Kokkutõmbunud osa lõõgastub ja pikilihaste kokkutõmme toimub teises kohas. Sedalaadi liigutuste tõttu muutub soolesisaldise asukoht peensoole seina suhtes. Miks tähtis, et seina suhtes muutub? Osa peensoole ensüüme seedivad justnimelt vahetus kontaktis peensoole seinaga seedivat toitu vahetus kontaktis peensoole seinaga, need on peensoole enda ensüümid, mis nii toimivad. Mis peensoole limaskesta rakud produtseerivad. Valendiku keskel aga seedivad toitu kõhunäärme ensüümid.
GFRi suurendab RAAS . 3.2.3. Reabsorptsioonifaasi olemus ja füsioloogiline tähtsus; molekulaarsed mehhanismid. Vaja selleks, et ei peaks toiduga tohutus hulgas aineid sisse sööma (ei suuda nii palju pidevalt süüa). Tagasi imenduvad: elektrolüüdid, glükoos, AH ja vesi. Põhiliselt toimub proksimaalses torukeses. Toimub mööda 2 rada: transtsellulaarne (transport läbi raku) ja paratsellulaarne (läbi 2 raku kõrval asuva ’lekkiva’ tiheliiduse). Epiteelirakus jääb torukese valendiku poole apikaalne plasmamembraan (kaetud mikrohattudega) ja vere poole basolateraalne plasmamembraan (sissesopistised). Tagasi imendumine toimub mitmete mehhanismide abil: primaarne aktiivne transport, kandja-vahendatud sekundaarne aktiivne transport, lahustunud ainete kaasahaaramine vee poolt ja passiivne difusioon. Esinevad kotransporterid, kanalid, vahetajad, aktiivsed pumbad. Proksimaalses tuubulis toimub Na + transport enamasti Na+K+ ATPaasi abil, mis asub basolateraalses membraanis -
närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma Parenhüümi all mõistetakse organi talitlust kandvate elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides Põrnas parenhüüm = pulp Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim. kestadeks (tunicae), viimaste alaosi kihtideks (laminae, strata) Enamiku torujate organite sein on kolmekestaline Kaks torujate organite alatüüpi Tunica mucosa (limaskest) epiteel limaskesta päriskiht e. proopia limaskesta lihaskiht submukoosa Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht välimine lihaskiht Närvisüsteem NS-is eristatakse :
Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: Hingamine, veresoonte valendiku regulatsioon, südame töö, neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus, oksendamine,köha, aevastamine. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse regulatsioon hormoonide abil. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse regulatsioon
Põhiliselt toimub kolesterooli süntees maksas, vähesel määral ka peensooles ja nahas. Kolesterooli sünteesi soodustavad küllastunud rasvhapped. Maksast kantakse kolesterool vere kaudu kõikidesse rakkudesse. Kolesterooli vajab organism rakumembraanide ehituseks ning sapphapete, vitamiin D ja mitmete hormoonide valmistamiseks (suguhormoonid, neerupealise hormoonid ). Kolesterooli liia ja ainevahetushäirete korral organismis ladestub see veresoonte seintesse, mis põhjustab veresoonte valendiku ahenemise. Selle tulemusena halveneb kudede varustamine verega, veresooned muutuvad hapraks ning võivad ummistuda, suureneb südameinfarkti tekke oht. Kolesterooli laialikande organismis tagavad liitvalgud. Need on keeruka ehitusega molekulkompleksid nn. lipoproteiinid, mis lisaks kolesteroolile ja neutraalrasvale sisaldavad veel rasvhappeid, fosfollipiide ja vitamiine. Vere kolesteroolisisaldust mõjutavateks teguriteks on pärilik eelsoodumus, liigne
Tõestust need süüdistused ei ole leidnud. Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille puhul suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Selle tulemusel väheneb soonte elastsus, need ahenevad, muutuvad kõvaks ja rabedaks. Raskematel juhtudel võib selline naast kasvades täita kogu arteri valendiku, tekib tromb ehk ummistus. Veresoonte ahenemist põhjustavate aterosklerootiliste naastude tekkimise ajal võib inimene end täiesti normaalselt tunda nii kaua, kuni veresooned on juba 50% ahenenud. Ateroskleroos võib viia trombi ehk ummistuse tekkeni ükskõik millises keha veresoones. Kui tromb tekib elutähtsates organites, siis võib saabuda äkksurm. Haiguste ennetamisel on üks olulisemaid samme tervisliku eluviisi järgimine suitsetamisest
innervatsioonihäire ning veenide laienemine. Haige läbivaatusel on nähtavad: laienenud sinetavad nahaalused veenid, vaariksid (sõlmelised kobarad), mis vähenevad või kaovad haige lamades, pindmised laienenud nahaalused veenid (pintslijoonis e. teleangektaasiad), jalgade turse, venoossest staasist naha pigmentatsioon. 5. Iseloomusta alajäseme venoosset tromboosi Tromb (erütrotsüüdid) suleb veeni valendiku osaliselt või täielikult. Patsiendid kaebavad: valu jalas, pinge jalas, jalg tundub väsinum, jalg tõmbub krampi ja on kange. Läbivaatlusel on näha: punetus, jalg on soe ja turseline.
13) Seleta, miks tekivad tugeva maksakahjustusega inimestel sageli ulatuslikud tursed? V. Enamus vereplasma valkudes sünteesitakse maksas. Vaid väike osa globuliinide fraktsiooni kuuluvatest immuunoklobuliinidest (antikehad), on sünteesitud lümfotsüütide poolt. Vereplasma valgud tagavad selle, et vereplasma osmootne rõhk on suurem, kui rakkuvahelise ruumi vedeliku osmootne rõhk. See on peamine jõud mis normaalselt hoiab vereplasma vee kudede verekapillaaride valendiku sees, vesi ei liigu kudedesse, ei tekiturset, ja veri püsib vedela ja hästi voolavana. 14) Millisesse gruppi kuuluva verega on AB0 süsteemi järgi tegu, kui vereplasma esinevad A antikehad ja erütrotsüütide pinnal B antigeenid? V. B 15) Kui veregruppi määramisel panna kokku uuritavast verest pärit erütrotsüüdid ja teada oleva grupiga verede plasmad ning aglutinaadid tekivad seal, kus erütrotsüütid on lisatud A grupi ja 0 grupi plasmale
Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis. Missuguses nahakihis puuduvad veresooned? Nimeta 2 kudet ja koe ülesannet kõhunäärmes; Selgita mis on difusioon? Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ül? Nimeta missugused tsütoskeleti osad on vajalikus silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks Nimeta 2 kudet hobusabas Nimeta kude mille rakud vooderdavad kapillaari valendiku Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu. Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega? Nimeta 3 kudet mao seinas: Nimeta kude (ja põhjenda kuidas) mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis? Too näide plasmamembaani antigeense ül kohta? Nim. 2 kudet ja koe ül südames Selgita mis on apoptoos? Ainete aktiivransport läbi plasmamembraani toimub vastupidiselt
näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Söögitoru ja ühe või kahekambriline magu Söögitoru torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni. Seeditav sööt liigub läbi söögitoru valendiku neelust makku (mõnel loomal eesmakku). Söögitoru liigutused ei allu tahtele. Söögitoru vooderdab limaskest. Magu on seedeelund, kus toimub seedimine e toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, kus elavad bakterid ja ainuraksed. 13. Peen ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem osa
- valgeaine (substantia alba) - hallaine (substantia grisea) Sagarikud ja kimbud · Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) · Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude · Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Torujad organid · Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku · Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned · Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim. kestadeks (tunicae), viimaste alaosi kihtideks (laminae, strata) · Enamiku torujate organite sein on kolmekestaline Toruja organi ehitusprintsiip Epiteel Sidekude Närvikiud Lihaskude Sidekude Kaks torujate organite alatüüpi Välismaailmaga ühenduvad - Suletud süsteemi moodustavad - seede- ja hingamisorganid jne
taustaga kaks: stenokardia ja südameinfarkt. Stenokardia korral tunneb inimene sagedasti ängistavaid ja pigistavaid valuhooge vasakul pool rinnus, mis kiirguvad ka vasakusse kätte. Valuhood tekivad tüüpiliselt füüsilise pingutuse või emotsionaalse reaktsiooni järel. Peamiseks stenokardia põhjuseks on südame hapnikuvaegus pärgarterite ateroskleroosist ehk lubjastusest. Pikaaegne stress, mis on esile kutsunud ainevahetuse muutused, soodustab südame pärgarterite ateroskleroosi ja valendiku ahenemist. Et inimesed, kes kannatavad stressi käes, suitsetavad sagedamini, söövad ebaregulaarselt ja tavaliselt ei ole ka füüsiliselt aktiivsed, on neil veelgi suurem oht haigestuda vereringehaigustesse. Kui mitmetele riskifaktoritele lisandub ülemäärane stress, mille tagajärjel tõuseb vererõhk, on infarkt kerge tulema. Infarkti korral võib südame pärgarteri valendik täielikult sulguda, südamelihas jääb hapnikuta ning tekib eluohtlik seisund.
Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskesta pärislestmes asetsevad verekapilaarid, lümfikapilaarid, väiksemad näärmed, leidub sidekoelisi näsasid ja silelihas rakke, mis moodustavad lihaslestme. Lihasleste võimaldab limaskesta aktiivsetliikumist (kurdude moodustamine ja kaotamine), reguleerib ka lümfi ja verevoolu ning näärmete tegevust. Lihaskest. Reguleerib elundi valendiku suurust ja peristaltika teel segab ning transpordib seedekanali sisaldisi. Lihaskest koosneb silelihaskoest ja tavaliselt moodustab kaks teineteisega ristuvat kihti: välimine ehk nõrgem kiht on pikikiht, sisemine ehk tugevam kiht on ringikiht. Lihaskihtide vahel on rohkesti vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleerib autonoomne närvipõimik. Traktide algus ja lõpposas on lihaskest vöötlihaseline ja muutunud iseseisvateks lihasteks. Lihaskesta & serooskesta ühendab subserooskude.
motoneuronitele. Tektospinaalkulgla: algus – keskaju optiliste ja akustilise reflekside keskused. Toimuv automaatne reageerimine (pea- ja kereliigutusega) nägemis- ja kuulmisärritustele. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem Sümpaatiline närvisüsteem Silma pupillide laienemine Sitke, veniva sülje eritumine SLS tõus ja südamelihase kontraktsioonide tugevnemine Maonäärmete nõristumine Mao- ja sooleperistaltika nõrgenemine Bronhide valendiku laienemine Parasümpaatiline närvisüsteem Silma pupillide ahenemine Rohke vedela sülje eritumine SLS tõus langus ja südamelihase kontraktsioonide nõrgenemine Maomahla nõristumine Mao- ja sooleperistaltika tugevnemine Bronhide valendiku ahenemine Peaaju Pikkus 15,5 – 19 cm Laius 13 – 14 cm Kõrgus 10,8 – 11,7 cm Mass Meestel 1350 g Naistel 1250 g Peaaju topograafiline jaotus Ajutüvi Piklikaju Ajusild Keskaju Vaheaju Väikeaju Suuraju Ajutüvi A – piklikaju
nahatoitumishäired (kihelus)→lihasatroofia e. kõhetumine, naha atroofia (haavandid), rasvdüstroofia, sidekoestumine. Staas e. seiskus Verevoolu lakkamine kapillaarides. Hüpeemia: arteriaalne isheemia Kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda ja seal tekib väheveresus. Etioloogia - angiospasm – (arterites reflektoorselt külma, trauma korral), obstruktsioon – arteri valendiku ahenemine ja sulgus trombi, emboli või sooneseina põletiku puhul, kompressioon – arteri ahenemine surve tõttu nt. kasvaja, võõrkeha tõttu, magamisel, istumisel surve arterile, venoosse hüpereemia tüsistus mõnes organis, kus leidub vähe kollateraalveresooni (tõuseb kapillaaride hüdrostaatiline rõhk, turse) Kliiniline pilt/ tunnused/ sümptomid - Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud, esinevad valutunne (südame stenokardia, jalaveresoonte puhul vahelduv
Spiromeetria - mõõdab, kui palju inimene suudab sisse-välja hingata PEF meetria - mõõdab, kui palju inimene suudab välja hingata Mis on põletikuline kopsuhaigus: mis on tekkepõhjus ja kus põletik lokaliseerub? Tekib viiruse või bakteri tagajärjel ning lokaliseerub kopsukoes Kopsupõletik või bronhiit Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, mitte põletik Lokaliseerub bronhides Bronhi valendiku ahenemine - õhuvool on takistatud - hingamisraskused Mis on pleuriit? Kopsukelme põletik - üleliigne vesi koguneb kopsukelmes Kuidas nõustada patsienti, kellel on sagedasi probleeme kopsudega? Suitsetamist vähendada ning hoiduda soodustavatest teguritest Kardiovaskulaarsed haigused Ateroskleroos – Arterite valendiku ahenemine ja verevarustuse häire Isheemia – Verevarustuse häire
kõrisse. Viimane on kõhreliste seintega torujas organ,mis takistab söömisel sööda sattumist hingetorusse. Selleks suleb labidakujuline kõrikaas neelamisel sissepääsu hingetorusse. Kõriõõnes asuvad häälepaelad, mis koos nende vahele jääva häälepilu ja kõhredega moodustavad hääleaparaadi. Hääl tekib häälepaelte võnkumisest, mille kutsub esile nende vahelt läbitungiv väljahingatav õhk. Hingetoru on kõri ja kopsude vahel asuv torujas organ, mille valendiku alatise lahtioleku tagab kõhreline sein. Kopsud on rinnaõõneorgan, kus toimub õhuhapniku üleandmine arteriaalsele verele ja süsihappegaasi vastuvõtmine venooselt verelt. Peabronhide, veresoonte ja närvide sisenemise kohta kopsude siseküljel nim kopsuväratiks. Kopsud jagunevad kaheks pooleks ja sagarateks, mille arv on loomadel erinev. Bronhid lõpevad kotjate moodustiste-alveoolidega. 18. Neerud ( ehitus) ja 19. Kuseteed Kuseorganid on neerud ja kuseteed.
kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel • terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse • loobuda valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest ahenenud ja valendiku rindkere - • tegeleda esineb pidev topistumisest pingsus vereanalüüsid regulaarselt õhuvoolu sitke limaga. -röga füüsilise takistus Hingamisteed uurimine koormusega hingamisteedes e ahenedes -röntgen • õppida ja
kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel · terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse · loobuda valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest ahenenud ja valendiku rindkere - · tegeleda esineb pidev topistumisest pingsus vereanalüüsid regulaarselt õhuvoolu sitke limaga. -röga füüsilise takistus Hingamisteed uurimine koormusega hingamisteedes e ahenedes -röntgen · õppida ja
paresteesiad. Isheemia võib mööduda jälge jätmata või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (näit. infarkt- ulatuslik nekroos kahjustatud veresoone varustusalas) tekkele. Muutuste ulatus oleneb kudede tundlikkusest, kahjustuste astmest, tekkekiirusest ja kollateraalveresoonte seisundist. Põhjused: · angiospasm arterites reflektoorselt külma, trauma korral · obstruktsioon (obduratsioon) arteri valendiku ahenemine ja sulgus trombi, emboli või sooneseina põletiku, ateroskleroosi puhul · kompressioon arteri ahenemine surve tõttu näit. kasvaja, võõrkeha tõttu, magamisel, isumisel surve arterile · venoosse hüpereemia tüsistus mõnes organis, kus leidub vähe kollateraalveresooni (mesesnteerium) tõuseb kapillaaride hüdrostaatiline rõhk, turse, verevalandused viivad verevoolu takistusele (venoosne isheemia)
