Nutiseadmete kahjulik mõju silmadele (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP1
NUTISEADMETE KAHJULIK MÕJU SILMADELE
Referaat eesti keeles
Juhendaja : Siret Piirsalu
Tallinn 2016

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.SILM JA NÄGEMINE 4
1.1.Silma ehitus 4
1.2.Nägemine 5
2.NUTISEADMETE MÕJU SILMADELE 6
3.VÕIMALIKUD KAHJUSTUSED SILMALE SINISE VALGUSE TAGAJÄRJEL 7
3.1.Kuiva silma sündroom 7
3.2.Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine 8
4.KUIDAS KAITSTA SILMI NUTISEADMETE KAHJULIKU MÕJU EEST 9
5.ARUTELU 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

SISSEJUHATUS

Tänapäeval on nutiseadmete kasutamine üheks osaks väga paljude inimeste igapäevaelust. Nutitelefone ja arvuteid kasutatakse nii koolides , tööl kui ka vabal ajal sotsiaalvõrgustikes suhtlemiseks. Juba väga väikeste laste kasutuses on erinevad digiseadmed, mis tähendab, et need avaldavad mõju inimesele ja tema silmadele varajasest east alates.
Referaadis tutvustan võimalikke kahjustavaid mõjusid silmadele, mis võivad tekkida nutiseadmete pikaajalisel ja tihedal kasutamisel .
Esimene peatükk tutvustab üldist silma ehitust ja nägemisfunktsiooni. Teine peatükk tutvustab täpsemalt, kuidas nutiseadmed silmadele negatiivset mõju avaldavad ja kolmandas peatükis on välja toodud haigused, mille teket soodustab nutiseadmete kasutamine. Neljandas ehk viimases peatükis on soovitused, kuidas silmi kaitsta kahjustuste eest, mis võivad tekkida nutiseadmete kasutamisel.

SILM JA NÄGEMINE

Silma ehitus

Silm on paariline meeleelund nii inimestel kui ka teistel elusolenditel, mis võimaldab nägemist. (Aru 2009).
Silma üheks osaks on kerajas silmamuna , mis paikneb silmakoopas ja see on ühendatud ajuga nägemisnärvi kaudu. Silmamuna koosneb kolmest järgnevalt välja toodud kestast:
Kiud- ehk fibrooskest:

• Sarvkest
  
• Kõvakest ehk skleera (moodustab nn silmavalge)
  

Sellele järgnev soon- ehk vaskulooskest: (varustab silma verega)

• Vikerkest ehk iiris (keskel paikneb silmaava ehk pupill )
  
• Rips- ehk tsiliaarkeha (muudab läätse kuju, võimaldades seeläbi objekti fokuseerida)
  

Sisemine võrkkest ehk reetina : (sisaldab valgustundlikke rakke)

• Kepp - ja kolbrakud (valgusärrituse vastuvõtjad, kolvikesed suudavad tajuda värve)
  
• Kollatähn
  
• Pimetähn
  
• Silmalääts
  

Tabel 1. Silmamuna ehitus. (Aru 2009, kohandatud).
Silmamuna ehitus:
Kiud- ehk fibrooskest
Soon- ehk vaskulooskest
Võrkkest ehk reetina
Sarvkest
Vikerkest ehk iiris
Kepp- ja kolbrakud
Kõvakest ehk skleera
Rips- ehk tsiliaarkeha
Kolla- ja pimetähn
Silmalääts
Silmamuna koostiseks on veel läbipaistev sisu ja abielundid. ( Silmalaud , pisaraaparaat ning silmalihased). (Aru 2009).
Välisteks silma osadeks on silmalaud, mille tööülesanded on: silmade kaitsmine mehhaaniliste vigastuste ja liialt ereda valguse eest ning silmade puhastamine sinna sattunud mustusest. Silmalaugude servale kinnituvad ripsmed , mis kaitsevad silmi liigse valguse ja võõrkehade silma sattumise eest. (Burnie 1995: 68, Galloway jt 2006: 7-13).

Nägemine

Eesti Entsüklopeediast tsiteerituna on nägemine „võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis.“ (Nägemine 2006).
Võrkkestas ehk reetinas asuvad valgustundlikud rakud ja fotoretseptorid ehk nägemisrakud, mis sisaldavad nägemispigmenti. Fotoretseptoriteks on kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste sisalduses on nägemispigment rodopsiin, mis eristab musta ja valget. Kolvikestes on kolm nägemispigmenti, mis eristavad kõiki muid värve. Kui valguskiired langevad läbi silmaava ehk pupilli võrkkestale, tekib sinna kujutis. (Burnie 1995: 68).

NUTISEADMETE MÕJU SILMADELE

Nutiseadmetest, nagu näiteks televiisor , tahvel-, laua- ja sülearvuti või mobiiltelefon , kiirgab kasutamisel niinimetatud sinist valgust, mis liiga suures koguses mõjub silmadele ja nägemisele kahjustavalt.
Joonis 1. Valgusspektri värvid. (Sinise valguse ... ).
Sinine valgus ei ole ainult kahjulik. Oma kasuliku omadusena aitab ta nägijal tajuda värve ja kujusid , annab energiat, reguleerib unetsüklit ning kontrollib õige valgusehulga sattumist silma. Sinine valgus on loomulik valguse osa, millega puutub inimene kokku ka väljas viibides . Sisetingimustes kasutatakse seda kunstlikult nii lampides kui ka nutiseadmete ekraanides. Silmale mõjub sinine valgus kahjustavalt seetõttu, et ta murdub võrkkesta ette. Sellega kaasneb hägusa ala teke, mis omakorda sunnib silma pidevalt fokuseerima ja selle tagajärjel väsib silm kiiresti. (Sinise valguse ... ).

VÕIMALIKUD KAHJUSTUSED SILMALE SINISE VALGUSE TAGAJÄRJEL

Nutiseadmetest kiirguv liigne sinine valgus esiteks väsitab silma, teiseks võib see tekitada silmahaiguseid. Üheks haiguseks on nn „Kuiva silma sündroom“.

Kuiva silma sündroom

„Kuiva silma sündroom on sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist“. (Kuiva silma ... 2016).
Silma niiskustaset kontrollib pisaravedelik , mis kandub silmi pilgutades laiali, tekitades pisarakile. Viimane koosneb kolmest erinevast kihist , mil kõigil on erinevad ülesanded silma tervena hoidmises.

Joonis 2. Silma pisarakile. (Kuiva silma ... 2016).
Kui mingis kihis esineb puudulikkus, siis võib see põhjustada kuiva silma sündroomi. Välimise kihi puuduse tagajärjel võib probleem tekkida kiire pisaravedeliku aurumise tõttu. Keskmise kihi vähesus võib põhjustada kuiva silma sündroomi, kuna silma jääb liigselt baktereid või võõrkehi. Kui sisemine kiht on puudulik, võib kuiva silma sündroom tekkida samuti pisaravedeliku liigse aurumise tõttu. (Kuiva silma ... 2016).
Nutiseadmete kasutamine on üheks kuiva silma sündroomi riskifaktoriks, sest ekraani vaatamisel pilgutab inimene vähem silmi ja ekraanidelt kiirgub kahjulik sinine valgus. Täielikult välja pole seda võimalik ravida, kuid nutiseadmete kasutamisel on abiks silmade puhkamine umbes iga poole tunni tagant. (Kuiva silma ... 2016).

Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine

Võrkkestas ehk reetinas asub kollatähn ehk maakula. Maakula ealine degeneratsioon on tingitud võrkkesta pigmentepiteeli vahetuse häiretest ja see esineb enamasti inimestel alates 65. eluaastast. (AMD – Maakula ... 2016).
Kujutis, mis fokuseeritakse võrkkestale, on kõige teravam maakulis. Viimane aga moodustab reetinas ainult väga väikese osa, seega täielikuks nägemiseks ei tohi kollatähnis esineda kahjustusi.
Maakula ealine degeneratsioon tekib peamiselt vananemise tagajärjel, mil melaniini hulk organismis väheneb. Melaniin aga kaitseb UV-kiirguse eest, seetõttu pole eakamate inimeste silmad enam endist viisi kaitstud. Kuna nutiseadmete ekraanidelt kiirguv sinine valgus on kõrge energiaga, siis selle pikaajaline kokkupuude silmadega on üheks maakula degeneratsiooni varasema tekke soodustajaks seetõttu, et kahjustab võrkkestas sisalduvaid valgustundlikke rakke. Maakula ealine degeneratsioon võib viia silmanägemise püsiva kaotuseni. ( Blue Light ... ). (Heiting 2016).

KUIDAS KAITSTA SILMI NUTISEADMETE KAHJULIKU MÕJU EEST

Kuiva silma sündroomi ja maakula ealist degeneratsiooni ei ole võimalik terveks ravida, kuid võimalik on vältida nutiseadmetest tuleneva sinise valguse kahjulikku mõju silmadele.
Kõige parem on vältida nutiseadmete kasutamist, kuid see ei ole alati võimalik. Kui on vajadus vaadata ekraani pikaajaliselt, siis tuleks ekraanivalgus kohandada madalama taseme peale ja silmi tuleb vahepeal puhata . Hea harjutus silmade puhkamiseks on vaadata ekraanist 20 meetrit eemal asetsevat objekti 20 sekundit ja teha seda iga 20 minuti tagant. Kindlasti ei tohi unustada silmi pilgutamast, sest silmad vajavad niisutust.
Joonis 3. Silmade kaitsmine.
Kuna nutiseadmete poolt kiirguv sinine valgus häirib ka inimese ööpäevarütmi, siis tuleks lisaks sellele, et silmadele puhkust anda, vältida enne uneaega telefoni-, arvuti- või telekaekraani vaatamist ka unetsükli korras hoidmise pärast. (Kuidas kaitsta ... 2016).
Silmade sinise valguse eest kaitsmiseks on välja mõeldud spetsiaalsed programmid arvutitesse ja rakendused nutiseadmetesse ning kaitseklaasid, mida saab asetada ekraani peale. Samuti on olemas sinise valguse spektrimõju vähendavad prillid. (Heiting 2016).

ARUTELU

Informatsiooni nutiseadmete kahjulikust mõjust silmadele leidub, kuid materjali võiks olla rohkem. Puudust tundsin info leidmisest raamatutest. Enamus artiklitest olid optikapoodide kodulehekülgedel.
Arvan, et seda teemat on vajalik tutvustada ja inimesi informeerida, sest nutiseadmetega puututakse kokku igapäevaselt. Seetõttu on tähtis, et kasutajad oleksid teadlikud võimalikest ohtudest ja omandaksid informatsiooni, kuidas end kaitsta.
Isiklikult kasutan nutiseadmeid igapäevaselt ja silmad vaatavad ekraani mitme tunni jooksul päevas, seega informatsiooni otsimine antud teema kohta oli väga huvitav ja kasulik.

KASUTATUD KIRJANDUS

AMD – Maakula degeneratsioon (2016). Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/?page_id=180 (20.09.16)
Blue Light and Macular Degeneration. Blue light exposed.
http://www.bluelightexposed.co m (20.09.16)
Burnie, D. (1995). Inimkeha . London: Dorling Kindersley.
Nägemine. (2006). Väike entsüklopeedia.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 (16.09.16)
Aru, L. ( koost ). (2009). Silm. Eesti maaelu entsüklopeedia.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 (14.09.16)
Galloway, N.R., Amoaku, W.M.K., Galloway, P.H.,  Browning , A.C. (2006). Common Eye Diseases And Their Management . London: Springer.
Heiting, G. (2016). Blue Light: Bad for your eyes?
http://www.allaboutvision.com/cvs/blue-light.ht m (20.09.16)
Kuidas kaitsta silmi digiseadmetest kiirguva sinise valguse eest? (2016). Ksa Silmakeskus.
http://www.ksa.ee/ksa-blogi/kuidas-kaitsta-silmi-digiseadmetest-kiirguva-sinise-valguse-eest (20.09.16)
Kuiva silma sündroom. (2016). Eesti Nägemistervisekeskus.
http://www.silmatervis.ee/?page_id=249 (19.09.16)
Sinise valguse mõju silmadele ja silmade kaitsmine selle kahjuliku osa vastu. Optiline Grupp.
http://www.optiline.ee/crizal-prevencia/ (16.09.2016)