Kristallid (0)

1 Hindamata

Kristallid

Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Kristallide korrapärase siseehituse välispidiseks väljenduseks on siledate ja kindlate seaduspärasuste alusel moodustunud tahkudega kristallvormid. Kõik kristallid jagatakse kuue süngoonia vahel, mis omakorda koosnevad kolmekümne kahest punktigrupist.

Füüsikalised omadused
Esinemisvorm e. haabitus - kristallivorm või mineraalse agregaadi tüüp
Värvus tuleneb mineraalilt peegeldunud valgusvoo spektraalsest koostisest, mis sõltub mineraali koostisest
Kriipsu värvus on mineraali pulbri värvus, mis võib erineda kristalli värvusest
Läige on mineraalide omadus peegeldada valgust. Erinev läige sõltub peegeldunud valguse intensiivsusest

klaasiläige
teemantläige
poolmetalne
metalne läige

Murdepinnal võib olla

rasvaläige
vahaläige

läige puudub - pind on matt
Kõvadus sõltub kristallstruktuuri tihedusest ja osakestevahelistest keemilistest sidemetest
Mohs'i skaala:
Talk - 1
Kips - 2
Kaltsiit - 3
Fluoriit - 4
Apatiit - 5
Ortoklass - 6
Kvarts - 7
Topaas - 8
Korund - 9
Teemant - 10
Lõhenevus on mineraalide omadus laguneda - lõheneda mööda tasapindu. Omadus tuleneb aine struktuurist ja ei ole alati seotud kristalli kujuga, kuigi enamasti langevad peamised lõhenevuspinnad tahkudega kokku. Lõhenevus on hea kui osakestevahelised sidemed on nõrgad.

ülitäiuslik
täiuslik
keskmine
ebatäielik
puudub

Murre on mineraali omadus laguneda mööda ebaregulaarseid, lõhenevuspindadega mitteühtivaid pindu

tasane
ebatasane
astmeline
pinnuline
karpjas

Tihedust väljendatakse massiühiku suhtega ruumalasse (g/cm3). Metalse läikega mineraalide tihedus on reeglina >4g/cm3, klaasi- ja teemantläikega mineraalidel 2-4,5g/cm3
Muud omadused

magnetilisus
lõhn
maitse

reageerimine hapetega
Teemant on süsiniku allotroopne vorm.
Teemant on kuubilise süngoonia mineraal . Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras , eriti löökkoormustel.
Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal.
Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust – paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid.
Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti lahustub sulatatud metallides. Normaalrõhul on teemant metastabiilne, kuid teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200°C. Mitmed süsinikku lahustavad metallid, sealhulgas raud, kiirendavad seda protsessi.
Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi briljant .
Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk.
Kimberliit on ultraaluselise koostisega soonkivim.
Kimberliit võib olla sinakas, rohekas või must. Porsumise, näiteks limoniidistumise tõttu võib pind olla kollakas või pruun. Struktuurilt on kimberliit jämedateraline ja porfüüriline, sageli esineb ksenoliite. Levinuimad fenokristalle moodustavad mineraalid on oliviin, enstatiit, diopsiid, flogopiit, rombiline pürokseen ja ilmeniit serpentiinistunud oliviinist, flogopiidist, perovskiidist jne koosnevas põhimassis. Aktsessoorseteks mineraalideks on sageli kaltsiit, ilmeniit, kromiit ja mõnikord ka teemant. Just viimane ongi kimberliidi tuntuse põhjuseks, sest kimberliit on põhiline loodusliku teemanti allikas. Peale kimberliidi võib teemante leiduda ka lamproiidis.
Peale selle, et kimberliit on teemandisisalduse tõttu majanduslikult tähtis, on ta oluline ka geoloogidele, sest pakub vahetut infot vahevöö ülemise osa koostise kohta.
Kimberliit esineb enamasti vertikaalsete või järsu kaldega soontes, mida nimetatakse diatreemideks. Diatreemide aines, sealhulgas teemandid, pärinevad vahevöö ülaosast. Diatreemide läbimõõt on enamasti alla 100 meetri, nad on ristlõikes ümarad või ovaalsed. Mõnikord lõikavad ja ühendavad diatreeme peened daikid, mis võivad samuti koosneda kimberliidist.
Kimberliidi nimi tuleb Lõuna-Aafrikast Kimberly teemandikaevanduse järgi.
Olgugi, et kimberliidis esineb tihti teemante on nende kontsentratsioon siiski suhteliselt väike. Kimberly kaevandusest kaevandatud 24 miljonist tonnist kimberliidist saadi 3 tonni teemante, see teeb suhteks üks kaheksale miljonile.
Kimberliidid esinevad peale Lõuna-Aafrika ka Siberis, Lääne-Aafrikas, Indias, USA-s, Brasiilias, Kanadas ja mujal.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 29 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alariallik Õppematerjali autor

Sain selle töö eest viie!

kristallid

Sarnased õppematerjalid

rtf

Mineraalid ja nende omadused - Konspekt

nende poolt võõrs keha sissetungimisele avaldatavat vastupanu. Mineraalide kirjeldamine Anorgaanilised mineraalid I rühmkond. Ehedad elemendid. Ehedas olekus on maakoores avastatud umbes 30 elementi, peamiselt metallid. Nende kaaluline osatähtsus on väga väike. Sellesse rühma kuuluvad kõik väärisgaasid, erirühma mood. väärismetallid. Väävel S. Mõnikord sisaldab S mehhaaniliste lisanditena kipsi, orgaanilisi aineid, gaase jms. Rombilise ja monokliinse süngoonia kristallid v. amorfsed kogumikud. Kõvadus (K) 1-2, erikaal (E) 2,1. Värvus iseloomulikult õlgkollane. Kristalli tahkudel teemandi-, murdepinnal rasvaläige. Tekib peam. biokeemilisel teel meredes, kus bakterite lagundava tegevusetagajärjel eraldub sulfaatidest H2S, mis oksüdeerudes annab eheda väävli. Samuti tekib S-i ka vulkaanide ümbruses vulkaanilistest gaasidest sublimeerulisel. S-i kasut. põllumaj.-ke kahjurite tõrjel, väävelhappe saamiseks, kummi vulkaniseerimisel jm. Teemant C

Bioloogia

doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

28. Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad? Mis liiki mineraale need moodustavad? Maakoores on valdavad hapniku ja räni ühendid, mis moodustavad... 29. Mineraali mõiste ja selle tunnused. Mineraal on loodusliku tekkega, kindla koostise, kindla struktuuriga anorgaaniline tahke aine. See koosneb ühe või enama elemendi aatomitest. Mineraalid esinevad kristallilises olekus. Erinevatel mineraalidel on erikujulised kristallid. Maalt, meteoriitidest ja Kuu kivimeist käesolevaks ajaks leitud üle 3700 erineva mineraali. Mineraale uuriv teaduharu on mineraloogia. Mineraali koostise individuaalsus seisneb tema koostisosade aatomite, ioonide ja ioonrühmade seostumise kindlas vahekorras, mida väljendab mineraali keemiline valem. Mineraalide makroskoopilisel määramisel toetutakse nende mitmesugustele füüsikalistele omadustele. 30

Maateadus