Väikeaju Suuraju poolkerad Piklikaju osad: Piklikaju Tagaaju Keskkaju Vaheaju Otsaju/suuraju Kõik aju osad on omavahel ühenduses juhteteedega Piklikaju medulla oblongata Seljaaju jätk koljuõõnes, välisehitus sarnane seljaajuga. Piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole. Läbivad juhteteed. Paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: hingamine ja südame töö; veresoonte valendiku regulatsioon; neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus; oksendamine , köha, aevastamine. Tagaaju Ajusild pons Ehitus sarnane piklikajuga: seespool hallollus ja perifeerselt valgeollus. Sisaldab erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas, on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Sillas paiknevad unekeskus j ahingamiskeskused. Väikeaju cerebellum
vasaku koja-vatsakeseklapiga ehk atrioventrikulaarklapiga. Selle klapi vabadele servadele kinnituvad kahelt tugevalt näsalihaselt algavad kõõluskeelikud. · Vasakust vatsakesest lähtub aort, mille alguses paikneb kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. · Joonis lk 152 + tv joonis 4 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Südamesein koosned kolmest kestast: · Sisemine kest ehk endokard õhuke, elastsetest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. (sellest on tekkinud südameklapid?) · Vahelmise kesta moodustab südamelihas ehk müokard. Koosneb erilisest südamelihaskoest. Südame eri osades on müokardi paksus erinev. Kõige õhem on see kodades, sest sealt tõugatakse kontraktsioonil veri ainult vatsakestesse. (ülesandeks vere liikuma panek?) · Välimine kest on seroosne kelme epikard. Katab müokardi. Suurte veresoonte algusosade piirkonnas,
68. Millised on morfoloogilised vormid? Alternatiivne põletik-ülekaalus koekahjustus, eksudatiivne põletik-ülekaalus eksudatsioon, proliferatiivne põletik-ülekaalus sidekoe reaktsioon. 69. Mis on kasvaja? Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. 70. Kuidas jagunevad kasvajate kasvamis viisid? Ekspansiivne- kompaktse kogumina, infiltratiivne-koerakkude vahele, endofüütne- koe/elundi sügavusse, eksofüütne-valendiku suunas. 71. Kuidas kasvajad levivad? Pidev levimine e invasioon, metastaseerumine-levik algkoest kaugemale (lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon e isutusmetataasid) 72. Healoomuliste tunnused? Nõrk atüpism, aeglane kasv, ekspansiivne kasv, ei levi, ei anna retsidiive, ei esine nekroosi, mõju organismile kohalik. 73. Pahaloomuliste tunnused? Tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, levib, annab retsidiive, esineb nekroosi, mõju organismile tugev.
Parema koja ja vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja-vatsakeseklapiga (hõlmklapid, mille tõttu ei pääse veri kotta tagasi). Kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. (meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus pärgvereringe.
tähtsus. Parema koja ja vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja- vatsakeseklapiga (hõlmklapid, mille tõttu ei pääse veri kotta tagasi). Kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. (meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta – südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus – pärgvereringe.
Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Bowmani kapslist saab alguse neerutorukeste süsteem proksimaalse neerutorukese vääniline osa alanev sirge osa, mis suubub neerusäsi ülemisse kihti. Need osad koos moodustavad proksimaalse neerutorukese
lümfotsüüte. 3)Avaskulaarne – temasse ei tungi verekapillaare(seekehtib pinnaepiteelide kohta) 4)Epteelid paiknevad basaalmembraanil ja BN ja epiteelirakkude seost tugevdavad veel pooldesmosoomid ja invaginatsioonid basaalsel pinnal. 5)Epteelikoele iseloomulik tunnus on rakkude polariseeritus – apikaalsed ja basaalsed osad erinevad struktuurilt Epiteelraku iseloomustus -Rakud on omavahel seotud liiduste ja adhesioonmolekulide abil. -Rakk omab kahte regiooni: apikaalne(tuumast valendiku poole) ja basolateraalne(koosneb omakorda kahest subregioonist -basaalne e.tuumast basaalmembraani poole ja lateraalne – tuumast naabri poole) ehk siis epiteelrakku iseloomustab polaarsus. -Basaalmembraan – glükoproteiinidest ja kollageenist õhuke plaat,mis ühendab epiteelirakke alloleva sidekoega(fibroblastidega). Rakkude omavahelised kontaktid ehk liidused *Oklusioonid e. Sulgeliited e. tiheliidused(funktsionaalselt mitteläbitavad, defineerivad raku polaarsuse): - vöötsulgus
esineb kopsudes. AAT peamine ülesanne on neutrofiilse elastaasi inhibeerimine. (KOK 1997) 1.4. Patomorfoloogia Morfoloogilised muutused esinevad nii perifeersetes õhuteedes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem bronhioolides ja kopsu parenhüümis. Esineda võivad bronhide seina mononukleaare põletik, submukoossete limanäärmete hüpertroofia, karikrakkude rohkenemine, silelihaste hüpertroofia, bronhioolide topistumine limakorkidega või nende valendiku kitsenemine. Võib katkeda bronhioolide ja alveoolide vaheline ühendus. Hingamisteede obstruktsioon KOK puhul on primaarselt pöördumatu ning põhjustatud väikeste bronhide põletikulistest ja destruktiivsetest muutustest ning alveoolide septide kadumisest. KOK tagajärjel kujuneb parema südamepoole hüpertroofia ja dilatatsioon, tekib respiratoorsete lihaste hüpertroofia ja diafragma atroofia. (KOK 1997) 1.5. Sümptomid
kahjustab suuri ja keskmise suurusega artereid ja mille morfoloogiliseks väljenduseks on lipoproteiinide koldeline ladestumine arterite koes, aterosklerootiliste naastude teke ning selle alusel isheemiliste kahjustuste kujunemine elundites ja kudedes. Südame isheemiatõbi - südamehaigus, mis on tingitud verevarustuse puudulikkusest ehk mittevastavusest südamelihase energiavajaduse ja verevoolu vahel. Kõige sagedasem põhjus (90%) on pärgarterite valendiku ahenemine (stenoos) ateroskleroosi tõttu (koronaartõbi). Kuidas tekib infarkt? - 90% infarktijuhtudest on põhjuseks tromb, mis sulgeb arteri täielikult. Põhjuseks võib olla ka veresoonte spasm. Tromb tekib kui arteri siseseintele ladestub kolesterool, tekitades veresoonte läbimõõtu ahendavaid kogumikke ehk naaste. Naastudele aga kinnituvad kergesti vereliistakud, mis kogunedes moodustavad trombi. LDL-kolesterool e
tekitatud närviimpulsside töötlemisega. Piklikajus paiknevad rea kraniaalnärvide tuumad: · V n. trigeminus kolmiknärv · IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv · X n. vagus uitnärv · XI n. accessorius lisanärv · XII n. hypoglossus keelealune närv. Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: · hingamine · veresoonte valendiku regulatsioon · südame töö · neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus · oksendamine · köha · aevastamine. Sild sisaldab analoogiliselt piklikajuga erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse
Selline radadevaheline aktiveerimine võimendab huubimise protsessi. (vt joonis 2.) (Dahlbäck 2000: 1627) 9 Joonis 2. Hüübimise kaskaad Allikas: Dentalcare 2015 1.1 Tromboos Tromboos on veresoone ummistus, mis on põhjustatud verehüübimisest veresoone siseselt. See juhtub, kui verehüüve ehk tromb aeglustab veenis või arteris verevoolu või takistab seda täielikult. (Mis on tromboos...:2011) Vereteede valendiku suhtes leidub kolme eriliiki trombe. Seinamanune ehk premuraalne tromb asetseb piki seina, jättes osa valendikust vabaks. Ummistav ehk obuteeriv tromb ummistab valendiku nii, et verevool on täiesti takistunud. Keratromb esineb südamekõrvas, seina küljest lahtirebenedes lihvitakse vere poolt ümaraks. (Paumets, 2015) Trombi ehituses eristatakse kolme osa. Esimene osa, trombi pea on valge tromb, tekib esimesena ja on tihedalt seotud veresoone seinaga
läbimist läbi seedetrakti, ning suurendab pindala ensümaatilise/mikrobiaalse degradeerimise jaoks. Mehhaaniline seede algab mälumisega, seejärel eesmao, pärismao ja soolestiku lihaskesta kontraktsioonide toimel toit transporditakse ja segatakse edasi. Keemiline seede – keemiliste ensüümide abil toidu lõhustamine väiksemateks osadeks. Põhiselt on tegemist hüdrolüüsiga ehk vee abil lõhutakse keemilisi sidemeid. Hüdrolüüsi viivad läbi ensüümid (valendiku faasi ensüümid ja membraani faasi ensüümid). Seedenõresid toodavad süljenäärmed, maonäärmed, soolenäärmed, pankreas, maks. Seedenõred sisaldavad ensüüme, mida vabastatakse seedetrakti toiduosakeste lagundamiseks. 25 kg koer toodab ööpäevas 5 l seedenõresid. Mikrobiaalne seede – molekulaarsed substraadid lõhustatakse bakterite jt mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Ensüümid, mis lõhustavad, on mikrobiaalset päritolu, see on tunduvalt
sõmerrakkudest. 4. Sisemine granulaarkiht sisaldab sõmerrakke. 5. Sisemine püramidaalkiht sisaldab suuri püramiidrakke. 6. Multiformne kiht, mis jaotub omakorda kolmnurkse kujuga rakke sisaldavaks triangulaarkihiks ja käävjatest rakkudest koosnevaks fusiformiseks kihiks. 6. Arterite ja veenide võrdlus ARTERID VEENID Sein 3-4 korda paksem kui korrespondeerival Sein õhem veenil Valendiku ristlõige ümar-ovaalne Valendiku ristlõige kokkulangenud ja ebakorrapärane Arterite meedia on paksem kui korrespondeerival Meedia õhem veenil Elastseid elemente palju Elastseid elemente vähe Arteritel puuduvad klapid Veenidel esinevad klapid Arteritel kestad selgelt piiritletud Veenidel kestad ebaselged
NB! Alaneva osa tagaseinal on pikikurd, millel paikneb suur kaksteistsõrmiku näsa (papilla duodeni major, enam tuntud kui Papilla Vater). Sellel avanevad koos kõhunäärmejuha ja ühissapijuha. Duodeenumi ülemist osa nimetatakse “sibul” (bulbus) – siin 90% haavanditest (pH muutus!). Tühisool e. jejunum: Ca 2/5 peensoole pikkusest, tema algus on peensoole kõige jämedam osa. Limaskesta kõik struktuurid väga hästi arenenud. Lihaskest kõige paksem peensooles – lükkab valendiku tühjaks veel pärast surma – siit nimi! Verevarustus väga hea, seedimine ja imendamine väga intensiivne. Niudesool e. ileum: Ca 3/5 peensoolest, tema lõpposa on peensoole kõige peenem ja nõrgem osa. Lõpp suubub külje pealt jämesoolde, kusjuures tekib niude-umbsoole klapp. Kõhunääre (pancreas): Ca 100 g kaaluv parenhümatoosne elund kõhuõõne tagaseinal, ulatub paremalt, kaksteistsõrmiksoolest (maksa alt) vasakul põrnani (mao taga).
Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Inimene & mikroorganism: pidev vastastikune suhe. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: a) Residentmikrofloora: mikroobis on vastavas keskkonnas juurdunud b) Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt Inimese normaalne mikrofloora: 1. Suus 2. Nahal 3. Maos 4. Soolestikus 5. Eritus- ja suguelundites Õõneselundites: limaskesta ja valendiku mikrofloora Limaskesta mikrofloora: mikroobirakud kinnituvad makroorganismi rakkudele adhesiinidega või asutavad limaskesti katvat limakihti Valendiku mikrofloora: 1) limaskesta mikrofloorast eraldunud mikroorganismidest; 2) õõneselundi teistest piirkondadest sattunud mikroobid e. endogeensed transiitsed mikroobid; 3) väljaspoolt sellesse õõneselundisse sattunud mikroobid e. transiitsed mikroobid Igale inimesele on omane temale iseloomulik mikrofloora Organismi mikrofloora tähtsus:
Süda asub a) 1/3 ulatuses keskpidisest tasapinnast paremal b) 2/3 ulatuses keskpidisest tasapinnast paremal c) tagumises mediastiiumis d) eesmises mediastiinumis, söögitoru taga Nimeta 4 verevoolu põhjust veenides: 1) Lihaste kontraktsioon 2) klapid veenides 3) sissehingamise imev toime 4) lõtvunud kodade imev jõud Nimeta 3 põhilist anatoomilist erinevust veenide ja arterite vahel (6): 1) arterite seinad on paksemad 2) Veenide valendiku diameeter on suurem 3) Veenides on klapid Osast ülakehast, peast, ülajäsemetest toob verd a) v. cava inferior b) v. portae c) v. cava superior Keskmisest rõhust räägime (3): a) arterites b) veenides Too näide (arvuline väärtus ja veresoon) 120+80=200/2=100mmHg a. brachialis (õlavarrearter) Alveolaarne surnud ruum tekib sellest, et alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei ole võimalik, sest alveoole ümbritsevas kapillaarides puudub
Inflammatoorse protsessidega algav kopsude emfüseem koos vähemalt 3 kuu vältel 2 teineteist järgneva aasta esineva kroonilise bronhiidiga moodustavad KOK haiguse gruppi (Corbridge 2012: 47). Erinevused kroonilise obstruktiivse haiguste tüübide vahel on lokalisatsioonis ja patoloogilistes nähtudes. Kroonilise bronhiidi lühi ülevaadeks eristatakse järgmised struktuursed muutused: põletikuline reaktsioon seoses korduvalt hingamisteedesse saaatuva ääritava ainetega, bronhide valendiku kitsemine, bronhiaal membraani tsilliate kahjustus ja kaitse funktsioniga lima elimineerimise võimetus.(Khan 2014: 267). Seega tunnusjoonteks on lima üleprodiktsioon, mis väljendub produktiivses köhas ja respiratoose trakti kitsenemine, kus ilmneb soobiv keskkond patogeense mikroorganismide paljunemiseks. (Khan 2014: 268). Emfüseemi olemus seisneb kopsu parenhüümi kahjustuses (Corbridge 2012: 48), mis
Vere hüübimine · Koagulantsüsteem e protrombootiline- vere hüübimine veresoone kahjustuse korral · Antikoagulant e antitrombootiline- tombi moodustumise pidurdamine, et ei ummistaks intakseid veresooni, samuti normaalsetes veresoontes, antitrombiin · Fibrinolüütiline e trombolüütiline- trombi lüüsumine, kui vigastus paranenud Hüübimine tekib fibrinogeenimolekulide polümeriseerumise tulemusel. Verejooksu takistamine · Vasokonstriktsioon- veresoone valendiku kokkutõmme · Valge tromb- trombotsüütide adhesioon kollageenile trombotsüüdid degranuleeruvad ja agregeeruvad (tõmbuvad kokku, tromb kontraheerub) · Vere hüübimine e punane tromb- trombiin aktiveerib fibrinogeeni fibriin muudab vere geeljaks · Trombi lüüsumine e fibrinolüüs- plasminogeenplasmiin lõhustab fibriini Hingamine Nina, neel, kõri, trahhea, kopsud koos bronhidega, alveoolid terminaalsed üksused
Närvipõimik-Plexus Meissneri, sisaldab nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude, mis innerveerivad limaskesta ja paikneb ringlihaskihi ja submukooskihi vahel. Submukooskiht on tihenenud keele ja neelu piirkonnas, puudub kõvasuulael ja igemetel. II. Lihaskest, (tunica muscularis), on seedekanali ülemistes osades vöötlihaskoest s.t.on tahtele alluv , alates söögitoru keskosast silelihaskoest e. tahtele allumatu. Lihaskest koosneb omakorda 2 kihist. Lihaskest reguleerib valendiku läbimõõtu, segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisaldist. Lihaskest koosneb 2 teineteisega ristuvast kihist (välimisest pikikihist e. longitudinaalkihist ja sisemisest ringkihist e.tsirkulaarkihist). Ringkiht võib kohati pakseneda ja moodustada sulgurlihase e.musculus sphincteri, mis teatud kohtades takistab sisaldise edasiliikumist või eritumist. Lihaskihtide vahel on rohkelt vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleeriv närvipõimik- Plexus Auerbachi, mis koosneb
regulaarne töö surub veresooni kokku, aidates nii verd edasi pumbata. Käte ja jalgade pindmiselt kulgevad veenid sisenevad jäsemete liitekohtades kehasse, ühinevad teistest organitest suubuvate harudega ja koonduvad lõpuks üheks suureks õõnesveeniks, mis suunab kogu ringluses olnud vere uue ringi alustamiseks südamest tagasi paarispumpa. Südamele lähenedes suureneb venoossete veresoonte läbimõõt. Keha veenide summaarne valendik ületab tunduvalt arterite summaarse valendiku, kuid on kapillaaride koguvalendikust väiksem. Keha iga piirkond või elund saab tavaliselt verd mitmelt veresoonelt. Kõige suurema läbimõõduga soon on peaveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned, kollateraalid. Paljud arterid on omavahel ühenduses ühendavate veresoonte anastomooside varal. Anastomoosid on olemas ka veenide vahel. Verevoolu lakkamisel ühes veresoones suureneb verevool mööda kollateraale ja anastomoose.
4.1) *PIKLIKAJU – 3 cm ulatusega ala, läheb üle seljaajuks. piklikaju eesmisel pinnal paiknevad väljaulatuvad moodustised – püramiidid. piki püramiide kulgevad alanevad juhteteed. piklikaju eespinnal paiknevad ümarad ovaalsed moodustised – oliivid, milles paiknevad tuumad. Tuumad on seotud tasakaalu reguleerimisega. piklikajus paiknevad mitmete kraniaalnärvide tuumad – kolmiknärv, keele-neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealunenärv. piklikajus paiknevad: hingamis-, veresoonte valendiku regulatsiooni-, südametöö-, neelamise-, oksendamise-, köha- ja aevastamise keskused; Piklikaju fUNKTS: *aju ja seljaaju integreeriv funkts *tasakaalu ja koordinatsiooni regul *hingamise reflektoorne regul *südame talitluse reflektoorne regul *vererõhu reflektoorne regul *neelamise ja seedenõrede produtseerimise reflektoorne regul. *oksendamis, köha ja aevastamisreflekside integreerimine Ajusild sisaldab tuumasid. Tuumad mis paiknevad silla eesmisesosas on seotud eelkõige info
kohuaordist. Väljub neeruveenide kaudu alumisse õõnesveeni. Neerud tarbivad 25% südame minutimahust. Nefron: neeru funktsionaalne üksus. Nefron koosneb: Pasmake koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vaaniline toruke Henle ling Distaalne vaaniline toruke. Vedeliku mahu reguleerimine: · Filtratsioon · Tagasiimendumine · Sekretsioon · Eritumine. Ultrafiltraadi moodustumine: Ultrafiltraat = glomerulaarfiltraat. Koostiselt sarnane plasmale, ent valguvaene. Kapillaari valendiku ja Bowmani kihnu valendiku vahel 3 barjääri: Fenestreeritud kapillaariendoteel Basaalmembraan Podotsüüdid. Filtreerumise eeldusena peab kapillaari hüdrostaatiline rõhk ületama vere kolloidosmootse rõhu ja Bowmani kihnu siserõhu. Erituselundite talitlust reguleeritakse neurohumoraalsel teel. Sümpaatilise NS mõju tugevnemisel neeruveresooned ahenevad ja diurees langeb, kusepõielihase toonus langeb. Valu puhul võib uriini eritus pidurduda. Uriini hulga ja väljaviidavate
● 2 teineteisega ristuvast kihist: välimine pikikiht, sisemine ringkiht - ringkiht kohati pakseneb, moodustades SULGURLIHASE e SFINKTERI: takistab teatud kohtades sisaldise edasiliikumist või eritumist. - lihaskihtide vahel on vere- ja lümfisooned j a motoorikat reguleeriv närvipõimik (vegetatiivne NS) PLEXUS AUERBACHI ● reguleerib valendiku läbimõõtu ● segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisu 3. SIDEKEST/SEROOSKESTTUNICA SEROSA (välimine) ● 1-kihiline lameepiteel koos sidekoese toesega ● kõhukelme üks osa ● õhuke, niiske, sile, elastne - vähendab elunditevahelist soolemotoorikaga tekkivat hõõrdumist - toimib nagu liigeskihnu sünoviaalkile, südamepaun ja kopsukelme ● kõhuõõne elundite väliskate
Puberteet. veisel 1 aastaselt, hobusel hiljem, lammas, kits, siga umbes poole aastaselt. Kuni puberteedini on spermatogoonid (tüvirakud), need on kontaktis torukese epiteeli basaalmembraaniga. Spermatogoonid on diploidsed (2 kromosoomi:1 emalt, 1 isalt). Kromosoome on on 29*2 = 58 koeral. Spermatogoonis on 58. Spermatogoonid jagunevad mitoosi teel. Puberteedieas hakkab toimuma spermatogenees – toodetakse küpseid sperme. Rakud hakkavad liikuma valendiku poole ning on kontaktis Sertoli rakkudega (iga 2 Sertoli raku vahel on väike kanal, mida mööda tüvirakud migreeruvad ja seda läbides arenevad). Areng. Spermatogoonid (2n) paljunevad mitootiliselt, tekivad primaarsed spermatotsüüdid (2n), tekib ka spermatogoone. Primaarsed spermatotsüüdid paljunevad meiootiliselt, tekivad sekundaarsed spermatotsüüdid (n). Toimub ka ristsiire. Sekundaarne spermatotsüüt paljuneb meiootiliselt, tekib spermatiid (n)
Hisi kimp, mis jaguneb kaheks sääreks. Erutus levib edasi mööda Hisi kimbu sääri Purkinje kiududele ja nende kaudu vatsakeste lihastele, põhjustades vatsakeste kontraktsiooni. ENDOSKOOPIA – torujate ja õõneselundite uurimine optilise seadmega varustatud instrumendi abil, saab vaadelda õõneselundite sisepinda ja selle muutusi. Endoskoobis on valgustussüsteem. GASTRODUODENOSKOOPIA – uuritakse magu ja 12sõrmiksoolt, KOLOSKOOPIA – jämesoole limaskesta ja valendiku uurimine koloskoobi abil, koloskoobi pikkus on kuni 1,6 m, REKTOSKOOPIA – pärasoole ja sigmakäärsoole uurimine rektoskoobiga kuni 30 cm ulatuses. BRONHOSKOOPIA; TSÜSTOSKOOPIA jne. Endoskoopia seondub BIOPSIA võtmise võimalusega. SONOGRAAFIA ehk ULTRAHELIUURING – ultraheliuuring on mitteinvasiivne meetod, kus kasutatakse kõrgsageduslikke helilaineid, mis peegelduvad elundilt tagasi. Peegeldunud helilained on nähtavad spetsiaalsel monitoril
Kõriõõnes paiknevad häälekurrud, mis mood. häälesidemest ja häälelihasest koos neid katva limaskestaga. Neid nimetatakse ka häälepaelteks. Häälepaelad on hääleaparaadi osa. Hingetoru e. trahhea on kõri ja kopsude vahel asuv torujas organ, mis oma algusosaga asetseb kaela ventraalsel küljel naha all ja kulgeb rööbiti tema peal paikneva söögitoruga. Rinnaõõnes südamebaasi kohal läheb ta hargnedes üle kaheks peabronhiks. Hingetoru valendiku lahtiolekut tagavad tema seinas toesena esinevad hingetorukõhred. Hingetoru pehme ja elastne dorsaalne sein võimaldab tema peal asetseval söögitorul laieneda toidupala neelamisel. 34. Kopsud Kopsud on hingamiselundid, kus toimub vere varustamine hapnikuga väikese vereringe abil – kopsuarterite kaudu suunatakse venoosne veri kopsudesse, kus see rikastatakse hapnikuga ning kantakse kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta, kust see suundub edasi vasakusse vatsakesse ja sealt suurde
Limaskesta pinda suurendavad mukoos- ja submukoosvoldid, hatud ja mikrohatud. Viimased moodustavad enterotsüütide valendikupoolsel välispinnal harjasäärise. Peensoole limaskestas esinevad äärisrakud, mis on kõige arvukamad hattudel ja funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena; karikrakud, mis on krüptide ülaosas, raku ülaosas on limatilk; Panethi rakud krüptide põhjas; Endokriinrakud peamiselt krüptide alumises kolmandikus, aga ka hattudel. Endokriinrakkude retseptorid on valendiku pool, oma peptiidhormoonid (sekretiin, CCK, motiliin, 13 GIP, serotoniin jt) vabastavad nad verre, samas CCK toimib ka uitnärvi CCK-A retseptorile ning esineb ka lokaalseid toimeid. Peensool jagatakse kolme ossa: duodenum (20...30 cm), jejunum (1,5...2,5 m) ja ileum (2...3 m). Peensoole kogupikkus in vivo on 4 m, post mortem 6-8 m. Peensoole imendamisfunktsiooni arvestades vajalik hea verevarustus pärineb a. mesenterica sup-st, duodenumil a
päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende 1 vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Esmasuriin Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. Esmasuriin on oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente
Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Esmasuriin- Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. Esmasuriin on oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente -
Põhjused. Sümptomid. Äge kõht ehk äge kõhuvalu on varem mittediagnoositud valu, mis on tekkinud äkki ja kestnud vähem kui 7 päeva (tavaliselt vähem kui 48 tundi). Kõhuvalu, mis püsib üle 6 tunni omab enamasti kirurgilist tähendust. Võib jaotada tinglikult 5 rühma: Organite põletikud äge apenditsiit, äge hepatiit, äge pankreatiit jne Õõnesorganite perforatsioonid peptilise haavandi, jämesoole divertiikuli perforatsioon jne Peristalteeruva organi valendiku sulgused liited, volvulus, sisemised ja välised songad jne Organite vereringe häired äge mesenteriaaltromboos, songa strangulatsioon jne Verejooksud seedetrakti või kõhukoopasse peptilise haavandi verejooks, aordi aneurüsmi perforatsioon jne Põhilised sümptomid, mis võivad esineda ägeda kõhu sündroomi korral: Kõhuvalu (koolikuline, pidev) sündroomi defineeriv sümptom Isutus, iiveldus, oksendamine (sh verine)
annaabi.ee 
