Elektrotehnika kordamine (2)

Elektrotehnika kordamine
Elektrivool - elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, iseloomustavad füüsikalised suurused: voolutugevus , voolutihedus ja pinge.
Jaguneb:
Alalisvool - vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.
Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad

• Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega.
  
• Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda .
  
• Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda.
  
• Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist.
  
• Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale.
  
• Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist.
  
• Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks .
  

Elektromotoorjõud- on suurus, mis iseloomustab  elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse
Elektromotoorjõud- on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi.

• Mõõdetakse voltmeetriga
  

Elektritakistuseks- nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaenguteliikumisele takistavat mõju.

•  mõõtühik SI-süsteemis on oom.
  
• Elektritakistust mõõdetakseoommeetriga.
  
• Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemaltoomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitaksenäivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus
  

Alalisvooluringide seadused:
Ohm'i seadus- elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline pingega (U) selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R)
 
Ohmi seadus kogu vooluringi kohta:
Joule- Lenz 'i seadus
P = U*I = I2 * R
Vahelduvvoolu põhimõisted:
Vahelduvvoolu väärtused:

• elektromotoorjõu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus