Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika ja elektrotehnika alused, eksamiküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

  • Elektrivool - elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, I A. 1A – voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q.
    Juhid
    Dielektrikud
    Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool - vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad
    • Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega.
    • Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda .
    • Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda.
    • Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist.
    • Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale.
    • Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist.
    • Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks .

  • Elektromotoorjõud- on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel.
    Elektromotoorjõud- on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. U, V
    1V – pinge, mille puhul tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel tööd 1J.
    emj allikad: aku, generaator , foto- ja termoelement
    • Mõõdetakse voltmeetriga

  • Elektritakistus- juhtme omadus takistada laengu liikumist
     mõõtühik SI-süsteemis on oom.
  • Vasakule Paremale
    Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #1 Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #2 Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #3 Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #4 Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #5 Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #6 Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #7 Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liiina16 Õppematerjali autor
    Elektrivool-
    Elektromotoorjõud
    Elektritakistus
    1. Alalisvooluringide seadused:
    2. Vahelduvvoolu põhimõisted:
    3. Vahelduvvoolu väärtused:
    4. Vektordiagrammid
    5. Takistused vahelduvvooluringis:
    6. Võimsused vahelduvvooluringis:
    7. Kolmefaasiline vool- Kolm ühesuguse sagedusega emj.
    8. Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbjad
    9. Elektrimasin
    Trafo ehk transformaator
    Generaator
    Alalisvoolumasin
    Vahelduvvoolumasinad-
    Rikkevoolukaitse-
    Puutepinge
    10. Elektervalgustus:
    Valgusjaotuskõver-
    Valgusallikad
    Valgustid-

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    docx

    Elektrotehnika kordamine

    Elektrotehnika kordamine Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, iseloomustavad füüsikalised suurused: voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad · Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. · Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. · Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. · Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. · Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. · Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. · Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Elektromotoorjõud- on suurus, mis iseloom

    Elektroonika alused
    thumbnail
    42
    docx

    Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

    Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline

    Elektrotehnika1
    thumbnail
    15
    pdf

    elektrotehnika-eksami-küs imused

    Elektrotehnika 1. Teie ettekujutus aine ehitusest ja elektri füüsikalisest olemusest, laeng. • Kehad koosnevad ainetest või ainete segudest. • Ained koosnevad osakestest. • Osakesed on väga väikesed. • Osakesed mõjutavad üksteist. • Aineosakeste vahel on tühja ruumi (mis on täidetud väljaga). • Aineosakesed on lakkamatus korrapäratus liikumises – soojusliikumises. • Mida kiiremini liiguvad osakesed, seda kõrgem on keha temperatuur. • Üksiku osakese liikumise kiirust ei ole võimalik kindlaks teha. • Räägitakse kiiruste keskväärtustest ja teistest statistilistest suurustest. • Osakesi kujutatakse soojusõpetuses ette kui elastseid kerakesi, mis on pidevas korrapäratus liikumises Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus. Laengud on tihedalt seotud jäävate kvantarvudega. Füüsikas peetakse laengu all silmas tihti just elektrilaengut. Elektrilaeng

    Elektrotehnika ja elektroonika
    thumbnail
    3
    pdf

    Elektrotehnika

    1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust Pöördmagnet

    Elektrimaterjalid
    thumbnail
    44
    doc

    Elektriaparaadid ja paigaldised

    1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) ­ paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu ­ paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) ­ (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) ­ isik , kelle erialaõpe, -oskused ja ­kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) ­ isik, kes

    Elektriaparaadid
    thumbnail
    13
    pdf

    Elektrotehnika eksamiküsimused

    1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti

    Elektrotehnika
    thumbnail
    34
    doc

    Elektrotehnika vastused

    1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk

    Elektrotehnika ja elektroonika
    thumbnail
    12
    pdf

    ELEKTROTEHNIKA Kordamisküsimused

    KORDAMISKÜSIMUSED AINES TE.0395 ,,ELEKTROTEHNIKA" 1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuseni · Hetkv?

    Elektrimasinad




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun