimisõigus on alaliselt välisriigis elavatel Eesti kodanikel kui ka seal ajutiselt viibivatel valijatel. EL kodanikul. Põhireeglid/tunnused õpik lk. 51, PS § 57, 58, 60, 79. 1.valimised on ÜLDISED ehk universaalsed ja hõlmavad võimalikult laia massi. Seda piiratakse ainult olulistel põhjustel. Eestis kehtivad a. vanusepiirang 16-, 18-, 21-, 40-aastastele. b. kodakondsuspiirang c. muud piirangud: ...
RIIGIKOGU ÜLESANDED: Seaduste ja otsuste vastu võtmine. Valib presidendi. Korraldab rahvahääletusi. Võtab vastu riigieelarve. Nimetab ametisse Riigikogu esimehe, Eesti Panga nõukogu jne. VALITSUSE ÜLESANDED: Koostab riigieelarve. Kuulutab välja erakorralise elukorra. Korraldab suhtlemist välisriikidega. Viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Esitab Riigikogule seaduseelnõusid. PRESIDENDI ÜLESANDED: Esindab EV-i. Kuulutab välja seadused. Juhib riigikaitset. Määrab peaministri kandidaadi. Kuulutab välja valimised. VALIMISED: Referendum ehk rahvahääletus- inimesed otsustavad ise. Valimised- valitakse see, kes inimeste eest otsustab. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, st. kohti saadakse vastavalt valimistulemustele. Majortaarne valimissüsteem, st. kes võidab saab kõik kohad. EESTI VALIMISED: R...
Demokraatia Rahvavõim Otsene demokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõiguslikud inimesed osalevad vahetult riigivalitsemiseprotsessis Otsest demokraatiat kasutati Ateena linnriigis 5. Saj e. kr Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks referendum, ehk rahvahääletus Esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõigluslikud inimesed valivad endale esindajad esinduskogusse (nt. volikogusse v riigikogusse) Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, kus riigielanikkond osaleb aktiivselt riigivalitsemise protsessis Tugev osalusdemokraatia eeldab tugevat kodanikuühiskonda Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast Rahvademokraatia- nimetust kasutati kommunistlikes maades (mõeldi selle alltöölisrahvavõimu) ...
Põhiseaduse printsiibid Eesti riikluse aluspõhimõtted ja PS printsiibid on peamiselt fikseeritud PS preambulas ja I peatükis pealkirjaga „Üldsätted“ • Tinglikult saab eristada : • riikluse aluspõhimõtteid • põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid ...
Valimised peavad olema Valimised Eestis regulaarsed, kuna siis 1)pääsevad Riigikogu valimised-iga 4 aasta mõjule uued huvi ja seisukohad järel,101liiget,valida 18 ,kandideerida 2)võimalus arvestada erinevaid 21 ühiskonnakäsitusi. 3)sunnib Kohalikud valimised(volikogu)-iga 4 rahvaesindajaid kodanike huve silmas aasta järel, valitakse volikogu liikmed pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alalisel...
Riigikogu 28. november 1917 tunnistas end Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kõrgemaks võimuks Eestis. 24. veebruar 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu välja iseseisva Eesti Vabariigi ja moodustas esimese Ajutise Valitsuse. Saksa okupatsiooni tõttu Eestis sai hakata riiki üles ehitama alles novembris 1918 ning seda tegi Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919 ning valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond ning Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilas...
1.Otsene dem: referendum (ref). Otsuse ref korraldamise kohta teeb riigikogu. Refil osalevad kõik hääleõigulikud Eesti kodanikud, kui üle 50% on poolt on otsus vastu võetud kui rahvas hääletab eitavalt, on õigus presidendil riigikogu laiali saata ja kuulutada välja uued valimised, sest riigikogu on kaotanud usalduse. Refile ei panda: maksude, eelarve ja riigikaitsega seotud küsimusi. Korraldatakse ka kohalike reffe. Valimised toimuvad regulaarselt 1)riigikogu valimised- iga 4 aasta järel 2)Kohalike omavalitsuste volikogud 4 aastaks 3) Europarlamendi liikmed 5 aastaks. 2. Esindus dem: rahvas valib esindajad riigikokku ja kohalikesse volikogusse. Dem valimised (vabad): 1) kanditaate on ühele kohale mitu, 2)kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida, 3)kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses, 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Hääleõigus on teovõimelisel 18 aastasel kodani...
Eesti valitsemine. Uue valitsuse moodustamise protsess 2014. Eesti valimissüsteem- proportsionaalne Kohalikud ja Riigikogu valimised- iga nelja aasta järel. Järgmised Riigikogu valimised 2015, järgmised kohalikud valimised 2017. Euroopa Parlamendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2014 mais. Presidendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2016. Eesti Vabariigi presidendid: Konstantin Päts 1938-1940 Lennart Meri 1992-2001 Arnold Rüütel 2001-2006 Toomas Hendrik Ilves 2006- 2016 Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu Eesti Vabariigi peaministrid al.1990 Edgar Savisaar 1990-1992 Tiit Vähi 1992 Mart Laar 1992-1994 Andres Tarand 1994-1995 Tiit Vähi 1995-1997 Mart Siimann 1997-1999 Mart Laar 1999-2002 Siim Kallas 2002-2003 Juhan Parts 2003-2005 Andrus Ansip 2005- 2014 Kuidas toimub uue valitsuse moodustamine? Eesti Vabariigi põhiseadus § 89 Vabariig...
EESTI ELU AASTAL 2011 Aasta 2011 on olnud Eestile suurte muutuste aasta. Eesti on omaks võtnud Euroopa ühisvaluuta euro. Hakkas kehtima uus liiklusseadus, mis tõi kaasa mõned muudatused. Toimus riigikogu ja presidendi valimised. Aasta suurimaks tragöödiaks võib pidada pantvangidraamat Liibanonis ja väiksemaks tulistamist kaitseministeeriumus. Ka meie kodulinnas Sauel toimus nii mõndagi - Saue Gümnaasium 25. Juubel ning avati noortekeskus. Suurim muutus paljude eestlaste jaoks on kindlasti euro kasutuseletulek. Paljud eestlased olid sellele vastu ja tahtsid, et eesti kroon jääks alles. Siiski jäi euro peale ja Eesti on nüüdseks eurotsooni osa. Paljud arvavad, et euro tõstis hindu kolossaalselt. Meedias lubati aga kindlalt, et euro hindu mitte mingil juhul ei tõsta. Selline asi tekitas jällegi rahvas palju pahameelt. Rahvas tunneb, et neil on nahk üle kõrvade tõmmatud. Mina isiklult arvan, et euro o...
Võimude lahususe idee – selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – olema üksteisest eraldatud. - 250 aasta vanune idee - Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Riigikogu ehk seadusandliku võimu peamised ülesanded: 1) seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 2) kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatva võimu peamised ülesanded: 1) seaduste elluviimine. 2) riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus ehk inimene ei valitse teiste üle, vaid valitseb seaduste autoriteet. Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid ...
IRL Isamaa ja Respublica Liit Ajalugu IRLi sümboolika visuaalse identiteedi kõige olulisem komponent on kaheksakand - päikesemärgi tähenduses Tõlgendatakse nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina Ideoloogia Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond - poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent usutakse, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. peetakse tähtsaks ühiskonna sidusust, kultuuri, traditsioone IRL kuulub Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP) katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 277 liikmega Euroopa Rahvapartei ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party and European Democrats, EPP-ED)...
Asutav Kogu - 90 I maailmasõja käik ja 1917. aasta revolutsioonilised sündmused Venemaal lõid Eestis võimaluse iseseisva riigi väljakuulutamiseks. 24. veebruaril 1918 loodi Eesti Vabariik. Järgnenud Saksa okupatsiooni tõttu sai riigi ülesehitamisele asuda alles novembris 1918. Lõpliku otsuse Eesti poliitilise kuuluvuse ja riikliku ülesehituse kohta pidi tegema Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5. - 7.aprillini 1919. Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid *Maaliit ;*Eesti Rahvaerakond,*Eesti Tööerakond ja *sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sot...
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja va...
Eesti kahe maailmasõja vahel SISEPOLIITIKA - 1920-1934, 1934-1940 - 10.10.1919 maaseadus - mõisamaade riigistamine - asundustalud (maad said vabadussõja veteranid, nende hukkunute pered, saunikud) - 15.06.1920 põhiseadus 1920 1992 Üldine erinevus 20. aastane hääleõiguslik 18. aastane hääleõiguslik Rahvavõim Rahvahääletamine, Rahvahääletamine, riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine Riigikogu 100 liiget 101 liiget Riigipea Riigivanem President - Parteide rohkus – koalitsioonivalitsused - Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus) - 1921-1931 11 valitsust - Eesti sisepoliitilised vastased - vene emigrandid, kommunistid, baltisakslased, EKP - 01.12.1924 ...
ÜLESANNE 1 - vajalik edaspidises õpetajatöös! Vastan järgmistele küsimustele: 1. www.stat.ee - statistikaameti koduleheküljelt vali kolmest valdkonnast igast üks huvipakkuv, vajamined teema või üllatav fakt, mida võiks teil lasteaiaõpetajana vaja minna tööks lastevanematega; Hetkel mulle silma jäänud faktid, ei ole ehk sellised, mida mul võiks vaja minna tööks lastevanematega. Kuid edasise ja põhjalikuma uurimuse käigus kindlasti leidub ka selliseid teemasid. Üleüldse on statistikaameti lehekülg uusi ja põnevaid fakte täis. Valdkond: Sotsiaalelu Haridus Statistika andmebaas Alusharidus HT03: Lapsed koolieelsetes lasteasutustes vanuse järgi. Väga huvitav jälgida, kui palju lapi mingis vanuses mingil aasteal koolieelses lasteasutuses käis. Näiteka 1995. aastal käis 3a lapse lasteaias 9 829 ja 2008. aastal samas vanuses lapsi 12 496. Võimalus vaadata ka soo järgi. Valdkond: Rahvastik Rahvastikus...
Eesti omaliikluse saavutamine 1917 KUUD MUU MAAILM EESTI veebruar revolutsiooni puhkemine Venemaal ja Tallinnas üldstreik ja vangide mujal vabastamine märts 3. märts Nikolai loobub troonist ja annab 6. märts Vene ajutise valitsuse võimu üle ajutisele valitsusele, esindajana asub Tallinnas valitsusse kubermangu komissar Jaan Poska, autonoomia nõude jõuline esile kerkimine: autonoomia eelnõu esitamine ajutisele valitsusele, demonstratsioon Petrogradis 26. märts, ...
EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsus...
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteeru...
Eesti taasiaeseisvumine 1985- 1991 1. Uus ärkamisaeg 1917-1991 NSVL 1979 NSVL täiesti alla käinud > tungib Afganistani > neelab palju raha > vihastab lääneriike > lääneriikide sanktsioonid NSVL vastu 1985 tuleb võimule M. Gorbatšov ja algab perestroika(majandusreform) ja glasnost (avalikustamine) 1986 avalikustas Moskva kava Eestisse fosforiidikaevanduste rajamiseks 2. 1987 kevad fosforiidikampaania august MRP-AEG (Molotovi-Ribbentriopi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) eesmärgiks avalikustada 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagajärjed Balitmaadele 23. august Hirvepargi poliitiline meeleavaldus kõneleti avalikult MRP sobingust esimene režiimivastane massimeeleavaldus järgnes propaganda osalejate mustamiseks aasta lõpp loodi EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts) esimene demokraatlik üle-eestiline massiorgani...
,,Eesti Vabariigi Riigikogu 90" Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta aprillis, kui rahvas valis Asutava Kogu oma seadusandlikuks koguks.Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (K. Päts oli Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister), Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 90 aastat tagasi, 1919. aasta 23. aprilli keskpäeval alustas oma tööd Eesti Vabariigi Riigikogu eelkäija Asutav Kogu. 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisv...
##DEMOKRAATIA## Rahvavim, snavabadus, vrdlus, referendum, vimude lahusus . Demokraatia on valitsemie vorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, teiseks on vimude lahusus(vimud peaksid olema tasakaalus) ja kolmandaks on seaduse limuslikus ja lpuks kodanikuiguste austamine.(Demos ja kratos V.Kreeka). Referendum on rahvahletus. Demokraatia tekkis 18. saj. 3 vimu: kohtuvim, tidesaatja, seadusandlik. Demokraatia vormid tnapeval on: 1)Esindusdemokraatia - rohkem levinud vorm tnapeval. Valitakse esindajad, kes esindavad rahva huve.(Niteks parlamenti, kohalikesse omavaltsustesse, europarlamendi liikmed) 2)Osalusdemokraatia ehk otsenedemokraatia - valijaskond otsustab kollektiivselt hiskonnaelu thtsate ksimuste le. 3)Elitaardemokraatia - demokaraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitika son tagasihoidlik phitegijateks ja otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. ##VABAD VALIMISED## Valimiste funktsioonid (ehk lesand...
Sammud Eesti iseseisvuse taastamise suunas SISSEJUHATUS: *eesti vabariigi tekkimine + taust *iseseisvuse kaotus, MRP, II MS, okupatsioon + taust *lühidalt nõukogude võimust *Gorbatsov Detailsemalt alates Eesti 1987: *sammud, mida tehti ja miks oluline *fosforiit iseseisvuse väljakuulutamine + areng iseseisva riigina. ISIKUD Eesti sai esimest korda iseseisvaks I maailmasõja lõppedes. ,,Manifest kõigile Eesimaa rahvastele" ja Eesti Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 24. Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisa...
Kordamine ühiskonnaõpetuse eksamiks Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Heaoluriik Esping-Andersen: riigi kohustus tagada baasiline heaolu tase oma kodanikele Encyclopdia Britannica: valitsemise viis milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel ja edendamisel. Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid Heaoluriigi kaks põhilist tunnust Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatlik mudel: Sotsiaalhüviste jagamine kõigile, olenemata sissetu...
Kristel Palts 9.a klass Eesti Vabariigi Riigikogu 90 Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse ...
5 Mida tähendab demokraatia? Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osal...
Eesti valimissüsteem Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu...
Ühiskonna valitsemine ja haldamine Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine. Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine). Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piirama...
Iseseisvumise eeldused ◦ olukord maailmas ◦ olukord Venemaal ◦ olukord Eestis 1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes 1917 sept Riia sakslastele 29. sept Saksa dessant Saaremaale 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eesti...
ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täides...
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Valimised ja Euroopa Euroopa Liidu liikmesriike on 25. Enne 1995 aastat olid ELis Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Kreeka, Itaalia ja Luxemburg. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. 2004 liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. Demokraatia on rahva võim (demos kratos), võimude lahusus, vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused (kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud. Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning ...
Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson) c) pangad ja olukord panganduses anti välja laene liiga kergekäeliselt, laene tagasi enamasti ei saadud, oldi sunnitud raha juurde trükkima, marga kurss hakkas langema. Eesti Pank alustas kullat...
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMI...
Riigikogu PS IV peatükk • Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivale põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas • PS § 56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega“ Riigikogu valimised • Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval • Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga Valimise põhimõtted • Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: • Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. • Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste...
annaabi.ee 
