Tallinna
Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP1
NUTISEADMETE KAHJULIK MÕJU SILMADELE
Referaat
eesti keeles
Juhendaja :
Siret Piirsalu
Tallinn 2016
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-07-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marisKivi
Õppematerjali autor
Kuiva silma sündroom “Sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist” Vähene pilgutamine Maakula degeneratsioon Võrkkestas asub kollatähn ehk maakula Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine Sinine valgus kahjustab võrkkestas valgustundlikke rakke Nägemise püsiv kaotus Silmade kaitsmine Piirata Piirata nutiseadmete nutiseadmete kasutamist kasutamist Ekraanivalgus Ekraanivalgus Silmade Silmade Silmade Silmade madalamaks madalamaks kaitsmine kaitsmine puhkamine puhkamine Kaitseklaasid Kaitseklaasid
Common Eye Diseases And Their Management. London: Springer. Heiting, G. (2016). Blue Light: Bad for your eyes? http://www.allaboutvision.com/cvs/blue-light.htm (20.09.16) Kuidas kaitsta silmi digiseadmetest kiirguva sinise valguse eest? (2016). Ksa Silmakeskus. http://www.ksa.ee/ksa-blogi/kuidas-kaitsta-silmi-digiseadmetest-kiirguva-sinise-valguse-eest (20.09.16) Kuiva silma sündroom. (2016). Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/?page_id=249 (19.09.16) Sinise valguse mõju silmadele ja silmade kaitsmine selle kahjuliku osa vastu. Optiline Grupp. http://www.optiline.ee/crizal-prevencia/ (16.09.2016) 3
(toim). Eesti Entsüklopeedia. (2006). Nägemine. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 (16.09.16) Kirsman, E. (2016). Nägemine. Värvid. Õpikus: Füüsika põhivara. https://opik.kirsman.ee/pohikool/8klass/nagemine/ (25.09.16) Norman Optika. „Sinist valgust blokeerivad prilliklaasid.“ (2014). http://www.normanoptika.ee/et/blogi/sinist-valgust-blokeerivad-prilliklaasid/ (16.09.2016) Optiline Grupp. „Sinise valguse mõju silmadele ja silmade kaitsmine selle kahjuliku osa vastu“ http://www.optiline.ee/crizal-prevencia/ Kuiva silma sündroom. (2016). Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/?page_id=249 (19.09.16) AMD – Maakula degeneratsioon. (2016). Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/?page_id=180 (20.09.16) Heiting, G. 2016. Blue Light: Bad for your eyes? http://www.allaboutvision.com/cvs/blue-light.htm (20.09.16) (Kuidas kaitsta ... 2016).
ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. 5. vikerkest nimetatakse ka iiriseks, annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Mängib diafragma rolli, mis reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka ning vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem
.......................................................................................................14 5.2.Vabad radikaalid.........................................................................................................15 6.KATARAKT JA TOIDULISANDID................................................................................16 6.1.Katarakti arengu füsioloogia.......................................................................................16 6.2.Toituainete mõju katarakti arengule...........................................................................16 7.KUIV SILM JA TOIDULISANDID.................................................................................17 8.MÕNED TOIDULISANDID............................................................................................20 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................23 1. SISSEJUHATUS
(oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on veresooned, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli SILMAMUNA EHITUS III Vikerkest · rõngakujuline moodustis, asub silmamuna eesosas · värvus sõltub melaniini hulgast ja paigutusest Silma vikerkesta värvus on geneetiliselt päritav SILMAMUNA EHITUS IV · Sarvkesta tagapinna ja iirise vaheline ruum - silma eeskamber · Läätse ja ripskeha vaheline ruum - silma tagakamber
tee silmadega ringe". (P. Simon. Pildiraamat inimese kehast, lk.68 ). Silmi tuleb hoida ,,Kuna silmad vähendavad meili põhiosa keskkonnast tulevast informatsioonist, tuleb silmi kaitsta kahjulike mõjude eest. Sobiv lugemis- ja kirjutamiskaugus on 30-35 cm, lähemalt vaadates suureneb silmaläätse kumerus ja võib tekkida lühinägevus. Töökoht peab olema hästi valgustatud ning valgus langema vasakult poolt, siis ei lange parema käe vari tööle. Parim valgus silmadele on loomulik päevavalgus. Kui töötatakse kunstliku valgustuse tingimustes, on soovitatav kasutada kohtvalgustit. Silmad peavad olema otsese valguse eest varjatud, kuid töökoha valgustus olgu ühtlane ja hele. Nägemist kahjustab ka bussis või rongis lugemine. Pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend ja silmaläätse kumerus kogu aeg kas väheneb või suureneb. Silmad pöörduvad pidevalt paremali-vasakule, üles-alla. See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid
Väsimustunne on tingitud asjaolust, et silma närvikest võtab valgusärritusi vastu aktiivselt, ilma puhkuseta. Ekraani tuleks reguleerida, nii et tekiks selge kujutis ekraanil. Nii liiga nõrk kui ka liiga tugev kontrastsus sunnib vaatajaid silmi pingutama ning silmad väsivad kiiremini ära. Oluline on ka distants. Võimaluse korral tuleks televiisorit vaadata 4 - 5 ekraani diameetri kauguselt. 4.5. Liigne arvutikasutamine Arvuti mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö reziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, ent mis möödub , kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid