Valgusallikad (2)

Valgusallikad
1. Hõõglamp.
Hõõglamp on lamp, milles optilist kiirgust tekitab hõõguv tahke keha. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn ) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Kõige tavalisem -elektrihõõglamp- koosneb klaaskolvist ja selles paiknevast elektrivooluga kuumutatavast hõõgkehast (hõõgniidist, hõõgribast, hõõgvardast vms). Hõõgniit valmistatakse volframist(sulamistemperatuur 3400°C), kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 μm jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit on kompaktsuse eesmärgil enamasti kujundatud keermikuna. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga ( argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. Hõõglampide kiirgavusmaksimum on spektri infrapunases osas, seepärast saab neid kasutada mitte üksnes valgus-, vaid ka soojuskiirgureina. Valguseks muundatakse vaid 5-10% võimsusest. Hõõglambi valgustundlikust suurendab kolvi sisepinna katmine soojust peegeldava kihiga. Kuna hõõglambi töötemperatuur on kõrge, siis on siin probleemiks hõõgniidi aurustumine , mille tõttu niit peeneneb ja lõpuks katkeb. Keskmine tööiga on hõõglambil 1000 tundi.
1.1Halogeenlamp.
Halogeenlamp on hõõglamp, mille täidisgaasile on lisatud halogeen ühendeid (harilikult joodi või broomiga, harvemini kloori, fluori või nende ühenditega). Halogeeni kasutatakse lampides nn halogeenringluse protsessi tekitamiseks. Halogeenlambid on tavaliselt hõõglampidest väiksemad. Halogeenlampe kasutatakse nii ruumide valgustamiseks kui ka autode esituledes. 12. voldiseid halogeenlampe on võimalik süüdata läbi invereri või läbi trafo mille sekundaarpinge on 12 V. Halogeenringluse protsessis seob halogeen hõõgniidilt aurustunud volframi . Kui see gaasiline ühend satub soojusvooluga kuuma hõõgniidi lähedusse, siirdub volfram uuesti hõõgniidile, vabanenud halogeen aga jätkab ringlusprotsessi. Halogeenlampidel on tavalistest hõõglampidest suurem valgusviljakus (kuni 40 lm/W) ja valgusvoo stabiilsus ning pikem tööiga. Neid kasutatakse televisioonivalgustites,valguskopeer- ja projitseerimisseadmetes, autolaternates jm.
2. Kompaktluminofoorlamp (säästupirn)
Kompaktne luminofoorlamp (CFL), tuntud ka kui kompaktlamp või säästulamp. Kompaktluminofoorlampe hakati esmakordselt turustama 1980. aastatel