50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
83 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Reelika58
Õppematerjali autor
E 3 Tööleht: Elektromagnetlained 1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub valguse kiirusega vaakumis ning lainepikkuse all tuleb mõista lainepikkust vaakumis, niisiis
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat pun
vonkumise eraldamine resonantsi abil. Omasagedusest erinevad vonkumised sumbuvad. Avatud vonkering Kondeka plaatide teineteisest kaugemale nihutamisel ja nende pindalade vahendamisel ning pooli pikemaks venitamisel (juhtmeks) vonkeringi sagedus suureneb. Suurenevad nii elektrivalja kadu plaatidel kui magnetvalja kadu poolis. Avatud vonkeringis on vaike induktiivsus ja mahtuvus, kuid suur korgesageduslik elektromagnetvali. Elektromagnetlaine abil info edastamine Saateantennist edastatud elektromagnetlained levivad vastuvotuantennini kutsudes selles esile saateantenniga sarnase sagedusega elektromagnetvonkumised. TV pohimote: Raadiolainete joudmisel vastuvotjani eraldatakse moduleeritud korgsagedusvonkumisest madalsageduslik komponent ja taastatakse moduleeriv vonkumine. Telefon: info levib valguskaablis optilise elektromagnetlainena. Levib rislainena, kiirus lahedane valguse kiirusele. Laine levimiskiirus oleneb keskkonna elektrilisest ja magnetilistest omadustest.
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsaim
eraldamine resonantsi abil. Omasagedusest erinevad vonkumised sumbuvad. Avatud võnkering – Kondeka plaatide teineteisest kaugemale nihutamisel ja nende pindalade vahendamisel ning pooli pikemaks venitamisel (juhtmeks) vonkeringi sagedus suureneb. Suurenevad nii elektrivalja kadu plaatidel kui magnetvalja kadu poolis. Avatud vonkeringis on vaike induktiivsus ja mahtuvus, kuid suur korgesageduslik elektromagnetvali. Elektromagnetlaine abil info edastamine – Saateantennist edastatud elektromagnetlained levivad vastuvotuantennini kutsudes selles esile saateantenniga sarnase sagedusega elektromagnetvonkumised. TV pohimote: Raadiolainete joudmisel vastuvotjani eraldatakse moduleeritud korgsagedusvonkumisest madalsageduslik komponent ja taastatakse moduleeriv vonkumine. Telefon: info levib valguskaablis optilise elektromagnetlainena. Levib rislainena, kiirus lahedane valguse kiirusele. Laine levimiskiirus oleneb keskkonna elektrilisest ja magnetilistest omadustest.
Avatud vonkeringis on vaike induktiivsus ja mahtuvus, kuid suur korgesageduslik https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 11 15 elektromagnetvali. Elektromagnetlaine abil info edastamine Saateantennist edastatud elektromagnetlained levivad vastuvotuantennini kutsudes selles esile saateantenniga sarnase sagedusega elektromagnetvonkumised. TV pohimote: Raadiolainete joudmisel vastuvotjani eraldatakse moduleeritud korgsagedusvonkumisest madalsageduslik komponent ja taastatakse moduleeriv vonkumine. Telefon: info levib valguskaablis optilise elektromagnetlainena. Levib rislainena, kiirus lahedane
Elektrostaatika Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus-on mõningate mikroosakeste omadus tõmbuda või tõukuda.elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punktis ühtib E-vekt
Võnkering on elektriahel, milles tekivad elektromagnetvõnkumised; koosneb kondekast ja induktiiv- poolist. 14 Laineoptika Elektromagnetlaine on ruumis lainena leviv elektromagnetväli. Ta on energia- ja impulsikandja. Elektromagnetlainete skaalaks nim elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või sageduse järgi. *Pikad elektromagnetlained *Raadiolained *Infrapunane kiirgus *Nähtav valgus *Ultraviolettkiirgus *Röntgeni kiirgus *Gammakiirgus Difraktsioon on nähtus, mis seisneb laine kiire kõrvalekaldumises avade või tõkete taha geomeetrilise varju piirkonda, st valgus kaldub oma sirgjooneliselt teelt kõrvale. Doppleri efekt vaatleja ja laineallika lähenemisel teineteisele sagedus suureneb, teineteisest eemaldumisel väheneb. Heli on keskkonnas lainena leviv võnkumine, kitsamas mõttes inimkõrvaga kuldav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid