TÖÖRUUMIDE METEOROLOOGILISTE TINGIMUSTE MÄÄRAMINE (1)

TÖÖRUUMIDE METEOROLOOGILISTE TINGIMUSTE MÄÄRAMINE
Kontrollküsimused
1. Kas labortöö tegijad on alalisel või mittealalisel töökohal?
mittealaline töökoht - koht, kus töötaja töötab väiksema
osa (alla 50% või alla 2 tunni) oma tööajast
2. Kas täna on soe või külm aastaaeg ?
külm aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on +10 C ja
alla selle
3. Milline on labortöö tegija töö kategooria?
kategooriasse Ia kuuluvad tööd, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist
pingutust
4. Milline on Teie jaoks mõõdetud parameetrite olulisuse järjekord? Põhjendus.
5. Aspiraatorpsühromeetri kasutamine ja selle tööpõhimõte.
Õhu suhtelise niiskuse ja temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit, mille
töö põhimõte seisneb kuiva ja märja termomeetri näitude erinevuses. Aspiraatorpsühromeeter
koosneb kahest ühesugusest elavhõbedatermomeetrist. Nende reservuaarid on ümbritsetud
kahekordse nikeldatud torust ekraaniga kaitseks soojuskiirguse eest. Ventilaatoriga tekitatakse
reservuaaride ümber õhu liikumine kiirusega vähemalt 2 m/s. Ühe termomeetri reservuaar
(termomeetri ots) on kaetud vee imamiseks ühekihilise tahiga, mida pipeti abil enne mõõtmist
niisutatakse destilleeritud veega.
Termomeetri näidud loetakse peale ventilaatori neljaminutilist töötamist (kuni termomeetrite
näidud stabiliseeruvad). Ventilaator peab töötama veel ka siis, kui näitu loetakse. Nende näitude
järgi määratakse õhu suhteline niiskus psühromeetrilisest tabelist, nomogrammilt või
arvutatakse valemiga
6. Katatermomeetri kasutamine ja selle tööpõhimõte.
Katatermomeetri jahtumisaeg ja õhu liikumiskiirus on võrdelises seoses.
Katatermomeeter on piiritustermomeeter, mille kapillaartorul on alumises otsas reservuaar ja
ülemises otsas laiend . Skaala on Celsiuse kraadides 33…40 ºC.
TÖÖRUUMIDE LOOMULIKU VALGUSTUSE UURIMINE
Kontrollküsimused
1. Milles seisneb insener Daniljuki poolt soovitatud graafiline meetod päevavalgusteguri ehk
geomeetrilise loomuliku valgustuse teguri määramiseks?
Insener Daniljuk jagas taevalaotuse projektsiooni horisontaalpinnale 10 000 (100x100) ühesuguseks osaks. Iga selline osa kiirgab välja võrdse suurusega valguskiire vihu. Valgustusavadest tööruumi uuritavasse punkti jõudvate võrdsete valgusvihkude järgi leitakse sise- ja välisvalgustustiheduse suhtarv - päevavalgustegur.
2. Millised tegurid mõjutavad arvutusliku loomuliku valgustuse teguri määramist?
Tegeliku päevavalguteguri leidmisel tuleb silmas pidada, et osa valgusest neelatakse
aknaklaaside, -raamide, lähedalasuvate katusekonstruktsioonide ja teiste ehitiste poolt;
valgustustiheduse suurenemine on võimalik peegeldumise tõttu lähedalolevatelt ehitistelt,
ruumi seintelt, laelt jne.
3. Millised tegurid mõjutavad akna vajaliku pinna määramist?
Ruumi mõõtmed, vastasolevad ehitised, ruumis tehtav töö (aga siin võib tegureid rohkemgi olla)
4. Punkti M asukoht ruumis ja asukoha valiku põhjendus.
Töölaual 0,8 m põrandast ja akna vastasseinast 1 m kauguselt (põhjendust ei tea)
TÖÖRUUMIDE TEHISVALGUSTUSE UURIMINE
Kontrollküsimused
1. Mida ja kuidas iseloomustab antud töös p. 4.2. tehtud graafik ?
Iseloomustab valgustiheduse sõltuvust valgusallika kõrgusest (mida lähedamalt valgusallikat mõõta, seda suurem on valgustustihedus).
2. Millest lähtudes valisite valgustustiheduse normi? Põhjendus.
Sest laborites ja õppetöökojades peab olema valgustus 500 lx.
3. Millised ruumi iseloomustavaid näitajaid kasutasite vajaliku valgusvoo arvutamisel?
Ruumi põranda pindala, valgustite arv, valgusti tüüp (aga see vastus on ka järelsuses)
ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE
1. Millised negatiivsed tagajärjed võivad puuduliku isolatsioonitakistuse korral esineda?
Võib elektri löögi saada
2. Millised negatiivsed tagajärjed võivad esineda kui maandusseade takistus ei vasta normidele ja neutraaljuhe on katkestatud?
Normeeritud kuni lõpmatult väike maandustakistus on oluline ohutuse tagamise abinõu
inimestele võimaliku isolatsioonirikke korral. Neutraaljuhtme puudumisel/katkemisel ei saa
kasutada ühefaasi seadmeid: valgustid, raadio, TV jne.
Kui takistust ei ole, läheb pinge ka suureks ja seega ka voolutugevus (aga mis praktiliselt juhtub, seda ei tea)
3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse normid käesolevas töös ja milline on isolatsiooni- ja
maandustakistus ideaaljuhul?
Kuni 1000 V elektriseadmete isolatsioonitakistus kasutatava pinge 1 V kohta peab olema
vähemalt 1 kΩ, kuid mitte vähem kui 0,5 MΩ.
Neutraali maandustakistuse kogusuurus kuni 1000 V elektriseadmetes peab olema mitte üle
4Ω. (aga ideaaljuhul? Kas lõpmatu?)
4. Maandustakistuse määramisel kasutatav parandustegur on suurem/väiksem märja maaga,
suurem/väiksem kuiva maaga. Valiku põhjendus.
Maandustakistus on väiksem niiske pinnasega ja suurem kuiva pinnasega, kuna
kuiv pinnas on halvem juht kui niiske pinnas. Aga parandustegur on suurem märja maaga ja väiksem kuiva maaga (põhjendus? Võta kodus tarkpead appi)