Optika (0)

Keskkool - Füüsika - Optika

1 Hindamata

Valguse dispersioon – aine absoul. Näitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või soojusest
Aine absoluutne murdumisnäitaja – on seda suurem, mida väiksem on lainepikkus .
Murdumisnäitaja – erinevus on suhteliselt väike, kuid siiski piisav. Erinevatle ainetel on dispersioon erinev. Lainepikkuse suurenedes peaaegu kõigil vähenevad murdumisnäitajad.
Mida madalam on päike, seda kõrgem vikerkaar. Punane üleval, violetne all. Topeltvikerkaar on vastupidi.
Vikerkaar tekib, kui valguskiirt peegeldub vihmapiisast 2 korda.
Vikerkaar tekib, sest valguskiired murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Esineb dispersioon.
Valguse spektrid annavad meile infot aatomite ja aine ehituse kohta.
Spekter – näitab, valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi.
Põhiosa spektraalaparaadil on prisma või difraktsiooni võre.
Spektrograaf – spektri jäädvustamiseks
Spektromeeter – mõõdetakse spektri üksikuid paromeetreid
Spektraskoop – on spektri vaatlemiseks .
Absouluutselt must keha – kasutatakse spektri intensiivsuse määramiseks. Neelab kogu peale langeva valguse.
Spektrid jagunevad kahte suurde gruppi: kiirgusspektrid ja neeldumisspektrid.
Kiirgusspektrid – spektrid mida ained teatud tingimustel kiirgavad.
Kiirgusspektrid jagunevad kolmeks.
Pidev spekter – esindatud kõik lainepikkused- Pidev spektri annavad kõrgele temp. kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedalt hõõrduvad klaasid . Pidevspektri kuju oleneb temp., mida kõrgem temp. seda rohkem valgust kiiratakse ja seda lühemate lainepikkuste poole on kiiruste max.
Joonspekter – kujutab endast erivärvilisi jooni tumedal taustal. Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Igal keemilisel elemendil on oma joonspekter.
Ribaspekter – annavad molekulaarsed ained. Seal on paljudest väga lähedal asuvatest joontest tekkivad gruppid.
Neeldumisspekter – kujutab endast tumedaid jooni pidevspektrite taustal. Gaas neelab samu lainepikkusi, mida ta ise kuumutades kiirgab.
Seda nähtust, kus kiirgus- ja neeldumisspekter on sarnased on seotud optilise resolantsiga.
Spektraalanalüüs – seisneb aine koostise kindlaks tegemiseks, tema spektri järgi. Kasutatakse enamasti kiirgus- või neeldusspektrid. Suhteliselt ülitundlik meetod. Lihtsam on määrata aine kvalitatiivset koostist kui kvantitatiivset.
Peegel ja läätsed käivad vastupidi.
Nõguslääts ja kumer peegel – hajutab
Kumerlääts ja nõguspeegel – koondab
Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus .
Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus.
Optilise peateljega paralleelsed teljed lõikuvad fookuses .
Paralleelsed kiired pärast näguspeeglilt peegeldumist lõikuvad fekaaltasandil.
Tekkiv kujutis on vähendatud, ümberpööratud ja tõeline. Tõelisel lõikuvad kiired, näival kiirepikendused.
Kumerpeegel – sellist punkti, kus lõikuvad kiirtepikendused, mis on optilise peateljega paralleelsed nim. näivaks fookuseks.
Kiir, mis läheb keskpunkti peegeldub sama teed tagasi.
Kujutis on näin, vähendatud ja samapidi.
Lääts – kahe värvilise pinna piiratud keha.
Kumer lääts on keskelt paksem kui äärtest.
Nõguslääts on keskelt õhem kui äärest.
Õhuke lääts: Kui fookuses lõikuvad kiired on tegemist tõelise fookusega, kui kiirte pikendused siis näiva ehk ebafookusega.
Fookus on punkt, kus lõikuvad pärast kumerläätse läbimist peateljega paralleelsed teljed.
Kujutis nägusläätses: Kiir, mis läbib optilist keskpunkti ei murdu. Optilise peateljega paralleelne kiir, kurbub nii nagu näiks ta väljuvat fookusest. Kiir, mis näib suunduvat läätse vastaskülje fookusesse on pärast läätse läbimist paralleelne optilise peateljega.
Kujutis on alati vähendatud, näiv ja samapidine.
Kujutis kumerläätses: Kiir, mis läbib optilist keskpunkti ei murdu. Paralleelne optilise peateljega, murdub läbi fookuse. Läheb fookusest läbi, peale murdumist paralleelne optilise peateljega.
Kujutis on suurendatud , ümberpööratud ja tõeline.
Fookuskauguse pöörväärtust nim. läätse optiliseks tugevuseks. Tähis: D ühik: 1dpt
Joonsuurendus – kujutise joonmõõtmete suhe eseme joonmõõtmetesse
Nurksuurendus – kujutise vaatenurga suhe eseme vaatenurka. Binoklitel on antud nurk suurendus .
Optika haru, mis tegeleb valgusenegria mõõtmisega nim. fotomeetriaks.
Valgusvoog – mingis ajaühikus mingit pinda läbiv valgushulk, mida hinnatakse nägemishaistingu pinnal. Tähis: fii ühik: luumer 1lm
Punkt valgusallikas – valgusallikas, mille mõõtmeid ei pea arvestama.
Ruuminurk – kasutatakse valgusallikast kiirgava valgusvoo erinevates suundades jaotumise kirjeldamiseks. Ühik: lanta Tähis steradiaan
Ruumipunkt kujutab endast ruumist eraldatud koonilist pinda. Ruuminurk „lõikab“ kerapinnast välja sfäärilise segmendi pindalaga S. Väärtus on steradiaanides.
Valgusallika valgustugevus – valgusallika poolt ühikulise ruumi nurk kiiratud valgusvoog.
Valgusallika ostmisel tuleb tähelepanu pöörata valgustugevusele. Sama valgustugevuse juures on säästupirnide elektrivõimsus väiksem.
Valgustatuseks E – nim. mingile pinnale langeva valgusvoo fii ja selle pinna pindala S suhet.
Valgustatuse kohta on ettenähtud sanitaarvormid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KobeBryant24 Õppematerjali autor

fookus peegel spektrid kujutis lainepikkus spekter valgusvoo valgusallikas murdumisnäitaja

Sarnased õppematerjalid

docx

Geomeetrilise optika põhiseadused

Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt

Füüsika

docx

OPTIKA küsimused ja vastused

1. Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Valguse dualistlik iseloom seisneb selles, et valguse puhul avalduvad nii korpuskulaarsed kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis

Füüsika

doc

Optika

Optika füüsika haru mis käsitleb valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet. 3 seadust: 1. valguse sirgjooneline levimine 2. v peegeldumisseadus 3. v murdumisseadus. 2 teooriat: Newton- valgus on igas suunas levivate osakeste voog (neeldumisel, kiirgamisel). Huygens- valgus on lainete voog. (levimisel). Valgusel on dualistlik (kahene) iseloom. Geomeetriline optika Uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsija difratsiooni nähtusi. Valguse sound määratakse kiirtega. Valguskiir- geomeetriline mõiste, mis tähendab mitte peenikest valguskiirte kimpu vaid joont, mida mööda levib valgusenergia. Homogeenses (ühtlane) keskkonnas levib v sirgjooneliselt. See on kogemuslik fakt (katseline tõestus on vari). V iseloomustab 3 põhilist suurust: 1

Füüsika

pdf

KT3

Graafik. Voolu all oleva mähise klemmide lühistamisel muutub voolutugevus mähises seaduspärasuse järgi. Tuletamine: , , , , , , 11.Vooluga mähise magnetvälja energia arvutusvalemi tuletamine. , , , , 12.Geomeetrilise optika esimene seadus. Valguskiire kõrvalekaldumine gravitatsiooniväljas. Valguse sirgjoonelise levimise seadus. Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 13.Valguse peegeldumisseaduse sõnastus, valem, joonis selgitustega. Valguse langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga, kusjuures langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil: 14.Valguse murdumisseaduse sõnastus, valem, joonis selgitustega.

Kategoriseerimata

pdf

Insenerifüüsika 3. KT kordamisküsimused 2022

Füüsika

pdf

Insenerifüüsika 3. Kontrolltöö kordamisküsimused

Füüsika

docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

kaudu. Laine levimise kiirus on v=f* Eristatakse skaala jargi vasakul madalasageduslikud ja pikad, paemal korgesageduslikud ja luhikesed lained. EML omadused soltuvad nende lainepikkusest. Raadiolained on eml'dest koige pikemad. Luhemad lained levivad sirgjooneliselt ja ei levi tokete taha. EML peegelduvad juhtidelt tagasi ja raadiolainete levikuks on tingimata vajalik ionosfaari olemasolu. OPTIKA Geomeetrilise optika pohilised seadused ehk kiirteoptika a) homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000 km/s b) uks valguskiir ei sega teiste levimist. Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. c) murdumisseadus kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav. sin/sin = n = v1/v2 Fotomeetria- optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega.

Füüsika ii

doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

Ultravalgus- valgus,mille lainepikkus on väiksem kui 380nm. väike läbitungimisvõime Röntgenkiirgus- lainepikkuste vahemikus 0,0110 nm. Gammakiirgus- kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Maxwelli võrrandite süsteem elektomagnetlainete kirjeldamiseks Maxwelli võrrandeist järeldub matemaatiliselt keskkonnas valgusekiirusega leviva laine olemasolu. OPTIKA Geomeetrilise optika põhilised seadused 1) valguse sirgjoonelise levimise seadus: Ühtlases läbipaistvas keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 2) Valguskiirte sõltumatu levimise seadus: Kui antud ruumipunktis kohtuvad kaks valgust, siis nad enamjaolt üksteist ei mõjuta. 3) Valguse peegeldumise seadus- Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 4) Murdumisseadus: Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga

Füüsika ii

Rohkem sarnaseid