Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika ja elektrotehnika alused, eksamiküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
  • Elektrivool - elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, I A. 1A – voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q.
    Juhid
    Dielektrikud
    Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool - vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad
    • Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega.
    • Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda .
    • Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda.
    • Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist.
    • Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale.
    • Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist.
    • Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks .

  • Elektromotoorjõud- on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel.
    Elektromotoorjõud- on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. U, V
    1V – pinge, mille puhul tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel tööd 1J.
    emj allikad: aku, generaator , foto- ja termoelement
    • Mõõdetakse voltmeetriga

  • Elektritakistus- juhtme omadus takistada laengu liikumist
     mõõtühik SI-süsteemis on oom. R võrdub (roo*l) : S
    • Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga .
    • Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus

  • Alalisvooluringide seadused:
    Ohm'i seadus- elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline pingega (U) selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R)
     
    Ohmi seadus kogu vooluringi kohta:
    Kirchhoffi I seadus: Sõlme voolude algebraline summa on võrdne 0`ga.
    Kirchhoffi II seadus: Kinnises kontuuris võrdub elektromotoorjõudude algeline summa selles kontuuris olevate pingelaengutega algebralise summaga
    Joule- Lenz 'i seadus: juhis eralduv soojushulk on võrdeline juhi takistuse ruudu ja ajaga :
  • Vahelduvvoolu põhimõisted:
    Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Iga perioodi kestel suureneb vahelduvvoolu hetkväärtus nullist tippväärtuseni ja väheneb uuesti nullini (see on voolu positiivne poolperiood ); seejärel väheneb vool negatiivse tippväärtuseni ja suureneb uuest nullini (negatiivne poolperiood). Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsioonikohaselt muutuv vahelduvvool ‒ siinusvool.
    Vahelduvvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on AC.
    Vahelduvvoolu iseloomustavad tähtsamad suurused on järgmised:
    • periood T ‒ ajavahemik , mille jooksul vool läbib ühekordselt kõik väärtused;
    • sagedus f ‒ perioodide arv sekundis, mõõtühik  herts ;
    • tippväärtus Im ‒ kummagi poolperioodi amplituudväärtus;
    • efektiivväärtus I ‒ vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga; rahvusvaheliselt kasutatav tähis on RMS ( root mean square  ruutkeskmine väärtus perioodi kestel).

  • Vahelduvvoolu väärtused:
    Hetkväärtuseks - muutuva suuruse väärtus mingil hetkel
    Keskväärtus-määratakse poolperjoodi kohta, kuna terves perjoodis võrdub nulliga, vahelduvvoolu keskväärtuson võrdne siinuskõvera poolperjoodi ja aja telje vahele jääva pinnaga (AVG)
    Efektiivväärtus (tegevväärtus) on võrdne sellise alalisvoolu tugevusega, mis läbides sama takistust mis vahelduvvoolgi, eraldab selles perioodi kestel sama soojushulga.
    Ruutkeskmine väärtus (RMS) –
    Amplituudväärtus (maksimaalväärtus)
  • Vektordiagrammid
    Siinuselised suurused sinusoidide või pöörlevate vektorite abil. Vektor pöörleb vastupäeva. Vektoreid on lihtne liita ja lahutada.
  • Takistused vahelduvvooluringis:
    • Aktiivtakistus: suurem oomtakistusest, vool pingega faasis.
    • Induktiivtakistus : poolid, mähised, vool jääb pingest 90 kraadi maha. X
    • Mahtuvuslik takistus: kondensaatorid, vool on pingest 90 kraadi ees.

  • Võimsused vahelduvvooluringis:
    Ühefaasilistel:
    Aktiivvõimsus
    P=U*I*cosφ , W
    Reaktiivvõimsus
    Q=U*I*sinφ , var
    Näivvõimsus S=U*I , V*A
    Kolmefaasilistel tuleb ette . P võrdub S kui on ainult aktiivtakistid.
  • Kolmefaasiline vool- Kolm ühesuguse sagedusega emj.
    Üksteise suhtes nihutatud 2π
    Analoogne ühefaasilise generaatoriga
    nurganihe on 120 kraadi, faasid A, B, C, neutraaljuhe ja maandusjuhe puuduvad, sest nende voolude summa võrdub nulliga.
  • Kolmefaasilised sümmeetrilised tarbijad- tarviti on sümmeetriline kui tema kõik kolm faasi on täpselt ühesuguselt koormatud . Selleks et tarbijat muuta sümmeetriliseks üritab neutraaljuht muuta faaside takistusi võrdseks. Selleks ühendatakse tarbijaga kondensaator, et kompenseerida reaktiivtakistust.
  • Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbjad
    Pinged , voolud ja võimsused leitavad läbi Kirchoffi seaduste.
    Võimsused leitavad:
    N- juhtmega tähtühenduses: Vool neutraaljuhtmes
    N-juhtmeta tähtühenduses:
    Nihkepinge tekkimine.
    Kolmnurkühenduses: Faasipinged samad liinipingetega, faasiväärtused leitavad:
  • Elektrimasin
    Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks
    ( elektrigeneraator ), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks ( elektrimootor ), vahelduvvoolu pinget ( transformaator ), vahelduvvoolu alalisvooluks ( alaldi ),
    muudetakse vahelduvvoolu sagedust ( sagedusmuundur ) või faaside arvu. - Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul.
    Liigitus
    Voolu liigi järgi ( alalis - ja vahelduvvoolu masinad )
    Otstarbe järgi ( generaatorid , mootorid, muundurid )
    Ehitusviisi järgi ( lahtised , kinnised, plahvatusohutud)
    Kinnitusviisi järgi (horisontaalsed, vertikaalsed)
    Kasutusala järgi (põllumajandus, keemiatööstus , transport)
  • Trafo ehk transformaator- energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust japinget voolusagedust muutmata. Mida väiksem on pinge, seda suurem on vool.
    Põhilised osad:
    • südamik
    • mähised
    • jahutussüsteem

    Jõutrafo: autotrafo ,
    mõõtetrafo: pingetrafo , voolutrafo
    impulsstrafo
    eraldustrafo
  • Generaator- on seade või masin, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks.
    Mootor- on seade, mis muudab  elektrienergia mehaaniliseks energiaks
  • Kaod
    Vaseskadu – muundub soojuseks mähise traadis
    Rauaskadu – magnetvälja tekitamiseks
    Ventilatsioonikadu – jahutamiseks
    Hõõrdekadu – tekib laagrites
  • Alalisvoolumasin- masin, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks, koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil. Käivitamine: Pinge sujuv tõstmine, Käivitustakistid (vanemad masinad)
    Poolused: püsimagnet, ergutusmähis. Ergutusviisid (rööpergutus – ergutusahelat ei tohi katkestada, sõltumatu ergutus ). Jadaergutusega (peavoolumasin), liitergutusega (kompaundmasin)
  • Vahelduvvoolumasinad- staator , rootor. Ühefaasiline asünkroonmootor: Enamik mootoreid majapidamises , Pulseeruv magnetväli, Puudub loomulik käivitusmoment.
  • Rikkevoolukaitse - seade(lüliti), mis teatud tingimustel lülitab elektriseadmed elektrivõrgust välja tagades sellega kasutajate ohutuse. Hakab tööle siis, kui vool ettenähtud ahelast kõrvale kaldub, s.t ka siis, kui see tungib inimesse. Seade lülitub välja enne, kui inimene saab eluohtliku elektrilöögi. Rikkevoolukaitse lülitab sel juhul seadme lihtsalt välja. Pärast liigvoolu katkestamist lülitatakse ta vastava hoova või nupu abil uuesti sisse. Rikkevoolukaitsmete nimirakendus 30 mA.
    Ükski isoleermaterjal pole ideaalne ning seetõttu tekib normaaltalitluses isegi korras
    elektriseadmetes ja -võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraal
    juhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse
    lekkevooluks. Korras isolatsiooni puhul on lekkevool väike.
    Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, s.o. muutub rikkevooluks, mida võib tingida:
    _ isolatsiooni üldine halvenemine (juhtmete niiskumine),
    _ isolatsiooni kohalik halvenemine,
    _ kereühendus elektriseadmetes,
    _ maaühendus liinides,
    _ pingestatud voolujuhtide puudutamine inimeste või loomade poolt.
    Kui inimene puudutab elektriseadme pinge all olevat osa (vahetu kokkupuude ) või isolatsioonirikke tõttu pinge alla sattunud osa (kaudne kokkupuude), läbib tema keha vool, mille suurus on määratud inimkeha , kokkupuutepindade, riiete, esemete jpm. takistusega. Kuna inimese või looma keha takistus on vahemikus 0,5…1 kΩ, võib faasipingel 230 V läbi keha kulgeda 0,2…0,4 A vool! Üldjuhul loetakse ohutuks 10…20 mA voolu, suurem vool kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja lõpuks südamelihase värelemise e. fibrillatsiooni,
    mille tagajärjeks võib olla vereringe lakkamine ja surm. Voolu ohtlikkus sõltub peale suuruse ka tema mõju kestusest. Kui rikkevool suureneb, lisandub eluohtlikkusele veel tuleohtlikkus.
    Tuleohtlikuks loetakse rikkevoolu alates 300 mA.
  • Puutepinge - pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutatavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osadega kokkupuutes oleva inimese või looma takistusest.
  • Elektervalgustus:
    • Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel )
    • Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht (mustvalgus, meditsiin, solaarium , steriliseerimine, RGB valgus)
    • Halogeenlamp- hõõglamp, mille täidisklaasile on lisatud halogeenühendeid, kiire käivitamine, soe värvsus,
    • Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium , kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid , taimekasvatus)
    • Elavhõbelamp- elavhõbeda aurud , süttimine pikk, (tööstus, põllumajandus, ehitus, välisvalgustus, laod)

    Mõisted:
    • Valguskvant- footon (on elektromagnetkiirguse väikseim osake)
    • Valgusvoog - lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu (lm)
    • Valgustihedus - teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta
    • Ruuminurk
    • Valgustugevus - valgusvoog määratud suunas, kirjeldab valgusallika võimet toota valgust etteantud suunas.
    • Heledus- iseloomustab valgustugevuse näivat tihendust valgust andval või peegeldaval pinnal.
    • Valgusviljakus- lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur). Ühik -lm/W
    • Peegeldumine (pinnalt peegeldav valgusvoog) ρ = Φpeeg / Φ
    • Neeldumine α = Φneeld / Φ
    • Läbimine, τ = Φläb / Φ

  • Valgusjaotuskõver- iseloomustab valgustugevuse jaotumist ruumis. kujutatakse ristkoordinaadistikus,kus valgustugevus on valgusvoo poole tipunurga funktsioon. Parema ülevaate saamiseks esitatakse sagely ühe valgusjaotuskõvera asemel kõverate parv . Valgustustihedus lx, E.
  • Valgusallikad - Looduslikud: Keemilised, Elektrilised, Kuumad, külmad.
    Looduslikud ja keemilised : Päike kiirtega ristuval pinnal 105..104 lx, Kuu valgus maapinnal 0,2 lx, Jaanimardikas , lutsiferiin 98% !!, Lõke, Küünal, Petrooleumilamp, … 1 cd, Valgustusrakett, Valguspulgad
    Elektrilised valgusallikad: Hõõglambid, Halogeenlambid, Luminofoorlambid, LED lambid, Laserid, Kaarleek
    Tehnilised omadused: Nimipinge V, Nimivõimsus W, Nimivool I, Ühendusviis, sokkel E27, E14, E40, …Valgusviljakus, lm / W
    Majanduslikud omadused: Keskmine tööiga h, Maksumus EEK, Mass g, Maht m3, Energiatõhusus, Ohtlikud ained ja taaskasutatavus
    Valgustustehnilised omadused: Valgusvoog, Valgusjaotus, Spektraaljaotus, Värvitemperatuur
    Hõõglambid: Võimsus 15 … 2000 W, Hõõglambis muundub elektrienergia valguseks kõrge temperatuuriga volframhõõgniidi vahendusel, mis kiirgab
    pidevat spektrit. Mattkolviga lambi valgusvoog on läbipaistvaga võrreldes märgatavalt
    väiksem
    Halogeenlambid: Temperatuur kuni 3200 K, Tööiga 2000 tundi ja rohkem, Sobib prožektoritess. Toimub volframi ringtsükkel nt. joodi juuresolekul.Traadi läbimõõt põlemisel ühtlustub.
    Lahenduslambid: Huum-, impulss - ja kaarlahenduslambid, Indikaatorid , välklambid, lahtine kaarleek, Madalrõhu - Kõrgrõhu – 100 kPa, Ülikõrgrõhu - > 1Mpa
    LED valgustid: Light Emitting Diode, Võimsusetarve
  • Vasakule Paremale
    Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #1 Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #2 Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #3 Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #4 Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #5 Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #6 Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #7 Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liiina16 Õppematerjali autor
    Elektrivool-
    Elektromotoorjõud
    Elektritakistus
    1. Alalisvooluringide seadused:
    2. Vahelduvvoolu põhimõisted:
    3. Vahelduvvoolu väärtused:
    4. Vektordiagrammid
    5. Takistused vahelduvvooluringis:
    6. Võimsused vahelduvvooluringis:
    7. Kolmefaasiline vool- Kolm ühesuguse sagedusega emj.
    8. Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbjad
    9. Elektrimasin
    Trafo ehk transformaator
    Generaator
    Alalisvoolumasin
    Vahelduvvoolumasinad-
    Rikkevoolukaitse-
    Puutepinge
    10. Elektervalgustus:
    Valgusjaotuskõver-
    Valgusallikad
    Valgustid-

    Sarnased õppematerjalid

    Elektrotehnika kordamine
    5
    docx

    Elektrotehnika kordamine

    Elektrotehnika kordamine Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, iseloomustavad füüsikalised suurused: voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad · Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. · Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. · Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. · Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. · Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. · Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. · Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Elektromotoorjõud- on suurus, mis iseloom

    Elektroonika alused
    Elektrotehnika eksami kordamisküsimused
    42
    docx

    Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

    Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline

    Elektrotehnika1
    elektrotehnika-eksami-küsimused
    15
    pdf

    elektrotehnika-eksami-küs imused

    Elektrotehnika 1. Teie ettekujutus aine ehitusest ja elektri füüsikalisest olemusest, laeng. • Kehad koosnevad ainetest või ainete segudest. • Ained koosnevad osakestest. • Osakesed on väga väikesed. • Osakesed mõjutavad üksteist. • Aineosakeste vahel on tühja ruumi (mis on täidetud väljaga). • Aineosakesed on lakkamatus korrapäratus liikumises – soojusliikumises. • Mida kiiremini liiguvad osakesed, seda kõrgem on keha temperatuur. • Üksiku osakese liikumise kiirust ei ole võimalik kindlaks teha. • Räägitakse kiiruste keskväärtustest ja teistest statistilistest suurustest. • Osakesi kujutatakse soojusõpetuses ette kui elastseid kerakesi, mis on pidevas korrapäratus liikumises Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus. Laengud on tihedalt seotud jäävate kvantarvudega. Füüsikas peetakse laengu all silmas tihti just elektrilaengut. Elektrilaeng

    Elektrotehnika ja elektroonika
    Elektrotehnika
    3
    pdf

    Elektrotehnika

    1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust Pöördmagnet

    Elektrimaterjalid
    Elektriaparaadid ja paigaldised
    44
    doc

    Elektriaparaadid ja paigaldised

    1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) ­ paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu ­ paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) ­ (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) ­ isik , kelle erialaõpe, -oskused ja ­kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) ­ isik, kes

    Elektriaparaadid
    Elektrotehnika eksamiküsimused
    13
    pdf

    Elektrotehnika eksamiküsimused

    1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti

    Elektrotehnika
    Elektrotehnika vastused
    34
    doc

    Elektrotehnika vastused

    1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk

    Elektrotehnika ja elektroonika
    ELEKTROTEHNIKA Kordamisküsimused
    12
    pdf

    ELEKTROTEHNIKA Kordamisküsimused

    KORDAMISKÜSIMUSED AINES TE.0395 ,,ELEKTROTEHNIKA" 1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuseni · Hetkv?

    Elektrimasinad




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun