50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-06-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lighting Hedgehog
Õppematerjali autor
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb’i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 |q1||q2| F= 2 2 4 πε 0 r 2 ε 0 =8 ,85∗10 −12 C /N∗m vaakumi dielektriline läbitavus
YFR0012 Eksami küsimused Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus. Elektrilaengu põhiomadused: Elektrilaenguid on kahte tüüpi: positiivne ja negatiivne. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12= r 12 Joonis: ε ≥ 1 on suhteline dielektriline läbitavus, vaakumis ε =1 Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujo
3. SI ühikud- Ühiku tähis Suurus nimetus Pikkus meeter m Mass kilogram kg m Aeg sekund s Elektrivoolu tugevus Amper A Termodünaamiline temperatuur Kelvin K Ainehulk mool mol Valgustugevus Kandela cd 4. Detsimaalsete kord- ja osaühikute eesliited ja nende tähised Eesliide Tähis Arvkordaja Jotta Y 1024 Zetta Z 1021 eksa E 1018 peta P 1015
ühtse tervikliku valguspildi, kunstvalgusega on sarnast tulemust saavutada väga keeruline - kasvõi seetõttu, et enamikes meie büroodes on põrand praktilistel kaalutlustel tume ja ei peegelda valgust tagasi. Normidele vastavas nn kunstliku valguse keskonnas on töövõime suurem kuna saame muuta pea kõiki valgustus näitajaid, nii valgustihedust, valguse langemis nurka kui ka valguse värvust. Kõige ideaalsem oleks töökohal muutuv valgustugevus ja temperatuur, mis muutuvad vastavalt kellaajale ja loodusliku valguse muutumisele. Tänapäeval on see võimalik, kuid nõuab märksa suuremat investeeringut 4 Lambid 1 Hõõglamp Eredamat valgust andev hõõglamp tarbib rohkem voolu ja kulutab rohkem energiat. Hõõgniidi kiire läbipõlemise üks peapõhjusi on tema ehituse ebaühtlus. Mõnes kohas on hõõgniit pisut peenem, sellises kohas on tema takistus suurem ja vastavalt elektrivoolu
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead
silmakiirgustundlikkus on eri lainepikkustel erinev. Ruuminurk (mõõtühik steradiaan, sr) on tipuga kujutletava sfääri keskpunkti toetuva ja sfääriga lõikudes mingi kinnise joone moodustava koonusega piiritletud ruumi osa. Seejuures pole üldse oluline, millise kujuga tüki sfääri pinnast koonuse põhi moodustab. Valgustugevus On ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valem: I=d/d. Ühik: [I]SI = 1cd (kandela). d on ruuminurka d kiiratud valgusvoog. Üldiselt sõltub valgustugevus suunast. Kui aga ei sõltu suunast, siis nimetatakse valgusallikat isotroopseks. Valgustatus Pinnale langeva valgusvoo tekitatud valguse tugevus. Valgustatus näitab, mil määral mingi pind on valgustatud ning võrdub valgusvoo ja valgustatava pindala suhtega. Ühik on luks (lx). Valgustustihedus on 1 lx, kui valgusvoog 1 lm jaotub ühtlaselt 1 m2 suurusele pinnale. Praktikas ei saa valgusvoog siiski valgustatud alal jaotuda nii
Sissejuhatus SI ühikud ja 7 põhiühikut. Lubatud SI välised ühikud (Eesliited! NB! Ühelgi SI ühikul v.a 1 kg pole eesliidet! Kui on eesliide, siis pole tegemist SI ühikuga.) Tasanurk radiaan 1 rad Ruuminurk steradiaan 1 sr Mehaanika Kiirus muutuval liikumisel Mitteühtlasel liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel läbitud teepikkused trajektoori erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. Sellise muutuva liikumise iseloomustamiseks ei saa leida kiirust ühtlase liikumise valemi järgi, kuna tulemus sõltub nüüd mõõtmiseks valitud ajavahemikust ning teelõigust. Kiirus muutumatul liikumisel Ühtlase liikumise korral läbib keha mistahes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed teepikkused. Sel juhul annab valem kiiruse jaoks kogu aeg sama tulemuse ja kiirus on järelikult muutumatu hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel 𝑣= lim Δ𝑡→0 Δ𝑠/ Δ𝑡 = 𝑑𝑠 /𝑑𝑡 v= kiirus (1 m/s) s= nihe (1m) t= aeg (1 s) kiirendus on kiirus
1nt=1cd/1m2 39. Valgustuse arvutuse meetodid. Valgustustehnikas kasutatavate fotomeetriliste mõõtühikute valik on kooskõlastatud inimese silma spektraalse tundlikkusega. Fotomeetrias arvestatakse ainult energiat, mida kannavad nägemisaistingut põhjustavad elektromagnetlained. Inimsilm on kõige tundlikum lainepikkusel 555 nm. Valgustugevuse mõõtühikuks on kandela. Kandela on SI süsteemi põhiühik, mis on määratud absoluutselt musta keha kiirgusega. 1 kandela (cd) on valgustugevus (I), millega kiirgab absoluutselt musta keha 1/600 000 m2 suurune pind oma normaali sihis plaatina tahkumistemperatuuril ja normaalrõhul (101325 Pa). Punktikujuline valgusallikas saadab teda ümbritsevasse ruumi valgusvoo: = I, (7) kus on ruuminurk (steradiaanides). Valgusvoogu mõõdetakse luumenites (1 lm= 1 cd.1 sr). Fotomeetrilisi suurusi võib mõõta ka energeetilistes ühikutes. Energeetiline valgusvoog vastab soojuskiirguse käsitlemisel
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid