Referaat "Vihmaussid" (0)

Vihmaussid
Referaat
Tallinn 2008
Ehitus
Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline nung mõlemast otsast ahenev keha. Keskmise pikkusega vihmaussi (~15cm) kehas on kuni 180 lüli. Neil puudub pea, silmad, kõrvad ning ning nende keha on kaetud õhukese, limanäärmerikka nahaga. Nende kehapind tundub karedana, kuna iga lüli koosneb kaheksast pisikesest harjast. Neid tunneb vaid vastukarva silitades. Vihmaussid hingavad läbi pindmise limanaha. Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja suurematel veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke. Kõige äkilisem jäätmetest vabanemise viis on vihmaussil sabast ilmajäämine, mida ta küll vabatahtlikult ei tee. Asemele kasvab uus saba, jälle noor ja hele. Nende peaaju paikneb suuõõne kohal. Veel tähtsam on neile kõhtmine aju, neid mööda jookseb häire, kui on vaja ennast ohu eest kaitsta ehk kokku tõmbuda.
Silmi vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustundlikke rakke, et teaks valgust ära tunda ja sellest hoiduda. Maitsmis- ja kompimismeel on olemas. Kõige tundlikum on eesots, mis peab kulgemisel teed valima ja söödavat leidma. Helisid eristab loom kompimismeelega, maa värisemisena. Mingil määral on tal ka mälu, nagu on näidanud katsed labürintides.
Toitumine
Toitumine oleneb kõik sellest, kus vihmauss elab. Muld on nagu maja, millel on mitu korrust ja iga korruse elanikel on omad toidueelistused. Kõige ülemisel korrusel elavad hästi tumedat värvi vihmaussid (nt. tume vihmauss, peen kõduuss). Tumepunane nahapigment kaitseb neid juhusliku päikesepõletuse eest. Nemad söövad vähelagunenud taimejäänuseid.
Keskmisel korrusel, paarikümne sentimeetri sügavusel mullas rändavad ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise  tihke kehaga . Neelavad lagunenud huumust.
Viimasel kihil vihmausside kodu võib ulatuda nii ühe kui isegi ka kahe meetri sügavusele. Seal elavad näiteks harilik vihmauss ja suur mullauss. Nemad toituvad savist, kuid mitte ainult sellest.
Elukoht
Vihmaussi võib leida niidul, põllul, metsas, aias, aasal - kõikjal, kus mullas vähegi niiskust ja toitu leidub. Eriti palju on neid huumusrikkas mullas ja sõnnikuhunnikute ligidal. Ka kivide ja kauemat aega ühel kohal olnud palgi alt võib vihmaussi leida.Suurema osa oma elust veedab vihmauss mullas. Maapinnale tuleb ta tavaliselt öösel, kui kaste maha langeb ja muld niiskub. Ka vihma ajal, kui muld vett täis imbub , ronib vihmauss hingamiseks maapinnale. Sellest ka nimi - vihmauss.
Liigid
Teadlased väidavad, et kogu maailmas onolemasligi 200 erinevat liiki vihmausse. Eestis on olemas 13 liiki :
 Harilik vihmauss- kuni 30 cm pikk, kõige suurem, elab sügaval.
 Punane vihmauss- kuni 15 cm, väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises kihis.
 Tume vihmauss- kuni 85 mm elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates muldades.
 Suur mullauss- väga sarnane hariliku vihmaussiga, eristatakse tunnuste järgi, mida palja silmaga ei näe.
 Harilik mullauss- kuni 17 cm, meie kõige arvukam liik.
 Roheline mullauss- kuni 85 mm, eelistab niiskemaid looduslikke muldi.
 Roosa mullauss- kuni 15 cm, nii haritavates kui looduslikes muldades.
 Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad .
 Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast.
 Nelikant - kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes.
 Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus.
 Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas.
 Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud.
Kasutatud allikad :
Bioloogia õpik põhikoolile 2. osa
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vihmauss_karolinliikaljula.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/vihmauss.ht m