Vihmaussid Referaat
Tallinn 2008
EhitusVihmaussile
on iseloomulik pikk, lüliline nung mõlemast otsast
ahenev keha.
Keskmise pikkusega vihmaussi (~15cm) kehas on kuni 180 lüli. Neil
puudub pea, silmad, kõrvad ning ning nende keha on kaetud õhukese,
limanäärmerikka nahaga. Nende
kehapind tundub karedana, kuna iga
lüli koosneb kaheksast pisikesest harjast. Neid tunneb vaid
vastukarva silitades. Vihmaussid hingavad läbi pindmise limanaha.
Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja
suurematel veresoontel, mis
kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke.
Kõige äkilisem jäätmetest vabanemise viis on vihmaussil sabast
ilmajäämine, mida ta küll vabatahtlikult ei tee. Asemele kasvab
uus saba, jälle noor ja hele. Nende
peaaju paikneb suuõõne kohal.
Veel tähtsam on neile kõhtmine aju, neid mööda jookseb häire,
kui on vaja ennast ohu eest kaitsta ehk kokku tõmbuda.
Silmi
vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustundlikke rakke, et
teaks valgust ära tunda ja sellest hoiduda. Maitsmis- ja
kompimismeel on olemas. Kõige
tundlikum on eesots, mis peab
kulgemisel teed valima ja söödavat leidma.
Helisid eristab loom
kompimismeelega, maa värisemisena. Mingil määral on tal ka mälu,
nagu on näidanud katsed labürintides.
ToitumineToitumine
oleneb kõik sellest, kus
vihmauss elab.
Muld on nagu maja, millel on
mitu korrust ja iga korruse elanikel on omad toidueelistused. Kõige
ülemisel korrusel elavad hästi tumedat värvi vihmaussid (nt. tume
vihmauss, peen kõduuss). Tumepunane nahapigment kaitseb neid
juhusliku päikesepõletuse eest. Nemad söövad vähelagunenud
taimejäänuseid.
Keskmisel
korrusel, paarikümne
sentimeetri sügavusel mullas rändavad ringi
harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva
nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise tihke
kehaga .
Neelavad lagunenud huumust.
Viimasel
kihil
vihmausside kodu võib
ulatuda nii ühe kui isegi ka kahe
meetri sügavusele. Seal elavad näiteks harilik vihmauss ja suur
mullauss. Nemad toituvad savist, kuid mitte ainult sellest.
ElukohtVihmaussi
võib leida niidul, põllul, metsas, aias, aasal - kõikjal, kus
mullas vähegi niiskust ja toitu leidub. Eriti palju on neid
huumusrikkas mullas ja sõnnikuhunnikute ligidal. Ka kivide ja
kauemat aega ühel kohal olnud
palgi alt võib vihmaussi
leida.Suurema osa oma elust veedab vihmauss mullas. Maapinnale tuleb
ta tavaliselt öösel, kui kaste maha langeb ja muld niiskub. Ka
vihma ajal, kui muld vett täis
imbub , ronib vihmauss hingamiseks
maapinnale. Sellest ka nimi - vihmauss.
LiigidTeadlased
väidavad, et kogu maailmas onolemasligi 200 erinevat liiki
vihmausse. Eestis on olemas 13 liiki :
Harilik
vihmauss- kuni 30 cm pikk, kõige suurem, elab sügaval.
Punane
vihmauss- kuni 15 cm, väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises
kihis.
Tume
vihmauss- kuni 85 mm elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates
muldades.
Suur
mullauss- väga sarnane
hariliku vihmaussiga, eristatakse tunnuste
järgi, mida palja silmaga ei näe.
Harilik
mullauss- kuni 17 cm, meie kõige
arvukam liik.
Roheline
mullauss- kuni 85 mm, eelistab niiskemaid looduslikke muldi.
Roosa
mullauss- kuni 15 cm, nii haritavates kui looduslikes muldades.
Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked
mullad .
Sinakas
soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast.
Nelikant -
kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka
madalates mageveekogudes.
Kaheksakant-kõduuss-
kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus.
Peen
kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas.
Sõnnikuuss-
kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke
liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud.
Kasutatud
allikad :Bioloogia õpik põhikoolile 2. osa
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vihmauss_karolinliikaljula.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/vihmauss.ht m
Kõik kommentaarid