Elektrotehnika kordamine (2)

Elektrotehnika kordamine
Elektrivool - elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, iseloomustavad füüsikalised suurused: voolutugevus , voolutihedus ja pinge.
Jaguneb:
Alalisvool - vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.
Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad

• Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega.
  
• Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda .
  
• Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda.
  
• Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist.
  
• Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale.
  
• Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist.
  
• Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks .
  

Elektromotoorjõud- on suurus, mis iseloomustab  elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse
Elektromotoorjõud- on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi.

• Mõõdetakse voltmeetriga
  

Elektritakistuseks- nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaenguteliikumisele takistavat mõju.

•  mõõtühik SI-süsteemis on oom.
  
• Elektritakistust mõõdetakseoommeetriga.
  
• Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemaltoomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitaksenäivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus
  

Alalisvooluringide seadused:
Ohm'i seadus- elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline pingega (U) selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R)
 
Ohmi seadus kogu vooluringi kohta:
Joule- Lenz 'i seadus
P = U*I = I2 * R
Vahelduvvoolu põhimõisted:
Vahelduvvoolu väärtused:

• elektromotoorjõu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus
  
• pinge hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus
  
• voolutugevuse hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus
  
• sagedus
  
• periood
  

Vektordiagrammid -
Takistused vahelduvvooluringis :

• Mahtuvuslik takistus
  
• Induktiivtakistus
  
• Reaktiivtakistus
  
• Kogutakistus
  

Võimsused vahelduvvooluringis:

• Hetkvõimsus
  
• Keskmine võimsus
  

Kolmefaasiline vool- nurganihe on 120 kraadi, faasid A, B, C, neutraaljuhe ja maandusjuhe puuduvad, sest nende voolude summa võrdub nulliga.
Kolmefaasilised sümmeetrilised tarbijad- tarviti on sümmeetriline kui tema kõik kolm faasi on täpselt ühesuguselt koormatud. Selleks et tarbijat muuta sümmeetriliseks üritab neutraaljuht muuta faaside takistusi võrdseks. Selleks ühendatakse tarbijaga kondensaator, et kompenseerida reaktiivtakistust.
Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbjad-
Elektrimasin - masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks(elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget( transformaator ), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust(sagedusmuundur) või faaside arvu. Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul.
Trahvo - energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust japinget voolusagedust muutmata.
Põhilised osad:

• südamik
  
• mähised
  
• jahutussüsteem
  

Generaator- on seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või ainet.
Mootor- on seade, mis muudab energiat mehaaniliseks tööks
Kaod- soojuskadu
Alalisvoolumasin- masin, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks, koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil.
Vahelduvvoolumasin-
Kaitse elektrilöögi eest:

• puutekaitset- kaitse otsepuute eest
  
• puutepingekaitset- kaitse kaudpuute eest
  
• ühildatud puute- ja puutepingekaitset-
  

Mõisted:

• Elektrivõrgude jagamine
  
• Isolatsioon
  
• Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine
  
• Kaitsmine elektripuutumisest
  
• Maandamine
  
• Isikukaitsevahendeid
  
• Tööriistad isoleeritud käepidamiga
  
• Elektrimõõtetööriistad suure takistusega
  
• Madalpinge
  

Kaitseastmed-
Rikkekaitseks kasutatadavad võtted: rikkevoolukaitse seade,
Rikkevoolukaitse- seade(lüliti), mis teatud tingimustel lülitab elektriseadmed elektrivõrgust välja tagades sellega kasutajate ohutuse
Puutepinge - isolatsioonirikke ajal kahe üheaegselt puudutavate osade vahel tekkida võiv pinge, Pinge, mille alla võib sattuda inimene, kes asub maandatud seadmest kaugusel, milleslt ta saab seda seadet puutuda
Sammupinge- Pinge maapinnal teineteisest 1m kaugusel oleva kahe punkti vahel; seda vahemikku loetakse võrdseks inimese pika sammuga , maanduspinge osa, mille alla võib sattuda inimene 1 m pikkuse sammu korral.
Potensiaaliühtlustus- eesmärk on ennetada ohtlike pingeerinevuste esinemist selliste juhtivate osade vahel, mida on võimalik puudutada üheaegselt.

• Latt : valgustite juhtivad metallsiinid
  

- juhtivad vee, kütte, ventilatsiooni ja kanalisatsioonitorud
- teised metallosad, mis on avatud >0,2m2
- metallosad mida saab käega puutuda
- varjed
- nõrkvooluseadmete kapi
Maandus -  on seadmevõi selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja -elektroodide ehk maanduritekasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) võielektriseadmete normaalseks talitlemiseks (talitlusmaandus).
Maandur  ehk  maanduselektrood - on isoleerimata metallist rajatis või seade, mis on elektriliselt otseses kokkupuutes (süvistatud) maaga.
Elektriseadmete klasid:

• tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass;
  
• elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass;
  
• kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass;
  
• kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega… - III klass
  
• 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealtieid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud.
  
• I-ohutusklass - põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud.
  
• II-ohutusklass - põhineb, lisaks seadme põhiisolatsioonile, veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel , mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata.
  
• III-ohutusklass - põhineb kaitseväikepinge toitel , mille tulemuselinimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad .
  
• 
  

Elektervalgustus:

• Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel )
  
• Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht (mustvalgus, meditsiin , solaarium, steriliseerimine , RGB valgus)
  
• Halogeenlamp- hõglamp, mille täidisklaasile on lisatud halogeenühendeid, kiire käivitamine, soe värvsus,
  
• Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium , kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid , taimekasvatus)
  
• Elavhõbelamp- elavhõbeda aurud , süttimine pikk, (tööstus, põllumajandus, ehitus, välisvalgustus, laod)
  

Mõisted:

• Valguskvant- footon
  
• Valgusvoog - lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu (lm)
  
• Valgustihedus - teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta
  
• Ruuminurk
  
• Valgustugevus - valgusvoog määratud suunas, kirjeldab valgusallika võimet toota valgust etteantud suunas.
  
• Heledus- iseloomustab valgustugevuse näivat tihendust valgust andval või peegeldaval pinnal.
  
• Valgusviljakus- valgusallika poolt kiiratav valgusvoog ühikulise toitevõimsuse kohta.
  
• Peegeldumine
  
• Neeldumine
  
• Läbimine
  

Valgusjaotuskõver- kujutatakse ristkoordinaadistikus,kus valgustugevus on valgusvoo poole tipunurga funktsioon,sest polaarkoordinaatide kasutamisel on valgustugevuse suurusi kitsa valgusvoo tõttu raske eraldada.Parema ülevaate saamiseks esitatakse sagely ühe valgusjaotuskõvera asemel kõverate parv -valik rühttasandi suhtes nurga all olevail tasapindadel paiknevaid valgusjaotuskõveraid.Sümmeetrilisest kõverast joonistatakse tavaliselt üks pool.Valgustugevus märgitakse sageli telg-(suurima) valgustugevuse suhtelistes ühikutes.Lihtsamal juhul iseloomustatakse prozektori või välisvalgusti valgusjaotust ainult kahe,rõht- ja püsttasandil asuva kõveraga.Kui need mõlemad on sümmeetrilised ,võib ordinaatteljest ühele poole joonistada püsttasandi kõvera,teisele poole rõhttasandi kõvera.
Valgusallikad- valgust kiirgav keha: soojuslik , külm.
Valgustid-