Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89 (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

76.
Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus,
rakendused.
Suurendades
langemisnurka
α,
jõuame olukorrani, kus β=900 ja edasisel

langemisnurga
suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik

peegeldus. Langemisnurk , mille juures murdumisnurk on 900 on antud
keskkondade
jaoks sisepeegeldumise piirnurk .

Detailsemal uurimisel selgub, et valguslaine sukeldub teise
keskkonda
poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See
efekt
on energeetiliselt 100%-se kasuteguriga.
Kiudoptika,
veekogu, kalade nägemine.
Ka
siin kehtib kiire pööratavus.
77.
Mis on Fermat ’ printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus
Fermat’
printsiibist.
Fermat’
printsiip.
Fakt:
Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt
ja
mittehomogeenses keskkonnas kõverjooneliselt.
Fermat’
printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille
läbimiseks
kuluv aeg on minimaalne.
Aeg
t peab olema minimaalne. Kuna c= const , siis
peab
minimaalne olema:
Valgus
levib mööda sellist teed, mille optiline teepikkus
on

Vasakule Paremale
Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89 #1 Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89 #2 Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89 #3 Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89 #4 Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89 #5 Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89 #6 Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89 #7 Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89 #8 Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89 #9 Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89 #10 Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89 #11 Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89 #12 Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89 #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 406 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eestland Õppematerjali autor
Füüsika 2 - Mere - teooria küsimused ja vastused 76-89 eksamiks

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
27
pdf

Mere, Füüsika 2, eksamivastused 1-89

1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip el. väjale. Kaa

Füüsika ii
thumbnail
28
doc

Füüsika 2 - 1-89 eksami spikker

1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip el. väjale. Kaa

Füüsika ii
thumbnail
70
docx

Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust.

YFR0012 Eksami küsimused Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus. Elektrilaengu põhiomadused:  Elektrilaenguid on kahte tüüpi: positiivne ja negatiivne.  Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng.  Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata.  Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv.  Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12= r 12 Joonis: ε ≥ 1 on suhteline dielektriline läbitavus, vaakumis ε =1 Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujo

Füüsika
thumbnail
61
pdf

Optilised omadused ja optilised materjalid

Küsimuste vastused tuleb esitada kodutööna 6. mail aadressile [email protected]. Eksamil tulevad samade küsimuste analoogid. Kodutöö annab 40% ja eksam 60% hindest. Kodutöö peab sisaldama vähemalt 70% õigeid vastuseid (kõik vastused on konspektist leitavad). Eksamist peab saama vähemalt 51%. Kodutöö koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus 2.9 Rakendus: faasinihkeplaadid 2.10 Polariseeritud valguse analüüs 2.11 Elektromagnetlainete skaala 2

Materjaliteaduse ülevaatekursus
thumbnail
10
pdf

KT3

1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l

Kategoriseerimata
thumbnail
10
pdf

Insenerifüüsika 3. KT kordamisküsimused 2022

1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l

Füüsika
thumbnail
10
pdf

Insenerifüüsika 3. Kontrolltöö kordamisküsimused

1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l

Füüsika
thumbnail
24
docx

Füüsika teooriaeksami küsimused+vastused

1.Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel. Klassikaline füüsika koosneb staatikast,

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (7)

pubekas profiilipilt
pubekas: Ma ei saa aru, miks need nii tükeldatud on???
11:56 19-05-2009
dells profiilipilt
dells: Hea materjal spikri jaoks
00:07 06-01-2011
zhenja1234 profiilipilt
zhenja1234: et raha teenida jopa kola
23:14 26-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun