Füüsika referaat Valgus (2)

Valgus
Füüsika referaat
Koostaja :
Valguseta oleks elu Maal võimatu. Päiksevalgus tagab olenditele elu. Valgusenergiat kannavad nähtamatud lained.
Valgusnähtusi uurivat füüsika osa nimetetakse optikaks.
Valgusosakesi nimetatakse footoniteks. Kui footnid satuvad silma, siis mõjutavad nad valgustundlikke rakke ja tekib nägemisaisting. Valguslained on elektromagnetlained . Eri lainepikkusega valguslained tekitavad erineva värvusaistingu.
Nähtav valgus moodustab elektromagnetlainete spektrist väga väikese osa.
Elektromagnetained, sealhulgas valgus, levivad kiirusega 300 000 km/s, jõudes ühe sekundiga peaaegu kaheksa korda ümber Maa käia. Valguse kiirus on maailma suurima teadaolev kiirus.
Valgusallikad
Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Päike ja hõõglamp hõõguvad, see tähendab, et nad helendavad sellepärast, et on kuumad. Kuid kõik valgusallikad ei ole kuumad. Süvamerekalade ja teisete organismide helendamist põhjustab neis toimuvates keemilistes reaktsioonides vabanev energia. Niisuguste valgusallikate, valgust nimetatakse luminestsentsiks.
Mida kaugemal on valusallikas, seda tuhmim näib valgus. See tuleb sellest, et valguslained levivad valgusallikst igas suunas. Järelikult, mida kaugemale on valgus levinud, seda suuremale pinnale ta jaotub. Paljud tähed on eredamad kui Päike, aga selleks ajaks, kui nende valgus meieni jõuab, on see jaotunud nii suurele pinnale, et täht ei näi küünlast eredam.
Valguskiired, valguse sirgjooneline levivime
Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valguskiir on geomeetriline mõiste, millega tinglikult näidatakse valguse levisuundi. Valgus levib sirgjoonelislt. Valgus levib läbipaistvas keskkonnas ja tühjuses. Seda kinnitab varju tekkimine valguskiirte teele asetatud läbipaistmatute esemte taha. Kui valguskiired kohtavad tahket eset, siis peegeldub osa neist tagasi ja osa neeldub esemes seda veidi soojendades. Eseme taha valgust ei lange ja sinna tekib vari.
Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust.
 
Valguse neeldumine
Valgus, mis jõuab pinnale, neeldub. See toimub erinevatel pindadel erinevalt.
Must pind neelab enamuse valgusest (95%). Valge pind aga peegeldab enamuse valgusest (95%).
Valguse peegeldumine
Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist peegeldavale pinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasndis. Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk (β) alati võrdne langemisnurgaga (α).
Peegeldumis seadus kehtib nii peegelpinna kui ka mattpinna puhul.
Peegelpinnalt peegeldub valgus kindlas suunas.
Mattpinnalt peegeldub valgus erinevates suundades.
Valguse täielik peegeldumine
Valguse langemise kahe keskkonna pinnale, osa valgust murdub ja osa valgust peegeldub. Täieliku peegeldumise korral ei toimu valguse murdumist  kogu valgus peegeldub piirpinnalt. Langemisnurka, mille puhul valguskiire üleminekul optiliselt
tihedamast keskkonnast hõredamasse, murdumisnurk saab võrdseks 90˚ nimetatakse täieliku peegelumise piirnurgaks. Täielikult peegelduvad tagasi ainult need kiired, mis langevad keskkondade lahutuspinnale täieliku peegeldumise piirnurgast suuremate nurkade all.
Läätsed ja valguse murdumine
Prillides, kaamerates, pikksilmades ja mikroskoopides kasutatakse läätsi, et tekitada eseme suurendatud või vähendatud kujutist. Kõik läätsed töötavad põhimõttel, et kuigi valgus levib sirgjoonelistelt, läbib see klaasi aeglasemalt kui õhku. Kui valguskiir langeb klaasi pinnale mingi nurga all, siis jõuab osa kiirest klaasi pinnani varem ja aeglustub varem. Selle tagajärjel paindub valguskiir nii nagu kaldub ühele küljele auto, kui üks kumm lõhkeb, ja tema suund muutub. Niisugust valguse suuna muutumist nimetatakse valguse murdumiseks.
Langev ja murdunud kiir asuvad kiire langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud pinnanormaaliga ühes tasandi. Keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse absoluutseks murdumisnäitajaks. Kui aga valguskiir suundub ühest keskkonnast teise, siis peame kasutama nn. suhtelist murdumisnäitajat.
Läbipaistvast ainest keha, mis koondab, või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Lääts peab kujutama endast keha, mis on piiratud vähemalt ühe sileda kumerpinnaga.
Läätse jaotatakse - kumerläätsed ja nõgusläätsed.
Nõgusläätsed on äärtelt paksemad ja nad hajutavad valguskiiri. Kui sa vaatad läbi nõgusläätse, siis näivad esemed väiksemad kui tegelikkuses.
Kumerläätsed koondavad valguskiiri. Fookuse, kus kaugel asuvalt esmelt saabuvad valguskiired koonduvad, tekkib eseme kujutis ja seda võib näha ekraanil .
Kiirete käik läätsedes: -optilist kekskpunkti läbivad kiired ei murdu
- fookust läbivad valguskiired on pärast murdumist läätses optilise
peateljega paralleelsed kiired murduvad läbi fookuse.
Kasutatud kirjandus
Dorling Kindersley „Illustreeritu lasteentsüklopeedia” Eesti entsüklopeedikirjastus
Indrek Peil „Füüsika x klassile” Koolibri
Füüsika raudvara keskkoolile
Pildid - http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/fuusika_kordamine_sigridsibul.ht m