nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad kokku, olenevalt kas vaatame lähedale või kaugele) sarvkest (läbipaistev, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe", seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust. Ultraheli- on kõrge sagedusega(20000 Hz) heli, mida inimese kõrv ei taju. Detsibelid(dB)- näitavad helitugevust. Kuulmislävi- näitab, kui vaikset heli inimene kuuleb . Inimese k6rv koosneb kolmest osast: välis-, kesk-, ja sisekõrvast. Maitsmine on lahustunud ainete mitmesugune keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. (retseptorid, keele tipus
Võrkkest-katab seestpoolt silma tagaosa,selles on valgustundlikud rakud-kolvikesed,kepikesed ms võtavad vastu valgusärritusi.Kepikesed-valgustundlikud rakud ms asuvad vürkkestas ja võtavad vastu valgusärritusi,eritavad musta valgest ja objektide heledust,tumedust.Kolvikesed-pmst samad ms kepikesed,a nad võimaldavad tajuda värvust.Võrkkestas kokku u 150milj kepikest,7milj kolvikest.Pimetähn-koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga,selle piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole.Kollatähn-koht kus asuvad ainult kolvikesed,selles on nägemistervaus kõige suurem slp näeme kõige teravamaid otse silmaava vastas asuvaid objekte.Pupill-paikneb vikerkesta keskel,valguse tugevusest sõltub pupilli suurus mis regullib silma langeva valguse hulka,silmaava ei muutu hetkega,selleks kulub aega.Silmi hoiavad paigal v liigutavad silmalihased.Silmamuna koosneb erinevatest kestadest.Silma jõudmiseks
Kuigi silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse infot ja kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme. Lisa 1 https://www.google.ee/search?q=n %C3%A4gemine&biw=1024&bih=581&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=x6ddVf- 3AoaKsAHwy4GYCA&ved=0CAcQ_AUoAg#q=n %C3%A4gemine&tbm=isch&tbs=sur:fc Värvuste nägemine Võrkkestas on kahte liiki valgustundlikke rakke: kepikesed ja kolvikesed. kepikesed- üle 100 miljoni,ärritumiseks vajavad vähe valgust,kuid nendega tajuvad maailma must-valgena kolvikesed- neid on vähem,ärritumiseks vajavad rohkem valgust,võimaldavad näha värvusi Lisa 2 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N %C4GEMISMEEL Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/docs/referaadid2005/silm_nagemi ne_liisaojakoiv.htm Füüsika õpik Tänan tähelepanu eest!
võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Soonkest sisaldab rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. Kujutis tekkimine Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad
võrkkestale Võrkkestale tekib kujutis Sinine valgus Lühike lainepikkus Kõrge energia Kiirgub ekraanidest Kahjustab võrkkesta Kuiva silma sündroom “Sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist” Vähene pilgutamine Maakula degeneratsioon Võrkkestas asub kollatähn ehk maakula Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine Sinine valgus kahjustab võrkkestas valgustundlikke rakke Nägemise püsiv kaotus Silmade kaitsmine Piirata Piirata nutiseadmete nutiseadmete kasutamist kasutamist Ekraanivalgus Ekraanivalgus Silmade Silmade Silmade Silmade madalamaks madalamaks kaitsmine kaitsmine puhkamine
- Kraniaalnärvidelt. (ülemine- ja alumine silmaliigutaja närv, plokinärv, eemaldajanärv, näonärv innerveerib laugude sõõrlihast, kolmiknärv (jaguneb kolmeks: silmanärv, ülalaunärv, alalaunärv). Silmanärv jaguneb omakorda kolmeks haruks. 12. Millised närvid innerveerivad silmaliigutaja lihaseid? Eemaldajanärv (VS), plokinärv (ÜP), ülejäänuid silmaliigutaja närv. 13. Mida nimetatakse pimetähniks? Nägemisnärvi väljumise kohta, kus ei asu valgustundlikke rakke. 14. Mida nimetatakse kollatähniks? Õhukeseim ala reetinal, pupilli vastas, võrkkestal, kus asuvad ainult kolvikesed ja asub teravaima nägemise punkt (foovea). 15. Mida tead reetinast? - Reetina on kõige viimane silma kest, mis koosneb 10 kihist. Temas asuvad valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed, millelt kanduvad impulsid närvirakkudele, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Võrkkestal asub kolvikestest koosnev kollatähn ja pimetähn. 16
Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavadelektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestada, nimetatkse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osalebsilma temperatuuri reguleerimises. Seestpoolt katab silma tagaosa võrkkest, millast oli juttu juba eespool.
vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea, eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. 3. sisemise võrkkesta e. reetina tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad talitlemiseks küllaldaselt valgust, ei erista silm videvikus värvust. Nägemisrakkudelt kanduvad impulsid bipolaarseile ja nendelt multipolaarseile närvirakkudele, mille jätked moodustavad silmamunast ajju kulgeva nägemisnärvi.
ajuga nägemisnärvi kaudu. Silmamuna koosneb kolmest järgnevalt välja toodud kestast: Kiud- ehk fibrooskest: Sarvkest Kõvakest ehk skleera (moodustab nn silmavalge) Sellele järgnev soon- ehk vaskulooskest: (varustab silma verega) Vikerkest ehk iiris (keskel paikneb silmaava ehk pupill) Rips- ehk tsiliaarkeha (muudab läätse kuju, võimaldades seeläbi objekti fokuseerida) Sisemine võrkkest ehk reetina: (sisaldab valgustundlikke rakke) Kepp- ja kolbrakud (valgusärrituse vastuvõtjad, kolvikesed suudavad tajuda värve) Kollatähn Pimetähn Silmalääts Tabel 1. Silmamuna ehitus. (Aru 2009, kohandatud). Silmamuna ehitus: Kiud- ehk fibrooskest Soon- ehk vaskulooskest Võrkkest ehk reetina Sarvkest Vikerkest ehk iiris Kepp- ja kolbrakud Kõvakest ehk skleera Rips- ehk tsiliaarkeha Kolla- ja pimetähn
Soonkest Selles on rikkalikult veresooni Varustavad silma rakke hapniku ja toiteainetega, osalevad silma temperatuuri reguleerimises Kõvakest Kõvakest on tihedast Katab ja kaitseb silmamuna sidekoest koosnev valge ja seestpoolt suhteliselt paks moodustis, nn silmavalge. Vikerkest Ümbritseb silmaava, värviline. Reguleerib silmaava suurust. Võrkkest Katab silma tagaosa Sellele tekib vaadeldava objekti seestpoolt. kujutis. Selles on valgustundlikud ...
suurematel veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke. Kõige äkilisem jäätmetest vabanemise viis on vihmaussil sabast ilmajäämine, mida ta küll vabatahtlikult ei tee. Asemele kasvab uus saba, jälle noor ja hele. Nende peaaju paikneb suuõõne kohal. Veel tähtsam on neile kõhtmine aju, neid mööda jookseb häire, kui on vaja ennast ohu eest kaitsta ehk kokku tõmbuda. Silmi vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustundlikke rakke, et teaks valgust ära tunda ja sellest hoiduda. Maitsmis- ja kompimismeel on olemas. Kõige tundlikum on eesots, mis peab kulgemisel teed valima ja söödavat leidma. Helisid eristab loom kompimismeelega, maa värisemisena. Mingil määral on tal ka mälu, nagu on näidanud katsed labürintides. Toitumine Toitumine oleneb kõik sellest, kus vihmauss elab. Muld on nagu maja, millel on mitu korrust ja iga korruse elanikel on omad toidueelistused.
kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke pole DALTONISM EHK VÄRVIPIMEDUS Punased, rohelised ning siniseid kolvikese d erinevad kolvikesed reageerivad erineva lainepikkusega valgusele. Liiga vähe vastavaid kolvikesi või on nende töövõime langenud. Enamjaolt kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel Harvemini silma võrkkesta ning nägemisnärvi haiguste tüsistused https://www.youtube.com/watch?v=E8kj_y9Zic0 Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti
muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Ripslihas: ümbritseb läätse, muudab selle kuju&hoiab ka paigal. Võrkkest: silmamuna tagaosas, soonkesta all. Temas on valgustundlikud rakud, mis võtavad vastu ärritusi- kolvikesed(värviline nägemine)&kepikesed(must-valge nägemine). Pimetähn: piirkond, kus pole valgustundlikke rakke. Koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn: võrkkestal pupilli vastas, koht kus kohtuvad ainult kolvikesed. Seal nägimisteravus kõige suurem, selleks näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid asju. Nägemisaisting: esemelt peegelduvad valguskiired, läbivad sarvkesta, silmaava, läätse, klaaskeha&koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad võrkkesta rakkudes keemilised muutused, millest tulevad närviimpulsid
Valgus Füüsika referaat Koostaja: Valguseta oleks elu Maal võimatu. Päiksevalgus tagab olenditele elu. Valgusenergiat kannavad nähtamatud lained. Valgusnähtusi uurivat füüsika osa nimetetakse optikaks. Valgusosakesi nimetatakse footoniteks. Kui footnid satuvad silma, siis mõjutavad nad valgustundlikke rakke ja tekib nägemisaisting. Valguslained on elektromagnetlained. Eri lainepikkusega valguslained tekitavad erineva värvusaistingu. Nähtav valgus moodustab elektromagnetlainete spektrist väga väikese osa. Elektromagnetained, sealhulgas valgus, levivad kiirusega 300 000 km/s, jõudes ühe sekundiga peaaegu kaheksa korda ümber Maa käia. Valguse kiirus on maailma suurima teadaolev kiirus. Valgusallikad Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha
korioidea (chorioidea), eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. Sisemise võrkkesta e. reetina (retina) tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad talitlemiseks küllaldaselt valgust, ei erista silm videvikus värvust. Nägemisrakkudelt kanduvad impulsid bipolaarseile ja nendelt multipolaarseile närvirakkudele, mille jätked moodustavad silmamunast ajju kulgeva nägemisnärvi
Sarvkest-kõvakesta eesmine, läbipaistev osa, mis koondab läätsele valguskiiri Vesivedelik-Kaitseb läätse Silmaava-Pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest-Reguleerib silmaava suurust ja sellest sõltub meie silmavärv Silmalääts-Murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Ripslihas-Muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Klaaskeha-Koosneb sültjast ainest, aitab koondada valguskiiri Nägemisnärv-Juhib impulsid ajusse Pimetähn-Koht võrkkestal kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Kollatähn-Koht võrkkestal pupilli vastas kus asuvad kolvikesed ning nägemisteravus on kõige suurem Võrkkest-Katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Soonkest-Rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega ning osalevad silma temperatuuri reguleerimises Kõvakest-Katab väljastpoolt silmamuna tagumist osa KEPIKESED- võimaldavad nägemist ka hämaramas, eristavad musta ja valget
valgusärritusi. Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi(võrkkesta keskosas.Kolvikesi on kolme värvi punase, kollase aj sinise jaoks. Ja kepikesed eristavad musta valgest(äärealadel) tundlikumad kolvikestest mis võimaldavd näha ka nõrgas valguses, pupillivastas on koht kus asuvad ainult kolvikesed, see on kollatähn(nägemisteravus kõige suurem) . Pimetähn on koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, valgustundlikke rakke pole. Tagumist osa katab kõvakest, milles eespoolne on silmavalge, selle all on soonkest, rikkalikult veresooni, varustab rakke hapniku ja toitainetega, osaleb temp reguleerimises. Kaugelenägevus- silm näeb hästi kaugele, kuid lähedal objektid on ebaselged, silmalääts on liiga lame või silmamuna ion normaalsest lühem. Seotus ka vanusega(pluss prillid)prillid ehk kumelääts. Lühinägevus- ei näe kaugele teravalt, arvkest või lääts on liiga kumer, silmamuna liiga
need koonduvad ühte punkti võrkkestal, ripslihas - ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal , kõvakest - katab väljastpoolt silmamuna tagumist osa, soonketas - leidub rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega, võrkkest -katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud, kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemistugevus on kõige suurem, pimetähn- koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv, nägemisnärv - juhib närviimpulsid ajusse, klaaskeha - aitab koondada valguskiiri Miks silmaava nõrgas valguses suureneb? Et silma liiguks paremini valguskiired. Loetle silmaosad, mida valguskiir peab võrkkestale jõudmiseks läbima? Sarvkest, pupill, silmalääts, klaaskeha. Kuidas kohaneb silm, kui vaatame algul lähedal ja siis kaugel olevaid objekte? Lähedale vaatamisel on ripslihas kokku tõmbunud, sidemed on lõdvad ja silmalääts on kumer
Laug,ripsmed,lihased kaitsevad silma. Silmalihased hoivad silma paigal. Pupill reguleerib silma langeva valguse hulka. Silmaläätse kuju muutmine aitab näha lähedale ja kaugele. Esemet peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta,silmaava, läätse klaaskeha, ja koonduvad võrkkestale.kujutis moodustub võrkkestale vähendatult ja taguspidi. Närviimpulsid kanduvad võrkkestast mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse, kus tekib nägemishaisting. Võrkkestas leidub 2 tüüpi valgustundlikke valgusakke: Kolvikesed nägemine päevavalguses,eristavad värvusi. Kepikesed nõrk valgus, eristavad heledat tumedast. Vikerkest ehk iiris pigment, sõltub silma värvus Kollatähn pupili vastas asuv koht kus asuvad inult kolvikesed.(nägemisteravus parem) Pimetähn koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kõvakest silmavalge Soonkest sisaldab veresooni,varustab silmarakke hapniku ja toitainetega.
Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaaskeha aitab koondada valguskiiri 3. Mõisted: kepikesed, kolvikesed, kollatähn, pimetähn. Kuidas ja mille abil me näeme? Kepikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Kollatähn- koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem
kiudusid. Nii muutuvad helivõnked närviimpulssideks. Piki kuulmisnärve antakse moodustunud impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal toimub närviimpulsside eristamine ja mõtestamine mitmesugusteks heliaistinguteks. Kollatähn ja pimetähn: kollatähn asub võrkkestal pupilli vastas ja selles on ainult kolvikesed. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Pimetähniks nim. kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole. Alkaloidid on vees mittelahustuvad, lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid, mida saadakse tavaliselt taimedest. Narkootikum on teadvust mõjutav aine, mis tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet järjekindlalt tarvitada. Narkootikumi kasutamisel kujuneb välja narkomaania, mis avaldus selles, et kui narkootikumi toime kaob, siis püüab haige iga hinna eest saada uut annust. Ravimtaimed on looduslikud või kultuurtaimed, mille osi kasutatakse
Kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõigerohkem keskosas, äärealadel rohkem kepikesi. Pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda nim, kollatähniks. Nägemisteravus on seal kõige suurem. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldavad nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad rohkem valgust, sp inimene hämaras eriti ei eristi värvusi. Kohta, kus nägemisnärv seob silma võrkkestaga ,nim pimetähniks. Seal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on nimetus õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, eespoolne nähtav ala on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest, see sisaldab palju veresooni. See varustab silma rakke hapniku ja toitainetega, osaleb silma temp . reguleermises. Kaugnägevuse korral näeb silm kaugele hästi kuid lähedal olevad objektid on ebaselged. Selle inimese silmalääts on kas liiga lame või silmamuna normaasest lühem, sp tekib lähedalt vaadates eseme kujutis võrkkesta taha
vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea, eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. 3. sisemise võrkkesta e. reetina tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad talitlemiseks küllaldaselt valgust, ei erista silm videvikus värvust. Nägemisrakkudelt kanduvad impulsid bipolaarseile ja nendelt multipolaarseile närvirakkudele, mille jätked moodustavad silmamunast ajju kulgeva nägemisnärvi.
-sisaldab kogu ulatuses pigmenti, soonkest -sidekoeline, 3 kihti veresooni mis KAITSEB väljast pupilli silma SOONMIK lahgeva valguse eest. -TOIDAB silma (veresooned)! III sisemine kest e VÕRKKEST RETINA - võtab vastu nägemisärritust - OPTILINE e NÄGEMISOSA: sisaldab valgustundlikke retseptoreid (kepikesed ja kolvikesed) - KOLLATÄHNI piirkonnas on parim nägemine (ainult kolvikesed) - PIMETÄHN (nägemisnärvi disk): nägemisnärvi väljumiskoht, mis koosneb vaid närvikiududest, kepikesed-kolvikesed puuduvad. Silmamuna sisu VESIVEDELIK SILMALÄÄTS KLAASKEHA - läbipaistvad - murravad valguskiiri, on seega silma läbipaistvateks ja valgust murdvateks keskkondadeks. - moodustavad OPTILISE SÜSTEEMI
Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. 10. Kuidas tekib ja milles seisneb lühinägevus? Kuidas korrigeerida? Pilt tekib võrkkesta ette, sest silmamuna lääts on liiga pikk. Saab korrigeerida
Ikonoskoobi põhiosaks on miljonitest omavahel isoleeritud hõbedaterakestest moodustatud mosaiik, miniatuurne fotokatood. Ikonoskoobiga anti eetrisse esimesed TVsaated ja demonstreeriti TVs esmakordselt kinofilmi. 1950. aastail asendati ikonoskoobid uuemate ja asjakohasemate televisioonisaatetorudega. Hõbedast on valmistatud paljud unikaalsed ja ajaloolist tähtsust omavad esemed. Palju kasutatakse hõbedat ka fotograafias. Fotomaterjalid sisaldavad valgustundlikke hõbedaühendaid. 6 Meie planeedi hõbedavarud hakkavad lõppema. Isegi legendaarne Potosi, mis 17. 18. sajandil andis maailma hõbedatoodangust umbes 50%, on ammu vaesunud. Nüüd toodetakse seal hoopis antimoni ja volframit. Välismaa spetsialistide hinnangul on inimkonna ajaloo vältel hõbedat toodetud 900 000 t, see on kümme korda rohkem kui kulda. Kapitalimaade hõbedatoodang suurenes 1963. 1968. a
Palju suurem ja olulisem on kõhtmine aju- pikk närvikoe väät läbi kogu keha, igas lülis pooliseseisev närvitänk. Läbi kogu kõhtmise aju kulgeb kolm eriti jämedat närvikiudu. Neid mööda jookseb häire, kui on vaja kähku keha kokku tõmmata, et ohu eest põgeneda: mööda keskmist kiudu eest tahapoole, äärmisi kiude pidi tagant ette. Peale närvisignaalide toimib aju ka sisenõristusnäärmena, eristades hormoone. Silmi vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustundlikke rakke, et teaks valgust ära tunda ja sellest hoiduda. Maitsmis- ja kompimismeel on olemas. Kõige tundlikum on eesots, mis peab kulgemisel teed valima ja söödavat leidma. Helisid eristab loom kompimismeelega, maa värisemisena. Mingil määral on tal ka mälu, nagu on näidanud katsed labürintides. VIHMAUSSI ELUKESKKOND, LIIKUMINE JA TOITUMINE Vihmaussid on mullafauna võimsamad esindajad , kes ületavad kõiki teisi biomassi,
vikerkest 3. sarvkest 4. võrkkest 5. ripslihas 6. klaaskeha koostisosa! On silmamuna toeseks - tagumine kõvakest, millele kinnituvad silma lihaste kõõlused ja eesmine 57. mis tähtsus on kiudkestal? läbipaistev sarvkest, mis sisaldab palju närvilõpmeid 58. mis tähtsus on soonkestal? Sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedelikku. Sisaldab valgustundlikke elemente - kolvikesi (valguses ja värvide nägemine) ja kepikesi (hämar 59. mis tähtsus on võrkkestal? valgus) 60. mis on akommodatsioon? Ripslihase abil silmaläätse kuju muutmine Page 2 of 5 61. mis ülesannet täidab Niisutab ja puhastab silmamuna pisaravedelik? 62. mis tähtsus on silmalaugudel ja
üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud-Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine,Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud, Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest, sinisest ja rohelisest. Gestaaltpsühholoogia-Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides. Illusioon- illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga. Hallutsinatsioon – taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma illusoorse kujutiseta.
Kolvikesed - värviline nägemine. Valgusärrituse vastuvõtmine. Silmamuna: 1)Kiudkest- Kaitseb; Toestab; Varustatud veresoonte ja närvilõpmetega. Lihaste kõõlused kinnituvad sellele. 2)Soonkest- sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedelikku. Annab silmamunale värvi, kuna sisaldab pigmenti 3)Võrkkest- õhuke plaat, mille välimine pind on vastu soonkesta, sisemine pind vastu klaaskeha. Võrkkesta tagumine ala sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse nägemisosaks- pärissoonkest. Võrkkesta nägemisosas on eistatavad kümme kihti. Nendest kõige pindmisemalt asuvad fotoretseptoorsed e valgustundlikud närvirakud- kepikesed ja kolvikesed. Kuulmine - Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja
Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavadelektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestada, nimetatkse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osalebsilma temperatuuri reguleerimises. Seestpoolt katab silma tagaosa võrkkest, millast oli juttu juba eespoo l". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 70-71.)
kasutades tuntud valemit: Halltooni väärtus = 0.3*punane + 0.11*roheline + 0.59*sinine 4.Digitaase kujutise saamine kujutise sensorite abil Kui traditsioonilised kaamerad kasutavad kujutise saamiseks ja säilitamiseks filmi, siis digitaalsed kaamerad kasutavad (pidevat) 3D seadet, mida kutsutakse kujutise sensoriks. Sensori definitsioon ehk Anduri definitsiooniks võiks olla – seade, mis avastab, salvestab end mõõdab füüsikalise suuruse (valgustundlikke dioode) ja edastab selle elektrisignaalina. Tänapäeval on CCD tehnoloogia valdav mitte ainult eetris, vaid ka videorakendustes. Nt faksid, koopiamasinad, skannerid, vöötkoodide lugejad – kõik nad kasutavad CCD- d, et muuta valgusmuster kasulikuks informatsiooniks. Satelliidid kasutavad keskkonna vaatlemiseks, mõõdistamiseks ja seireks samuti CCD kaameraid. 5.Digitaalse kaamerate tüübid (2 OSA OPTIKA –digitaalne toodang) maatrikskaamerad 4
Ta on ripskeha eesmise osa jätkuks ja koosneb sidekoest ning kolme eri läbimõõduga veresoonte kihist. Ta sisaldab kogu ulatuses pigmenti, mis kaitseb võrkkesta väljaspool pupilli piirkonda silma langeva valguse eest. Tema peaülesandeks on silma toitmine. 3. Sisemine kest ehk võrkkest (reetina) Võrkkest on õhuke, pehme konsistentsiga plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemine - klaaskehale. Võrkkesta tagumine suurem pärissoonkestaga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nim. optiline e. nägemisosa. Eesmises väiksemas ripskeha ja vikerkestaga külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nim. pimedaks. Väljast on võrkkest kaetud epiteeli pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on kepikeste ja kolvikeste kiht, bipolaarsete ja ganglionirakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas
füüsikaline, ja teine nn. keemiline valmimine, mille käigus fotoemulsioon omandab valgustundlikkuse jt. fotograafilised omandused ning mehhaanilise tugevuse, elastsuse, võime püsida põhimikul ja taluda lagunemiseta lahuste toimet fotomaterjalide töötlamisel. 14 9. Fotomaterjali valgustundlikkus Fotomaterjal on fotokujutise saamiseks tarvilik valgustundlik materjal. Fotomaterjali moodustab valgustundlikke ühendeid sisaldava emulsioonikihiga (fotokihiga) kaetud või nende ühenditega immutatud alus ehk põhimik. Keemilise koostise järgi eristatakse hõbehalogeenid- ja hõbedata fotomaterjale. Esimesed sisaldavad valgustundlikku komponendina hõbehalogeniidi, teised raua, kroomi, diasooniumi vm. ühendeid (hõbedata fotograafia). Valgustundlikkus on fotomaterjali võime reageerida teataval kindlal viisil
Objekti pildistati läbi kolme põhivärvi filtri kolm korda. Lühikese aja jooksul arendati välja kõrgeimat kvaliteeti võimaldavad stuudiokaamerad, milliste abil saadavad tulemused rahuldasid trükitehnilisi nõudmisi. Digitaalsed stuudiokaamerad võimaldavad näiteks tootereklaamide pildistamisel saada suurt ajalist ning rahalist kokkuhoidu. Et tehnoloogia areng võimaldas sajandi viimase kümnendi algusaastatel toota järjest miniatuursemaid ja väiksema energiatarbimisega digikaamera valgustundlikke elemente, siis tegid kõik fotoaparaaditootjad samal ajal suuri pingutusi, et saada tootmisvalmis fotoreporteritele ja tavakasutajatele mõeldud digikaamerad. Üksteise järel ilmusid müügile sajad erinevad digikaamerate mudelid kõikidelt kaameratootjatelt ja loomulikult ei saanud kõrvalvaatajaks jääda ka elektroonikagigandid nagu Sony, Panasonic, Samsung ja paljud teised. Sajandivahetuseks oligi eesmärk saavutatud,
keskkonnas ehk radioaktiivsusfoon kõrge võrreldes teise Euroopa riikidega. Materjali kogusin internetist ja raamatutest. 3 Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine 1886. aastal avastas prantsuse õpetlane Antoine-Henri Becquerel uue kiirgusliigi. Ta uuris fosforestseeruvat soola kaaliumuranüülsulfaati. See uuritav aine asus laual ning selle läheduses asus fotoplaat. Meenutame, et ülemöödunud sajandil kasutati fotoaparaadis filmi asemel valgustundlikke fotoplaate. Kui fotoplaati hiljem ilmutati, siis avastati sellel fosforestseeruva aine kristallide. Sellest järeldus, et uraaniühend kiirgas mingit kiirgust, mis läbis musta paberit. Uraaniühendeist eralduvat kiirgust hakati nimetama radioaktiivkiirguseks (ld radio 'kiirgan'; activus 'toimekas'). Eraldunud radioaktiivkiirgus jagunes elektriväljas kolmeks ja kiirguskomponente hakati tähistama ja nimetama kreeka tähtedega. Kiirgus koosneb kolmest osast: 1. 1
valgusega (nimetage vähemalt kolm geeni) 1)Rubisco väikesubühik 2)LHC teatud valgu 3) nitraadireduktaas Millised iseärasused on valgusega reguleeritavate geenide regulaatorpiirkondadel Regulaatorpiirkondades on geeni kodeerivas osas 5’ pool cis-elemendid, millest sõltub valguse toime: kui need piirkonnad eemaldada, siis valgustundlikkus kaob ja vastupidi. Cis- elemendid võivad olla nii positiivse kui negatiivse toimega; ühes regulaatoralas on mitmeid erinevaid valgustundlikke cis-elemente – üksik cis-element ei muuda geeni valgusega reguleeritavaks, vähemalt 2 peab olema. Kuna enamik nendest cis-elementidest esinevad ka mitte valgusega reguleeritavates geenides, siis järelikult on geeni muutumisel valgusega reguleeritavaks oluline ka kontekst: millises ümbruses ja milliste teiste elementidega nad esinevad. Cis-elementidega seostuvad mitmed erinevad trans-faktorid Millised muutused toimuvad võrse apikaalses meristeemis üleminekul generatiivsesse arengufaasi
avada ja sulgeda silmapilkselt. Efektiivne säriaeg on alati lühem kui absoluutne säriaeg; nende omavahelist suhet nimetatakse katiku optiliseks teguriks. Mida lühem on säriaeg, seda vähem on pildil liikumist. Pika säriaja juures võib pildistatav liikuda ning pildile jääb udune kujutis. 9. Fotomaterjali valgustundlikkus Fotomaterjal on fotokujutise saamiseks tarvilik valgustundlik materjal. Fotomaterjali moodustab valgustundlikke ühendeid sisaldava emulsioonikihiga kaetud või nende ühenditega immutatud alus ehk põhimik. Keemilise koostise järgi eristatakse hõbehalogeenid- ja hõbedata fotomaterjale. Esimesed sisaldavad valgustundlikku komponendina hõbehalogeniidi, teised raua, kroomi, diasooniumi vm. ühendeid. Valgustundlikkus on fotomaterjali võime reageerida teataval kindlal viisil optilisele kiirgusele, ka selle võime kvantitatiivne mõõt, mis määratakse kindlal viisil säritatud
c) Haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) d) Maitseelund (maitsmisnäsad) e) Kompimiselund (nahatundlikkus) 2. Silm lad. k. OCULUS Koosneb Silmamuna, apiaparaadid (silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat) 3. Mõisted Skleera Sidekoeline kiht, mis ümbritseb silmamuna, annab silmale kuju Iiris Pigmendikude, mille lihased kontrollivad silma tungiva valguse hulka Retina Võrkkest, optiline nägemisosa - sisaldab valgustundlikke elemente Kepikesed Nägemine videvikus - mustvalge Kolvikesed Päevane nägemine eristab värve Klaaskeha On läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel Silmalääts On kaksikkumer, võimaldab muuta fookuskaugust Jodopsiin Kolvikestes olev valgustundlik aine Rodopsiin Kepikestes olev nägemispurpur Silma adaptsioon Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel
tekitamiseks, valgustundlikuks aineks on enamikul juhtudel hõbedasoolad. On olemas mustvalge ja värvilise kujutise tekitamiseks mõeldud fotomaterjalid. Kuna erinevad fotomaterjalid nõuavad erinevaid säilitustingimusi on oluline nende identifitseerimine. Sagedamini erinevate fotomaterjalide iseloomustamine põhimikutüüpide alusel: metall, klaas, paber ja polümeer. Fotomaterjal on fotokujutise saamiseks tarvilik valgustundlik materjal. Fotomaterjali moodustab valgustundlikke ühendeid sisaldava emulsioonikihiga (fotokihiga) kaetud või nende ühenditega immutatud alus ehk põhimik. Keemilise koostise järgi eristatakse hõbehalogeenid- ja hõbedata fotomaterjale. Esimesed sisaldavad valgustundlikku komponendina hõbehalogeniidi, teised raua, kroomi, diasooniumi vm. ühendeid (hõbedata fotograafia). Valgustundlikkus on fotomaterjali võime reageerida teataval kindlal viisil optilisele
Sündides näeb inimene kõike tagurpidi, kogemuse kasvades õpib aju kujutist õigetpidi pöörama. 4 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Värviaistingu sünd Valgusaisting tekkib ajus keerulises koostöös silma võrkkesta valgustundlike retseptoritega, esemelt peegelduvad valguslained liiguvad läbi silma võrkkestani. Võrkkestas on kahte tüüpi valgustundlikke rakke - kepikesed ja kolvikesed. Nimi viitab nende kujule. Kepikesi on 94% ja neid iseloomustab suur hele-tumedeuse tundlikkus, tänu neile näeme hämaras ruumis. Kui valgust on rohkem reageerivad kolvikesed, mida on 6% ja mis paiknevad tihedalt võrkkesta tagaosas - eriti suur kolvikeste tunglemine on kollatähnis. Kolvikesed tunnevad punast (pikad lained), sinakaslillat (lühikesed lained) ja rohelist (keskkmised lainepikkused), aju miksib signaalidest kokku terviku Värv sõltub...
Taju koosneb teadvustamata (nt tasakaal või kolmemõõtmeline nägemine) aistingutest ja teadvustatud aistingutest. Algühikuks on aisting Kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus)- füüsiline side olemas Distantne (nägemine, kuulmine ja haistmine) Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest, sinisest ja rohelisest. http://novaator.err.ee/v/loodus/b7a63629-e060-469c-af99-0256f6569a0e/kiili- maailm-on-ulivarviline 18 19 Keele eri piirkonnad on erinevate maitsete suhtes tundlikud- Soolast ja
Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 10-8). 10.6 Optiliste omaduste kasutamine Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral. Näiteks valmistatakse igasuguseid valgustundlikke andureid, mis on tundlikud erinevas spektri piirkonnas infrapunasest kuni ultravioletse valguseni. Päikesevalgust võib vahetult muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil. Nad töötavad põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p juhtivusega ja n juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektron paari, mis sisemise elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge
Valgustundlike geenide regulaatorpiirkonnas on selgitatud cis-elemendid, milledest valguse toime sõltub. Nende piirkondade eemaldamisel geeni ekspresseerumise valgustundlikkus kaob. Valgustundlike geenide cis elementide omadused: enamasti 150 250 aluspaari (halkooni süntaasil 52 bp) võivad olla nii positiivse kui ka negatiivse toimega ühes regulaatoralas on mitmeid erinevaid valgustundlikke cis-elemente ükski cis-element üksinda ei muuda geeni valgusega reguleeritavaks, vajalik on vähemalt kahe cis-elemendi olemasolu pole leitud universaalset cis-elementi mis muudaks geeni valgusega reguleeritavaks enamik neist cis-elementidest esinevad ka mitte valgusega reguleeritavates geenides st geeni muutumisel valgusega reguleeritavaks on oluline kontekst millises ümbruses ja koos milliste teiste elementidega esinevad
annaabi.ee 
